Barroso soovitused uuele Euroopa Parlamendile ja Komisjonile

Taustaks

José Manuel Barroso on olnud Euroopa Komisjoni president alates 2004. aastast. Pärast 4.–7. juunini 2009 toimunud Euroopa Parlamendi valimisi esitas Euroopa Ülemkogu ühehäälselt president Barroso kandidatuuri ka järgmiseks viieaastaseks ametiajaks.
President Barroso poliitilised suunised järgmiseks ametiajaks loovad viljaka pinnase kohtumistele parlamendi fraktsioonidega, mis leiavad aset 7.–9. septembrini 2009.
Nende kohtumiste eesmärk on valmistuda parlamendi täiskogu istungiks, millel arutatakse komisjoni presidendi ametisse nimetamist järgmiseks ametiajaks ja korraldatakse selles küsimuses hääletus. Parlamendi praeguste kavade kohaselt peaksid arutelu ja hääletus toimuma vastavalt 15. ja 16. septembril 2009. 

Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso teeb ettepaneku luua edasiminekuks ambitsioonikas partnerlus Euroopa Parlamendiga

3. septembril 2009 saatis president Barroso Euroopa Parlamendile oma poliitilised suunised Euroopa Komisjoni järgmiseks ametiajaks.

Suunistes on toodud esile eesmärgid ja ideed, millele võiks komisjoni ja parlamendi poliitiline partnerlus president Barroso arvates järgmisel viiel aastal tugineda.

President Barroso sõnul tuleb Euroopal teha tänapäevases maailmas, kus riigid on üksteisest sõltuvad, raske valik. „Me kas võtame väljakutse üheskoos vastu või muutume rahvusvahelisel areenil kõrvaliseks tegijaks. Luban teha veelgi enam tööd selle nimel, et ambitsioonikast Euroopast saaks reaalsus. Ambitsioonika Euroopa all pean ma silmas sellist Euroopat, mis asetab inimesed oma tegevuskava keskmesse ning seisab oma väärtuste ja huvide eest ülejäänud maailmas. Ambitsioonikas Euroopa toetab majanduskasvu uusi allikaid ja edendab arukat reguleerimist, et turud oleksid elujõulised ja teeniksid rahva huve. Ambitsioonikas Euroopa põhineb vabadusel ja solidaarsusel.”

Lisaks rõhutas president Barroso oma soovi teha parlamendiga tihedat koostööd jõuka, turvalise ja jätkusuutliku Euroopa Liidu nimel, mis ammutab jõudu laienenud ELi siseturu, euro ja Euroopa ühiskonnamudeli tugevatest külgedest.

Väljavõtted poliitilistest suunistest

– Euroopa, millesse president Barroso usub

„Praegu on erakordne aeg, mil Euroopa vajab muutusi toetavat tegevuskava. Muudatusi saab Euroopa teha ainult koostöö kaudu. Meie ees on valik: kas kujundame üheskoos uut maailmakorda või kaotab Euroopa oma kaalu.”

– Tulevikuväljavaated

„Minu esimesel ametiajal oli eesmärgiks kindlustada 27 liikmesriigist koosnevat Euroopat. Laienenud Euroopa Liit on hüppelauaks, mis võimaldab meil oma suurust ja tugevust kõige paremini ära kasutada. Praegu saame veendunult ja otsusekindlalt liikuda edasi uute auahnete sihtide suunas.“

– Prioriteetide seadmine pikemas perspektiivis: visioon EList aastal 2020

„Praegune Lissaboni strateegia tuleb meil üle vaadata, et ta sobiks 2010. aastale järgnevasse perioodi; ühtlasi tuleb see muuta lähenemis- ja koordineerimis-strateegiaks, mis aitaks viia ellu meie integreeritud visiooni EList aastal 2020. Selleks on vaja nii koheseid kui ka pikemas perspektiivis astutavaid samme:

–       edukalt kriisist väljuda;

–       võtta juhtroll kliimamuutuste küsimustes;

–       arendada välja uued jätkusuutliku kasvu ja sotsiaalse ühtekuuluvuse arengumootorid;

–       arendada edasi inimestekeskset Euroopat;

–       juhatada sisse uus globaalse Euroopa ajastu.“

– Edukas kriisist väljumine

„Nüüd on esmatähtis nõudlust jätkuvalt säilitada ja töötuse kasvu pidurdada. Selleks tuleb jõuliselt rakendada Euroopa majanduse elavdamise kava, hoida intressimäärad madalad ja kasutada meie riigiabieeskirju, et toetada valitsuste püüet majandust turgutada, ilma et see avaldaks teistes liikmesriikides kahjustavat mõju. Veel on liiga vara neid stiimuleid ning majanduse ja finantssektori toetusmeetmeid lõpetada, aga nende lõpetamise strateegia tuleb juba ette valmistada.“

„Minu juhatusel kasutab komisjon kõiki asutamislepingus olevaid võimalusi, et tugevdada majanduspoliitiliste eesmärkide lähendamist ja tulemuste järjepidevust, eriti euroalas. Edukas kriisist väljumise strateegia nõuab tõhusamat koordineerimist.“

„Euroopa peab praegusest kriisist väljuma veendumuses, et tal on eetilisem, vastupidavam ja vastutustundlikum finantssüsteem.“

– Juhtroll kliimamuutuste küsimustes

„Majandus- ja finantskriis ning teaduslikud tõendid kliimamuutustest on näidanud, et rohkem tuleb investeerida jätkusuutlikkusesse. Aga küsimus ei ole üksnes planeedi tulevikus: investeerimine uutesse, vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogiatesse võib tuua mõõtmatut kasu ka Euroopa tulevasele töökohtade loomisele ja majanduskasvule. Võitlus kliimamuutuste vastu ja liikumine vähese süsinikdioksiidiheitega majanduse suunas pakub tohutuid võimalusi nii ettevõtetele kui ka inimestele ja suurendab meie energiajulgeolekut.“

„Kui kasutada ära ELi keskkonnasõbralike tootmisharude, teenuste ja tehnoloogia võimalusi, soodustades nende kasutuselevõttu ettevõtetes, eriti VKEdes, ning töötada välja selleks sobiv õiguskeskkond, siis võime saada esimese turuletulija eelise. Tööstusbaas, mis on piisavalt moderniseeritud, et kasutada ja toota keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid, ning mis kasutab ära energiatõhususe potentsiaali, on Euroopa jätkusuutliku kasvu võti.“

„Järgmine komisjon peab jätkuvalt asetama rõhku vähese süsinikdioksiidiheitega majandusele ning eelkõige meie elektrivarustuse ja transpordisektori süsinikdioksiidiheite vähendamisele – see puudutab kogu transporti, kaasa arvatud mere- ja õhutransporti, samuti ökopuhaste ja elektriautode väljatöötamist.“

– Majanduskasvu ja sotsiaalse ühtekuuluvuse uute arengumootorite hoogustamine

„Lühiajalistele stiimulitele ei saa me igaveseks lootma jääda. Teatepulga peavad üle võtma uued, jätkusuutlikud kasvuallikad.“

„Et EL selle muutustepotentsiaali ära kasutaks ja jääks samas aastal 2020 atraktiivseks tööstuspiirkonnaks, on meil vaja uut tööstuspoliitika kontseptsiooni, mis toetab tööstust, asetades rõhu jätkusuutlikkusele, innovatsioonile  ja inimoskustele, mis aitavad ELi tööstusel maailmaturul konkurentsis püsida (artikli lõppu lisame teadust ja arendustegevust ning innovatsiooni puudutava väljavõtte põhidokumendist). Mul on kindel kavatsus ajada poliitikat, mis ka edaspidi kõrvaldab tarbetud halduskohustused ja annab ettevõtetele pikaajaliste investeeringute tegemiseks vajaliku õiguskindluse.“

„Järgmine komisjon peab viima ELi teaduspoliitika uuele tasemele ja muutma selle meie jätkusuutliku arengu üheks käivitajaks.“

– Tööhõivealane tegevuskava muutuvate töökohtade jaoks

„Me peame tagama, et kõik see, mida me väärtustame – kaasatus, võrdsed võimalused ja sotsiaalne õiglus – võetaks üle ka uude lähenemisviisi. Me ei tohi lubada, et ohtu satuksid sotsiaalsed põhiõigused nagu ühinemis- või streigiõigus. Need on Euroopa ühiskonnamudeli alustalad. Ning kui globaliseerumine avaldab survet meie konkurentsivõimele, ei tohiks me sellele vastuseks kunagi oma latti allapoole lasta. Pigem peaksime partnereid üles kutsuma, et nad kehtestaksid omaenda heaolu huvides samasugused nõuded, ning jätkama kogu maailmas inimväärse töö ja muude standardite propageerimist.“

– Globaalsed turud

„Avatus on Euroopa tulevase konkurentsivõime seisukohast äärmiselt oluline. Tegemist ei ole pelgalt poliitilise eelistusega. Maailma juhtiva eksportijana on see meie endi huvides.“

„Me peame palju paremini ühendama oma välispoliitika eri harud, et saaksime võidelda „pehme jõu” toel ELi ettevõtluse ja kodanike jaoks välja käegakatsutavad tulemused. Üleeuroopalisi huve tuleb kaitsta ja edendada ühtselt ja kindlameelselt.“

– Tulevikuvõrgud

„Järgmine komisjon töötab välja Euroopa digitaalse tegevuskava (koos teemakohase õigusloomekavaga), et kõrvaldada takistused tõelise digitaalse ühtse turu eest, edendada investeeringuid kiiresse internetiühendusse ja hoida ära lubamatu digitaalne lõhe.“

„Üks Euroopa järgmisi suurprojekte on luua Euroopale uus Euroopa elektri- ja gaasivõrke ühendav supervõrk.”

– Uue globaalse Euroopa ajastu sissejuhatamine

„Lissaboni lepingu ratifitseerimisega antakse meile vahendid, et juhatada sisse uus ajastu Euroopa huvide edendamisel ülejäänud maailmas.“

„Teen kõik tagamaks, et komisjon kui nii mitme olulise välispoliitika valdkonna edasiviiv jõud täidaks täies ulatuses oma ülesannet, et anda Euroopale maailmaareenil vääriline kaalukus. Me ei saa välissuhteid vaadelda eraldiseisva valdkonnana, vaid osana meie sisepoliitika eesmärkide saavutamisest.“

– Vahendid, mis sobiksid kokku meie ambitsioonidega

„ELi eelarvet tuleb põhjalikult reformida.“

„Meie koostöö Euroopa Investeerimispanga ja erasektoriga peab olema tihedam ja loomingulisem.“

„Komisjon teeb ka ettepaneku uue avaliku ja erasektori koostööraamistiku kohta, mis ühendab erinevate rahastamisallikate vahendid, et suurendada lähiaastatel investeeringuid nii palju kui võimalik.“

Poliitilised suunised on kättesaadavad järgmisel veebilehel:
http://ec.europa.eu/commission_barroso/president/, (seal on ära toodud ka eestikeelne versioon).

IP/09/1272
Brüssel, 3. september 2009

Lisa: teadust ja arendustegevust ning innovatsiooni puudutav väljavõte põhidokumendist:
….
Majanduskasvu ja sotsiaalse ühtekuuluvuse uute
arengumootorite hoogustamine
…
…(nõuab) teaduslikku ja innovaatilist revolutsiooni teadmistepõhise ühiskonna väljakujundamiseks

Eurooplased on alati olnud teerajajad, kes on igas põlvkonnas laiendanud teadmiste ja teaduse piire ning leidnud uusi lahendusi. Me hindame haridust ja koolitust ning teame, et need võimaldavad meil oma võimeid teostada ja on jätkusuutliku ühiskonna olulised koostisosad. Meil on juba rajatud tippsaavutuste keskused, mis aitavad meil saada teadmistepõhiseks majanduseks, nagu Euroopa Teadusnõukogu; samuti on tööle pandud Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut. Oleme oluliselt suurendanud ELi eelarvest teadusele ja innovatsioonile kulutatavat osa ning püüame koostöös liikmesriikidega suurendada nendes valdkondades riiklikest ja erasektori vahenditest tulevat rahastust.

