Rahvusvaheline koostöö 7. raamprogrammis

Mitte kunagi varem pole ELi raamprogramm olnud nii avatud muule maailmale kui praegu käimas oleva 7. raamprogrammi ajal.

Rahvusvahelise koostöö alased konkursid on sujuvalt integreeritud kõikidesse temaatilistesse programmidesse, samal ajal on teaduspoliitilise suunaga projektid käivitatud INCO programmis. Käesolevas kirjutises anname ülevaate just eelkõige INCO programmis toimunust ning lähiajal planeeritavast.

Toimuva üleilmastumise käigus on INCO programm heaks näiteks, et selgitada liikmesriikide huvisfääre teaduse vallas.

Vaatamata suhteliselt tagasihoidlikule osalemisele, on Eesti edukus märgatavalt kõrgem kui programmis keskmiselt (Tabel 1). Kõik projektid, milles Eesti osaleb, on seotud koostööga endiste NLi riikidega.

Tabel 1.
INCO programmi taotlejate edukus riikide gruppide lõikes (25.02.2009 seisuga)

Riigid Partnereid taotlustes Partnereid edukates taotlustes Edukuse määr
Eesti[1] 8 3 37,5
EL (27) 478 170 35,56
Kandidaatriigid (3) 55 17 30,91
Assotsieerunud riigid (5) 47 14 29,79
Kolmandad riigid (60) 391 100 25,57
Kokku 971 301 31

Lähiajal on lootust saada täiendust sellealastele projektidele. Euroopa Komisjoniga käivad läbirääkimised kahe projekti rahastamiseks, mis lõpevad loodetavasti edukalt 1. septembriks.

Milliseid võimalusi pakub juuli lõpus avatav 2010. aasta programm?

  • Komisjonil on plaanis toetada juba käigus olevate INCO-NET projektide jätkamist (CAAST-NET, MIRA, WBC-INCO.NET, SEA-EU-NET).
  • BILAT (kahepoolne koostöö) avatakse sellel korral Alžeeriaga.
  • ERA-NET (koostöö teadust rahastavate organisatsioonide vahel ning selle tulemusena ühiskonkursside väljakuulutamine) projektides toetatakse koostööd Aafrika, Brasiilia, Kanada, Hiina, Jaapani ja Ameerika Ühendriikide vastavate organisatsioonidega.
  • Uueks elemendiks on nn ERA-WIDE – koostöö naabritega, kellega seni T&A alaseid lepinguid pole sõlmitud: Maroko, Alžeeria, Tuneesia, Liibüa, Jordaania, Palestiina, Liibanon, Süüria, Moldaavia, Gruusia, Ukraina, Valgevene, Armeenia ja Aserbaidžaan.

Väikese riigina mõistame koostöö tähtsust. Samas saame aru ka fokusseerimise vajadusest ning sellest, et koostöös peab kindlasti oleme vähemalt kaks poolt, kes seda soovivad ning kellel on selleks ka võimekust.

Ülle Must
ulle.must@archimedes.ee

 


[1] Eesti taotluste arv sisaldub EL(27) hulgas

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga