Taastuvate energiaallikate uurimise ja kasutamise 11. konverents

Tänavune konverents ehk TEUK XI toimus 12. novembril, ajal, kui maailm liigub Kopenhaagenis toimuva ÜRO kliimakonverentsi ja seal loodetavasti sõlmitava uue kliimaleppe suunas. Seesama maailm seisab silmitsi tõsise majanduskriisiga, mis sunnib üle vaatama nii riiklikud, institutsionaalsed, kui ka isiklikud materiaalsed võimalused, revideerima kulutusi, muutma tarbimisharjumusi. Uus olukord sunnib uutmoodi, säästlikumalt elama. Sellesse konteksti sobivalt võiks märksõnadega energiasääst, energiatõhusus, hajaenergeetika, sõltumatu energia- ja veevarustus, alternatiivsed energiaga varustamise võimalused üksikmajapidamisele, külale ja piirkonnale, täiendavad taastuvad ressursid energia tootmiseks iseloomustada ka vastlõppenud konverentsi sisulist poolt.

Rektor prof. M. Klaassen konverentsi avamas

Rektor prof M. Klaassen konverentsi avamas

Oma avasõnas väljendas Eesti Maaülikooli rektor prof Mait Klaassen (pildil) muret meid ümbritseva energiaraiskamise pärast, tuues näiteks üleköetud ruumid, üldise valgusreostuse linnades ja uhkelt säravad ristmikud öisel Tallinna-Tartu maanteel.

Enne ettekannete osa sai esimesena sõna Üllas Unt Eesti Põllumeeste Keskliidust, et tutvustada värskelt valminud biogaasi tootmise ja kasutamise käsiraamatut. Valminud on mahukas materjal, mida saavad kasutada praktikud, kuid mis on abiks ka tudengitele.

Leo Rummel TTÜ Soojustehnika instituudist analüüsis oma bakalaureusetöö põhjal koostatud ettekandes „Taastuvatest energiaallikatest elektritootmise võimalused Eestis” olemasolevaid, ehitatavaid ja arendatavaid taastuvatest allikatest elektri tootmise võimekusi, kaardistas hetkeolukorra ja lähiaja arengud ning prognoosis kogutud materjalide põhjal taastuvelektri osakaalu lähiaastatel. Lisaks olemasolevale ressursile otsiti võimalusi konkurentsivõimelise hinnaga täiendava ressursi rakendamiseks. Kavandatava kohta kogus autor hulga materjali meedias ilmunud artiklite ja uudiste põhjal, täiendava ressursi hindamise aluseks olid kümme päikese-, biomassi-, hüdro- ja tuuleressursi uuringut. Ettekandest järeldus, et täiendavat tuuleressurssi saaks kasutada ainult kompenseerimisvõimsuse olemasolul. Kõrge hinna tõttu ei ole päikesepatareidega toodetav elekter Eestis konkurentsivõimeline. Hüdroressurss on piiratud, kuid siiski võiks sellega katta kuni 5% arvestuslikust kuni 4100 GWh täiendavast võimsusest, 20% võiks tulla biomassil töötavatest koostootmisjaamadest, 75% annaks kooslus 1250 MW täiendavatest tuuleparkidest ja 1200 MW Põhja-Eesti pangale rajatavast pumpelektrijaamast. Tehtud töö põhjal järeldab autor, et aastaks 2020 on taastuvenergiaga võimalik katta 70% Eesti tarbimisest. Kogu bakalaureusetööga on võimalik tutvuda aadressil http://www.tuuleenergia.ee/uploads/File/Taastuvatest_allikatest_elektri%20tootmise_v6imalused_Eestis_bak_too_Leo_Rummel.pdf.

Ettekandele järgnenud kommentaaris tõi Anto Raukas välja vajaduse arvestada tarbija vajadusi ja võimalusi ning elektrituru hinnatundlikkust. Kui jäätmete asemel hakatakse põletama ümarpuitu, kajastub see kindlasti hinnas ning seab puidufirmad väga raskesse olukorda. Voldemar Enno kommentaar juhtis tähelepanu asjaolule, et hetkel ei soosi valitsev poliitika täiendavate hüdrojaamade rajamist.