Järgmine komisjon peab viima ELi teaduspoliitika uuele tasemele ja muutma selle meie jätkusuutliku arengu üheks käivitajaks. Ameerika Ühendriikidele on toonud suurt kasu ülemandrilise ulatusega teadustegevus, pika traditsiooniga tihe koostöö ülikoolide ja ettevõtete vahel ning teadlaste head liikumisvõimalused USA piires ja USAsse. Euroopa teadus aga vastupidi, on vaatamata oma tipptasemele jäänud killustatuks. Meil tuleb end pingutada, et saavutada maailmatase, ning tuleb leida uusi võimalusi oma ressursse ühendada, et muuta Euroopa teadusruum reaalsuseks. Minu arvates tuleks keskenduda olulisematele valdkondadele, et tagada:

• maailma tipptase alusuuringutes. Meie tulevase teaduspõhiste eesliiniuuringute tegevuskava peaksid kindlaks määrama teadusringkonnad ise, peamiselt tuleks seda teha Euroopa teadusnõukogu kaudu;
• rohkem tööstusele tuginevat rakenduslikku teadus- ja arendustegevust erinevates valdkondades alates nanotehnoloogiast kuni kosmosetööstuseni, et tuua turule uusi tipptehnoloogilisi tooteid ja ökopuhtaid tehnoloogiaid ning suurendada ELi tööstuse konkurentsivõimet;
• uued võimalused teadlastele, vahetusprogrammide – näiteks Marie Curie – laiendamine ja maailmaklassi teadlaste meelitamine ELi;
• suurem tähelepanu teadus- ja arendussuutlikkuse levitamisele piirkondadesse.

Samuti tuleb meil asetada palju suuremat rõhku innovatsioonile, mis võimaldab muuta kõik meie majandussektorid konkurentsivõimelisemaks, nii et nad võivad kindlalt tulevikku vaadata. Innovatsioon ei tähenda lihtsalt tootearendust – see määrab ka, kuidas meie ühiskond muutub ja paremaks saab. Innovatsioon tähendab seda, kuidas me äri teeme või töötame, milliseid valikuid me tarbijate või kodanikena teeme. Järgmine komisjon püüab tuua kokku riigihangete jõu, uue intellektuaalomandi õiguste strateegia ja ühenduse rahastamisvahendid, et innovatsiooni edendada. Näiteks arendab ta edasi „juhtivate turgude“ mõistet, kus riikide ametivõimud hõlbustavad tööstusest lähtuvat innovatsiooni, luues tingimused innovaatiliste toodete ja teenuste edukaks ning fokusseeritud turuleviimiseks sellistes valdkondades nagu e-tervishoid, sisejulgeolek, ökoinnovatsioon ja ökoehitus. Samuti soovin, et Euroopa arendaks välja uue ettevõtluskultuuri, mis vastaks teadmis- ja innovatsioonipõhisele ühiskonnale. Euroopa peaks püüdma ettevõtlusega tegeleva rahvastiku osakaalu, mis on alla 10%, suurendada 50% võrra – 15 protsendini (USA: 14%). Selle saavutamiseks tuleb tegelda mitte üksnes „kõvade“ teguritega, nagu riskikapitali ja krediidi kättesaadavus, vaid ka „pehmete“ teguritega nagu hoiakud, suhtumine läbikukkumisse, haridus ja eeskujud. Ettevõtjate toetusvõrgustikud ja muud sidemed aitavad tagada, et head ideed leviksid ELi kõikides osades.