Austatud Innovaatika lugeja!

Euroopa Komisjoni aprilli lõpus teatavaks tehtud andmete põhjal oli ELi 7. raamprogrammis Eestist esitatud 1054 taotlust, millest edukaid oli 249. Euroopa Komisjoni rahaline panus nendesse projektidesse küündib ligi 650 mln kroonini, mis pole paha. Ka edukus on korralik, positsiooni uute liikmesriikide hulgas oleme säilitanud. Kuid kasvuruumi on meil siiski piisavalt. Seda eriti meie projektipartneri kohta eraldatud summa osas, kus me jääme parimatest maha keskmiselt ligi kaks korda. Detailsema ülevaate olukorrast saate Ülle Musta peatselt ilmuvast artiklist.

Vahepeal on saanud veidi selgemaks majandussituatsioon nii meil kui Euroopas. Kui meil on olukord euro saamiseks soodne ja kontrolli all, on Euroopas järjepanu ilmnenud ebameeldivusi. Mõnevõrra intrigeeriva pealkirja all avaldatud ülevaate olukorrast Euroopa Liidus leiate siit.

Meil on situatsioon paranenud ja suure tõenäosusega on suurem kriis läbitud. Paranenud on 2010. a majandusprognoosid (Rahandusministeeriumi ja Eesti Panga kevadised prognoosid). Nii Rahandusministeeriumi kui ka Eesti Panga hinnangul on meil juba 2010. a oodata 1%-list ja 2011. a 4%-list kasvu.

Kui me majanduskriisi ajal avaldasime lootust, et ehk avaldab masu soodsat mõju meie majandusstruktuurile (muutus kasumlikumate ja innovaatilisemate tegevuste suunas), siis eks lähiaastatel ole tibude lugemise aeg.

Majanduse toibumise kiirusest ja rohkemgi veel sellest, milliseks kujuneb majanduse struktuur peale uut ärkamist, sõltuvad ka meie lähemate aastate teaduse, arendustegevuse ja innovatsiooni arengud. Lähemad aastad näitavad, kas toimub nihkeid kõrgemat lisandväärtust tekitavate majandusharude poole, mis peaks suurendama ka nõudlust T&A ja innovatsiooni järele.

Vahepealsel perioodil on maailmas laialdaselt analüüsitud kriisi põhjuseid, edasise majanduslanguse peatamise ja kriisis toimetulemise teid, samuti peetud plaane kriisist väljumiseks. Eestis on majanduse olukorra ja perspektiivide hindamisega tegelenud mitmed uurijad (vt nt MKMi tehnoloogia ja innovatsiooni talituse korraldatud ning TTÜ ja TÜ teadlaste läbi viidud värsket uuringut “Eesti ettevõtete uued võimalused – ärimudelid, avatud innovatsioon ja riigi valikud“), järjekorras kolmas esinduslik Arengufondi arengufoorum toimub juba 6. mail. Just Arengufondi järjekindel ning aktiivne seire ja analüüsi alane tegevus koos selle tulemuste tutvustamisega on süvendanud paljude arusaamu majanduses toimuvast ja konkurentsivõimelise majanduse sihtmärkidest. Ootame huviga arengufoorumi tulemusi.

Aprillis ilmus järjekordne Euroopa innovatsiooni ülevaade European Innovation Scoreboard (EIS) 2009. Eesti on tõusnud ühe kategooria võrra ja kuulub nüüd koos Austria, Belgia, Küprose, Prantsusmaa, Iirimaa, Luksemburgi, Madalmaade ja Sloveeniaga kategooriasse Innovation Followers (joonisel kollased tulbad). Kategooriasse Innovation Leaders (rohelised tulbad) kuuluvad Taani, Soome, Saksamaa, Rootsi ja Ühendkuningriik. Eesti (ja Küpros) on parandanud positsiooni ning asuvad nüüd Euroopa Ühenduse keskmisel tasemel.  

Oranžid tulbad näitavad summaarse innovatsiooniindeksi (SII) mahtu kategoorias Moderate Innovators, sinised kategoorias Catching-up Countries ning hallid tulbad näitavad 2008. a taset.

SUMMARY INNOVATION PERFORMANCE EU27 MEMBER STATES (2009 SII)  

Põhjaliku ülevaate Innovation Scoreboard’i materjalidest leiate Euroopa Komisjoni ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi innovatsioonipoliitika veebilehtedelt http://www.proinno-europe.eu/.

Sealtsamast leiate ka riikide innovatsioonipoliitika ülevaated, sh 2009. a Eesti innovatsioonipoliitika ülevaate (INNO-Policy TrendChart – Innovation Policy Progress Report, ESTONIA 2009), mille autoriks on dr Rurik Holmberg (Technopolis Group).

Viimase aja tähtsamaid sündmusi Euroopas on kindlasti Lissaboni strateegia asemel uue majandusstrateegia ettevalmistamise algatamine. Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärk on väljuda kriisist ja valmistada ELi majandus ette järgmiseks kümnendiks. Komisjon on ette näinud kolm peamist majanduskasvu mootorit, mille rakendamiseks tuleb ELi ja liikmesriikide tasandil võtta kasutusele konkreetseid meetmeid. Nendeks mootoriteks on teadmiste, innovatsiooni, hariduse ja digitaalühiskonna edendamine (arukus); tootmise muutmine ressursitõhusamaks ja konkurentsivõimelisemaks (jätkusuutlikkus) ning tööturul osalemise, oskuste omandamise ja vaesusevastase võitluse toetamine (kaasavus). Majanduskasvu elavdamiseks ja töökohtade loomiseks peavad kõik Euroopa jõud tegema koostööd, mida tuleks juhtida kõige kõrgemal poliitilisel tasandil. Edusammude jälgimiseks kehtestatakse viis eesmärki, mis EL peab täitma 2020. aastaks. Seejuures ei loobuta eesmärgist, et teadus- ja arendustegevusse tuleks investeerida 3% Euroopa Liidu SKPst. Tõsi, seekord on kavas püstitada riikide lõikes konkreetsemad (erinevad ja riikide taset arvestavad) eesmärgid, 3% on eesmärk ELi keskmise T&A investeeringute taseme kohta.

Selle strateegia üldine lähenemisviis on esitatud Euroopa Komisjoni 3. märtsi 2010. a teatises “Euroopa 2020. aastal: aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia”. Menetluse ajakava näeb ette dokumendi vastuvõtmist juunis. Oma tegevuskavad ja eesmärgid võtavad vastu ka liikmesriigid, strateegiat on juba arutanud Euroopa Parlament ja Euroopa Ülemkogu. Tutvustame teile nende arutelude tulemusi eraldi artiklis.

Eestis on üheks enam tähelepanu äratanud teemaks kõrghariduse ja teaduse vallas Tartu Ülikooli staatus (vt nt artiklit  “Tartu ülikool – kas teadus- ja rahvusülikool või lihtsalt ülikool“) ning Tartu Ülikooli seaduse uuendamine ja sellega seotud kavandatavad juhtimisstruktuuri muudatused. Seisukohti on mitmesuguseid nii akadeemilistes ringkondades kui väljaspool. Arutelud käivad ja loodame, et tulemuseks on lahendus, mis elu edasi viib.

Kena kevadet kõigile!