Rahvusvahelise meeskonna töö tulemusena koostatud ülevaate „Taastuvenergia tehnoloogiate arendamine ning rakendamine sõltumatu energia ja veevarustusega küla näitel” kandis ette Harald Kitzmann TTÜ ärikorralduse teaduskonnast. Vaatluse all oli Kohila vallas asuv Salutaguse küla, kuhu planeeritakse pilootprojektina erinevaid taastuvenergiapõhiseid lahendusi, sh kohalike tööstuste ja majapidamiste biojäätmetel töötav koostootmise biojaam, väiksemad tuulegeneraatorid, individuaalsed päikeseenergiaseadmed, hüdrojaam, kütuseelemendid, magnetväljaenergia, energia salvestamine jmt. Tutvustati ka Salutagusele planeeritava taastuvenergia kompetentsikeskuse kontseptsiooni, millesse on kaasatud kõik võimalikud osapooled – teadus- ja haridusasutused, riik, kohalikud omavalitsused, ettevõtted ja elanikud. Kogu tegevuse rõhuasetus on detsentraliseeritud energiatootmisel. Oluline on, et alternatiivsed lahendused oleksid nii lühiajaliselt mõttekad kui pikaajaliselt jätkusuutlikud.

Veljo Kimmel EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituudist tutvustas oma ettekandes SEI-Tallinna europrojektide kogemusi energia säästmisel. Lähemalt tutvustati neist kahte – Energy Trophy+, mida rahastati EK programmi Intelligent Energy Europe alt ning 7. raamprogrammi projekti Changing Behaviour. Nimetatud projektide teljeks on loodusressursside kokkuhoiu saavutamine energia säästlikuma kasutamise teel ning kaasaaitamine kliimamuutuste leevendamisele globaalses mastaabis. Rahaliste investeeringute asemel tegeletakse neis inimeste käitumis- ja tarbimisharjumuste teadliku ümberkujundamisega, mis lubab märksa kõrgemat ja järjepidevamat efektiivsust kui ükski teine investeering. Tulemused võiksid olla motiveerivad ka otsusetegijatele.

Projekti Energy Trophy+ tegevused ja energiasäästuvõistlus haarasid 16 riiki ja 157 asutust, kelle ühiseks eesmärgiks oli ilma rahaliste kulutusteta või minimaalsete kuludega säästa elektrit ja soojust kontorites. Eestist osales viis ettevõtet pindalaga 356–11950 m2, kus töötas 27–480 inimest. Läbimõeldud valgustuse juhtimine, säästupirnide kasutamine, ruumide temperatuuri reguleerimine, kõikide seadmete väljalülitamine tööväliseks ajaks, ventilatsioonisüsteemide hooldamine ja muud sarnased meetmed lubasid Krediidipangal kokku hoida 214 MWh ehk 17% soojusenergiat ning Swedbankil 517 MWh ehk 13% elektrienergiat. Changing Behaviour analüüsib üheksa riigi 13 partneri ühistööna inimeste energiatarbimise mudeleid ja energiasäästu võimalusi inimeste tarbimise- ja käitumisharjumuste muutmise teel. Põhjalik ülevaade mõlemast projektist on kättesaadav aadressil www.seit.ee.

Suurt elevust tekitas järgmine äärmiselt aktuaalseid küsimusi – ökodisaini, energiamärgistust ja säästulampe – käsitlev sessioon. Avaettekanne „Ökodisain ja energiamärgistus  Heiki Kulbaselt (MKM) andis ülevaate vastavatest direktiividest, millest esimene ilmus juba 1975. aastal (92/75/EMÜ) ning puudutas eelkõige kodumasinate energiatarbimist. 2005. aastal ilmunud (2005/32/EÜ) ja 2009. aastal täiendatud (2009/125/EÜ) ökodisaini direktiiv puudutab energiatarbimisega seotud tooteid – kodumasinaid, tööriistu, aga ka uksi, aknaid, isolatsioonimaterjale, mille kasutamise või paigaldamisega on võimalik energiat märkimisväärselt säästa. Kaugemas tulevikus, ilmselt pärast aastat 2015, peaks ökodisaini direktiiv hõlmama kõiki tooteid.

Palju poleemikat on tekitanud kodutarbe hõõglampide järkjärguline asendamine säästulampidega ajavahemikus 2009–2016, kusjuures alates 1. septembrist lõpetati 100 W ja suurema võimsusega lampide ning kõigi matt- või piimkolviga lampide tarnimine kaubandusvõrku, 2010. aasta 1. septembrist kaovad ≥75 W lambid jne. Emotsioonide jahutamiseks ja olukorra selgitamiseks kutsusid korraldajad konverentsile esinema prof Endel Ristheina TTÜst, kes oma ettekandes „Elektriliste valgusallikate keskkonnasäästlik valik rõhutas, et globaalse soojenemise vastuabinõuna on hädavajalik energia tarbimist igal mõistlikul viisil piirata, mis elektrivalgustuses tähendab vajadust üle minna energiatõhusamate valgusallikate kasutamisele. Euroopa Liidus kulutatakse ligi 14% toodetavast elektrienergiast valgustusele, ligi 2/3 sellest energiakogusest saadakse kütust põletavatest soojuselektrijaamadest, mis paiskavad õhku CO2 ja muid heitmeid, mille kogus sõltub kasutatavast kütusest. Ökodisaini direktiivi meetmete rakendamisega loodetakse aastaks 2020 vähendada ELi elektrienergiatarbimist 80 TWh võrra aastas. Kui üldtarbehõõglambid kuuluvad enamasti klassidesse G või F, siis suurima valgusviljakusega halogeenlambid võivad vastata maksimaalselt klassi B nõuetele ja vaid lahendus- ja valgusdioodlambid mahuvad A klassi. Üleminek energiatõhusamatele valgusallikatele tähendab rahalist säästu, põletatavate kütusekoguste ja koos sellega õhku paisatavate heitmete hulga vähendamist, mis kõik kokku tähendab keskkonna säästmist ning kliimamuutuste aeglustumist. Samas on positiivne keskkonnamõju seni vaid osaline, kuni pole normaalselt käivitunud kasutatud lampide kogumise ja käitlemise süsteem.

Juri Frorip (EMÜ) tutvustas ettekandes „ENPOS energeetiliselt sõltumatu talu INTERREG IVA raames rahastatavat projekti ENPOS (Energy Positive Farm), mille käigus uuritakse viit väljavalitud talu nii Eestis kui Soomes. Soomet iseloomustavad väikesed peretalud, Eesti talud on pigem kommertstootmisüksused. Nende omavahelise võrdluse aluseks võetakse tootmisprotsessid ja energiatootlikkus. Energiavood hõlmavad energiat, mida kasutatakse tootmiseks – kütused, elekter, fossiilsed kütused, taastuvad energiaallikad, energia, mida kulutatakse hoonete ehitamiseks, kemikaalide ja väetiste tootmiseks ning muude protsesside käivitamiseks. Kuna projekt on algusjärgus, saab rääkida vaid oodatavatest tulemustest. Projekti lõpuks peaks valmima farmisiseste ja -väliste energiavoogude analüüsil põhinev farmide kasuliku energiatootlikkuse arvutamise metoodika ning loetelu soovitustest ja meetmetest energia kokkuhoiuks ja tootmiseks põllumajandustootjate omatarbeks.

Martin Kikase (MTÜ Piiriäärne Energiaarendus) tutvustatav projekt RADAR (programm Intelligent Energy Europe) käivitati taastuvate energiaallikate alase teadlikkuse tõstmiseks agro-energeetilise ahela mudelite arendamise abil. Projekti seitsme partnerriigi pilootpiirkondades – Eestis hõlmas pilootpiirkond Setomaa nelja valda – valmisid kaasatud ülikoolide abil kohalikku biomassi toormena kasutavad energiatootmise ahela mudelid. Setomaa valdade liit loodab, et projekt annab olulise panuse jätkusuutliku energiamajandusega omavalitsuste loomiseks ning hõlbustab taastuvate energiaallikate aktiivsemat kasutuselevõtmist ja soodsamate tingimuste loomist kohaliku energiaturu rajamiseks ja energiateenuste osutamiseks. Ressursist vaadeldi põhiliselt biomassi. Praktiliseks tulemuseks Eesti partnerile oli OÜ Kimeko biogaasijaama tasuvusanalüüs.

Arvi Olkoneni ettekanne „Suvila või väiketalu elektrienergiaga varustamise alternatiivsetest võimalustest Lõuna-Eestis kirjeldas päikesepaneelidest ja tuulegeneraatorist ning varuna bensiini- või diiselgeneraatorist koosnevat autonoomset elektriga varustamise süsteemi, mis sobib 2–6 kWh ööpäevase elektritarbega suvilale või väiketalule, millel puudub elektrivõrgu toide. Kui arvestada seadmete amortisatsiooniajaks 15 aastat, tuleb 1 kWh hinnaks umbes 4 krooni, kuid kõrgeid elektrivõrguga liitumise tasusid ja ühenduse väljaehitamise maksumust arvestades on see teatud tingimustel siiski soodsaim lahendus.

AS Filter esindaja Tiit Kollo tutvustas efektiivse energiatootmise võimalusi GE Jenbacheri biogaasimootoritega. Firmat iseloomustab üle 50 aastane gaasimootorite tootmise kogemus, spetsialiseerumine erilistele gaasidele, 3000 töötavat moodulit, tugev arenduskeskus, toodetavate seadmete maksimaalne töökindlus ja ohutus ning kliendi jaoks väga oluline aspekt – hästi toimiv hooldussüsteem. Võimalike toorainetena käsitleti sõnnikut, biolagunevaid jäätmeid, põllult tulevat biomassi, täiendavaks ressursiks võiksid olla tapajäätmed ja loomsed jäätmed, mida praegu käideldakse Väike-Maarjas. Kõrgeima efektiivsusega jaama rajamiseks tuleb valida kõrgeima elektrilise kasuteguriga ja maksimaalse tehasevalmidusega koostootmisseade, mida Jenbacher ka pakub.

Biogaasi teemal jätkas ka järgmine ettekandja Priit Mikelsaar (Baltic Biogas OÜ/Eesti Biogaasi Assotsiatsioon), kes andis ülevaate biogaasi valdkonna arengutest Eestis viimasel aastal. Kuigi viimase 12 kuu jooksul pole lisandunud ühtegi uut biogaasijaama, on KIKile esitatud taotlused nelja biogaasijaama rajamiseks, mitmeid arendusi on algatanud vee-ettevõtted. 2010. aastal peaks käivituma 1,9 MW koostootmisjaam Tallinna Prügilas, EMÜ avas uue biogaasilabori, asutati Eesti Biogaasi Assotsiatsioon – seega valdkonna areng on ilmne.

Viimaseks ettekandeks oli „ELi taastuvenergia direktiiv 2009/28/EÜ ja Eesti taastuvenergia tegevuskava koostamine”, milles Aivar Küttim (MKM) andis ülevaate riigi tegevustest Eesti taastuvenergia tegevuskava koostamisel. Taastuvenergia direktiiv kehtestab üldise raamistiku taastuvatest energiaallikatest toodetava elektri kasutamise edendamiseks, seab kohustuslikud riiklikud eesmärgid seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaaluga summaarses energia lõpptarbimises ka transpordisektoris, kehtestab biokütuste ja vedelate biokütuste säästlikkuse kriteeriumid, sätestab eeskirjad energiastatistika ühtlustamise, liikmesriikide ja kolmandate riikide vaheliste ühisprojektide elluviimise ja taastuvatest energiaallikatest toodetud energia juurdepääsu kohta elektrijaotusvõrgule jne. Taastuvenergia tegevuskava koostamine on nimetatud direktiivist tulenev kohustus. Nii taastuvatest energiaallikatest toodetud energiakoguseid, mille võiks teistele liikmesriikidele üle kanda, ühisprojektide võimalusi, kui potentsiaalset nõudlust taastuvenergia järele, mida ei suudeta rahuldada kodumaise toodanguga, tuleb hinnata perspektiivis aastani 2020. Tegevuskava tuleb esitada Euroopa komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2010.

Järgnenud diskussiooni sissejuhatuseks pakkus Argo Normak, et Eesti energiatehnoloogiate programm võiks olla üks tee toimuvate protsesside mõjutamiseks ja ideede viimiseks ministeeriumisse ja valitsuse tasandile. Aktiivsest mõttevahetusest jäid kõlama vajadus luua Eestis energiaagentuur, mis peaks muutuma ühendavaks ja tasakaalustavaks lüliks erinevate huvigruppide, erialaliitude ja organisatsioonide vahel; ettepanek uuesti ellu kutsuda 2002. a. Majandusministeeriumi juurde loodud, kuid juba pikemat aega varjusurmas olev Taastuvenergeetika Nõukogu; soovitus hakata tõsiselt arendama hajaenergiatootmist; kriitika suurtootjaid soosiva toetustesüsteemi kohta; mõte, et Eestis kehtestatud taastuvelektri kokkuostutariif on taastuvenergeetika arengu stimuleerimiseks ja potentsiaalsete investorite ligimeelitamiseks ebapiisav; mure olukorra pärast puiduturul, mis tekkis pärast elektrituruseaduse muudatusega Narva põlevkivijaamadele antud õigust põletada ka puitu ning veendumus, et riigi makstavat taastuvenergiatoetust, mis peaks stimuleerima investeeringuid uutesse tootmisvõimsustesse, ei peaks puitu ja põlevkivi koospõletavatele jaamadele maksma, sest Eesti Energia ei ole loonud uusi võimsusi; üleskutse tihedamaks omavaheliseks koostööks ühiste eesmärkide saavutamise nimel jne.

IMG_6186Konverentsi kava oli jagatud temaatilisteks sessioonideks, mille vahele jäid kohvipausid ja lõunavaheaeg – hea võimalus suhtlemiseks ja 15 stendiettekandega tutvumiseks, mis hõlmasid päikeseenergiat kasutavaid puidukuivatamise tehnoloogiaid, erinevate energiakultuuride kasvatamist ja kasutamist, päikese- ja tuuleenergia küsimusi, biogaasi tootmist ja sellega seotud uuringuid ning erinevaid taastuvenergia projekte.

Eesti Maaülikooli tuleb tunnustada koostöövalmiduse ja uue peahoone kaasaegse konverentsitehnika eest, mis lisaks korralikule võimendusele, kogu ürituse salvestamisele jmt võimaldas ka stendiettekannete juures kasutada mikrofoni.

Kui noor magistrant alustab oma ettekannet öeldes, et tudengina eelmiste TEUKi konverentside kogumikke sirvides tekkis tal tunne, et sellisel üritusel tahaks ka ise kord esineda, on see kindel märk, et saavutatud on ürituse jätkusuutlikkuseks vajalik järjepidevus, kus vastastikust huvi pakuvad nii staažikate professionaalide, kui alles oma teed otsivate noorteadlaste ettekanded. Ka numbrid kõnelevad selget keelt – 11 põhjalikku ettekannet 23 autorilt ning 15 stendiettekannet 36 autorilt, kusjuures saalis oli üle 280 kuulaja, mis on TEUKide ajaloo rekord ja Maaülikooli taastuvenergia keskuse kolmeaastase järjepideva töö tulemus.

Eesti Maaülikooli taastuvenergia keskuse kodulehelt aadressil http://www.emu.ee/TEK saab huviline alla laadida nii kõigi üheteistkümne konverentsi kogumikud kui kolme viimase konverentsi ettekanded pdf-formaadis. Selleks, et konverentsi areng jätkuks nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt tõusvas joones, on korraldajad tänulikud kõikide soovituste, ettepanekute ja kommentaaride eest, mida võib saata kas Elis Volmerile (elis.vollmer@emu.ee) või Mari Habichtile (mari@ise.ee).

Kohtumiseni novembris 2010!

Maria Habicht
SA Archimedes, teaduskoostöö keskus
maria.habicht@archimedes.ee
730 0327

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga