Brüsseli büroo edastatavad teadusuudised Juuni 2017

Üldised teadusuudised
ELi Nõukogu kiitis heaks Horisont 2020 200 miljoni suuruse lisarahastuse
Euroopa Komisjon käivitas Euroopa Kaitsefondi ja esitles tuleviku kaitsealase koostöö aruteludokumenti
Euroopa Komisjoni Euroopa avatud teaduspilve uus kõrgetasemeline ekspertide rühm
Horisont 2020 VKEde instrumendi taotlusvoorude tulemused
Euroopa Komisjoni uus transpordialane TAI strateegia
ELi ja Hiina vahelised uued TAI juhtalgatused
Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) uus teadusalane raamkokkulepe Jaapaniga
Aruanded, analüüsid
Diskussioon 9. raamprogrammi teemal
Euroopa Parlamendi Horisont 2020 vahehindamise ja 9. raamprogrammi teemaline raport
Euroopa Regioonide Komitee Horisont 2020 vahehindamise ja 9. raamprogrammi teemaline arvamus
Ühise kavandamise kõrgetasemelise rühma arvamus “Ühise kavandamise tulevik ühiskondlike probleemide lahendamiseks”
Euroopa ülikoolide liidu EUA raport avatud juurdepääsust
Science|Business’i nõuanderühma raport avatud teaduspilvest
Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) veebipõhine andmebaas
Euroopa Komisjoni brošüür ELi rahvusvaheliste teaduskoostöö projektidest
Maailma Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) 2017. aasta majanduse väljavaade
Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) juuli 2017 uudiskiri
Konkursid
Euroopa Komisjon otsib eksperte Euroopa Innovatsiooninõukogu (EIC) pilootfaasi taotlusvoorude hindamiseks
Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) otsib 200 eksperti teaduskomiteesse ja temaatilistesse teaduslikke töörühmadesse
Innovatsioon
Euroopa Komisjoni innovatsiooni tulemustabel 2017

Üldised teadusuudised

ELi Nõukogu kiitis heaks Horisont 2020 200 miljoni suuruse lisarahastuse

ELi 2014-2020 mitmeaastase finantsraamistiku (ingl. Multiannual Financial Framework – MFF) läbivaatamise raames kiitis ELi Nõukogu 20. juunil heaks Horisont 2020 lisarahastamise 200 miljoni euro võrra.

Muudetud eelarve võtab arvesse mitmeaastase finantsraamistiku vahehindamist ja eesmärgiks on eraldada rohkem ressursse tööhõive ja kasvu edendamiseks ning rändekriisi lahendamiseks. Samuti on eesmärk parandada ELi võimekust reageerida ootamatutele olukordadele konkreetsete meetmetega.

Muudetud mitmeaastane finantsraamistik eraldab täiendavad 2,08 miljardit eurot majanduskasvu stimuleerimiseks ja töökohtade loomiseks. Sellest 200 miljonit eraldatakse Horisont 2020 programmi, 1,2 miljardit eurot noorte tööhõive algatusse, 100 miljonit eurot Erasmus+ programmi. 2,55 miljardit eurot lisarahastust eraldatakse rändekriisi lahendamiseks, turvalisuse parandamiseks ja välispiirikontrolli tugevdamiseks. 1,39 miljardit eurot eraldatakse rände peamiste põhjustega tegelemiseks.

50 miljonit Horisont 2020 200 miljoni euro suurusest täiendusest on juba vastu võetud 2017. aasta eelarve raames. Lisarahastust jagatakse Euroopa Komisjoni 2016. aasta oktoobri ettepaneku kohaselt järgnevalt:

• 50 miljonit eurot Euroopa Teadusnõukogule (ingl. European Research Council), millest 16,7 miljonit on 2017. aasta eelarves.
• 55 miljonit eurot tipptaseme levitamise ja osaluse laiendamise (ingl. Spreading Excellence and Widening Participation) meetmele, millest 16,7 miljonit on 2017. aasta eelarves.
• 50 miljonit eurot Euroopa Innovatsiooni Nõukogule (ingl. European Innovation Council).
• 45 miljonit eurot kõrgtehnoloogilistele arvutitele (ingl. High Performance Computers) Horisont 2020 „Juhtpositsioon progressi võimaldava ja tööstusliku tehnoloogia“ (ingl. Leadership in Enabling and Industrial Technologies) vallas, millest 16,7 miljonit on 2017. aasta eelarves.

Huvilised võivad tutvuda ELi Nõukogu pressiteatega.

Euroopa Komisjon käivitas Euroopa Kaitsefondi ja esitles tuleviku kaitsealase koostöö aruteludokumenti

Euroopa Komisjon käivitas 7. juunil Euroopa Kaitsefondi. Fondi loomise plaanist teatas Euroopa Komisjoni president Juncker septembris 2016, kui pidas oma iga-aastast kõne olukorrast Euroopa Liidus. 30. novembril 2016 esitas Komisjon Euroopa kaitsealase tegevuskava ning Euroopa Ülemkogu kiitis algatuse heaks detsembris 2016 ja märtsis 2017 toimunud koosolekutel ning andis Komisjonile volituse teha ettepanek. Fondi eesmärk on koordineerida, täiendada ja võimendada riiklikke investeeringuid kaitsealastesse teadusuuringutesse, prototüüpide väljatöötamisse ning kaitsevarustuse ja –tehnoloogia omandamisse.

Euroopa Kaitsefondil on kaks tegevussuunda: 1) teadusuuringud ning 2) arendamine ja hankimine.

1)     2017. aastal annab EL esmakordselt toetusi teadusuuringute koostööprojektidele, mis käsitlevad innovaatilisi kaitsetehnoloogiaid ja –tooteid. Prioriteetseteks valdkondadeks on nt elektroonika, metamaterjalid, krüpteeritud tarkvara ja robootika. Teadusuuringute suuna eelarve on 2019. aasta lõpuni 90 miljonit eurot, millest 25 miljonit eraldatakse 2017. aastal. 7. juunil käivitati taotlusvoor ning esimeste grandilepingute allkirjastamist on oodata aasta lõpus. 2018. aastal teeb Komisjon ettepaneku luua ELi kaitsealase teadusuuringute programmi, mille eelarve oleks 2020. aastast 500 miljonit eurot.

2)     Kaitsefondi arendamise ja hankimise suuna eesmärk on edendada ELi liikmesriikide vahel koostööd kaitsevarustuse ja –tehnoloogia ühise arendamise ja hankimise vallas. Selle suuna ELi kaasrahastamise eelarve on 2019. ja 2020. aastal 500 miljonit eurot, alates 2020. aastast plaanitakse eelarvet tõsta kuni 1 miljardini aastas. Oodatakse, et põhjalikum programm, mis käivitatakse pärast aastat 2020, võimendab riikliku rahastamist viiekordselt ning toob iga aasta kaasa 5 miljardi euro suurused investeeringud kaitsevõime edendamiseks.

Euroopa Komisjon avaldas 7. juunil ka aruteludokumendi, milles esitab ELi kaitsealase koostöö tuleviku kohta kolm stsenaariumi:

• „Julgeoleku- ja kaitsekoostöö“ stsenaarium, milles on koostöö vabatahtlik ja sõltub konkreetsetest juhtumitest ning mille raames EL täiendaks riiklikke pingutusi.
• „Jagatud julgeoleku ja kaitse“ stsenaarium, milles ELi liikmesriigid koondaksid rahalised ja tegevusega seotud varad, et ühendada solidaarsust kaitse valdkonnas.
• „Ühise kaitse ja julgeoleku“ stsenaarium, mis on kõige laiaulatuslikum ja ambitsioonikam ning mille raames ELi liikmesriigid võtaksid rohkem kohustusi üksteise julgeoleku nimel ning muudaksid Euroopa julgeoleku ELi ja NATO ühiseks vastutuseks.

Huvilised võivad tutvuda Šveitsi TA kontaktbüroo SwissCore’i uudisega Euroopa Kaitsefondist ja aruteludokumendist ning ETAgi uudisega Brüsselis toimunud kaitsetemaatilisest üritusest, mida korraldasid Kaitseministeerium, Eesti Kaitsetööstuse Liit ja ETAgi Brüsseli büroo.

Euroopa Komisjoni Euroopa avatud teaduspilve uus kõrgetasemeline ekspertide rühm

21. juunil lõi Euroopa Komisjon uue Euroopa avatud teaduspilve (ingl. European Open Science Cloud) kõrgetasemelise ekspertide rühma. Rühma eesmärk on nõustada Euroopa Komisjoni Euroopa avatud teaduspilve rakendamiseks vajalike meetmete osas.

Rühm, mida juhib Silvana Muscella, koosneb kümnest eksperdist erinevatest Euroopa riikidest ja kahest eksperdist kolmandatest riikidest. Rühma kuulub ka Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi teadusosakonna nõunik Toivo Räim. Üheskoos on neil üksteist täiendavad kompetentsid teaduspilve käivitamiseks, sh valdkondades nagu standardimine, sertifitseerimine, hanked, ühtsete teenuste osutamine, ärimudelid, juhtimine, valitsemine ning riiklike ja Euroopa teadusandmete taristute ja e-taristute rahastamine.

Rühm erineb seega teistest traditsioonilistest nõuanderühmadest, kus arutatakse teadustaristute, k.a. e-taristute, üldist rahastamist. Uus rühm jätkab eelmise rühma tööd, mida juhtis professor Barend Mons ja mille eesmärk oli luua teaduspilve strateegiline visioon, konsulteerida sidusrühmadega ja esitada soovitustega raport (oktoober 2016).

Huvilised võivad tutvuda Euroopa Komisjoni kõrgetasemelise ekspertide rühma veebilehega ja ekspertide nimekirjaga.

Horisont 2020 VKEde instrumendi taotlusvoorude tulemused

Horisont 2020 väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) instrumendi 6. aprillil lõppenud taotlusvooru 2. etapi tulemusena rahastatakse 99,96 miljoni euroga 69 ettevõtet 21 riigist. Iga projekt saab 2,5 miljonit eurot (tervise valdkonnas 5 miljonit eurot), et rahastada innovatsioonitegevusi. 69 ettevõtet said rahastust 64 projektile.

Kõige edukamad olid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkond 12, transport 10 ja tervise valdkond 9 projektiga. Kõige edukamad riigid olid Hispaania 15, Itaalia 10 ning Rootsi ja Taani 5 ettevõttega. Eesti ettevõtetest osutus valituks üks: Cybernetica.

Huvilised võivad tutvuda Euroopa Komisjoni uudisega ja rahastust saanud ettevõtete nimekirjaga.

Horisont 2020 VKEde instrumendi 3. mail lõppenud taotlusvooru 1. etapi tulemusena rahastatakse 6,4 miljoni euroga 129 ettevõtet 25 riigist. 129 ettevõtet said rahastust 128 projektile.

Kõige edukamad oli info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkond 30, transport 24 ja vähese süsinikusisaldusega ja tõhusate  energiasüsteemide valdkond 15 projektiga. Kõige edukamad riigid olid Itaalia 23, Hispaania 19 ja Prantsusmaa 10 ettevõttega. Eesti ettevõtetest osutusid valituks kolm: BiotaTec, Cognuse ja Tebo. Iga projekt saab 50 000 eurot, et teha teostatavusuuringuid uutele toodetele, mis võivad turgu häirida. Ettevõtted võivad küsida ka kuni kolme päeva pikkust tasuta ärialast nõustamist.

Huvilised võivad tutvuda Euroopa Komisjoni uudisega ja rahastust saanud ettevõtete nimekirjaga.

Euroopa Komisjoni uus transpordialane TAI strateegia

31. mail võttis Euroopa Komisjon vastu uue mobiilsuse paketi, mis hõlmab ka uut ELi TAI investeeringute strateegiat keskkonnasäästlikuma ja tõhusama transpordi edendamiseks.

Strateegia “Puhta, ühendatud ja konkurentsivõimelise mobiilsuse poole” kirjeldab transpordisektori lühiajalisi, keskmise pikkusega ja pikaajalisi TAI strateegiaid, mis vastavad kiiresti muutuvatele vajadustele. Strateegias määratletakse transpordi innovatsiooni põhivaldkonnad ja vajalikud meetmed innovatiivsete vähese süsinikdioksiidiheitega transporditehnoloogiate arengu ja kasutuselevõtu kiirendamiseks.

Strateegia keskendub peamiselt kahele valdkonnale: automatiseerimine ja ühendatavus ning transpordi elektrifitseerimine. Need valdkonnad toovad endaga kaasa murrangulist innovatsiooni ja märkimisväärseid võimalusi Euroopa tööstusele ja selle konkurentsivõimele. Nendel valdkondadel on ka potentsiaali transpordi keskkonnamõju vähendamiseks, mis on kooskõlas Euroopa Komisjoni mobiilsuse tegevuskavaga ja energialiidu prioriteediga.

ELi ja Hiina vahelised uued TAI juhtalgatused

2. juunil toimus 19. ELi-Hiina tippkohtumine, mille raames peeti kolmandat ELi-Hiina innovatsioonikoostöö dialoogi, mida juhtisid Euroopa Komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni volinik Carlos Moedas ja Hiina teadus- ja tehnoloogiaminister Wan Gang.

Dialoogi tulemusena plaanivad EL ja Hiina uute juhtalgatuste paketiga tugevdada omavahelist teaduse ja innovatsioonikoostööd. Pakett on suunatud valdkondadele nagu toit, põllumajandus ja biotehnoloogiad, keskkond ja jätkusuutlik linnastumine, maismaa- ja meretransport, turvalisem ja keskkonnasäästlikum lennundus, biotehnoloogiad keskkonnale ja inimtervisele. Juhtalgatused väljenduvad erinevate teemadena, mis on suunatud koostööle Hiinaga Horisont 2020-s.

Moedas ja Wan uuendasid ka ELi-Hiina TAI kaasrahastamise mehhanismi kokkulepet. Perioodil 2018-2020 panustab Hiina rohkem kui 25 miljonit eurot aastas, et Hiina ettevõtted saaksid osaleda Euroopa partneritega Horisont 2020-s. EL plaanib jätkuvalt panustada üle 100 miljoni euro aastas, et võimaldada Euroopa ettevõtetel osaleda Horisont 2020-s Hiina partneritega.

Lisaks allkirjastasid Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus (ingl. Joint Research Centre – JRC) ja Hiina teaduste akadeemia teadusalase raamkokkuleppe (ingl. research framework agreement), et edendada nende pikaajalist koostööd kaugseire vallas ning laiendada koostööd ja arendada uusi teaduslikke lähenemisviise valdkondades nagu õhukvaliteet, taastuvenergia, kliima, keskkonnakaitse, digitaalne majandus, piirkondlik innovatsioonipoliitika ja nutikas spetsialiseerumine.

Huvilised võivad tutvuda Euroopa Komisjoni uudisega.

Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) uus teadusalane raamkokkulepe Jaapaniga

31. mail allkirjastasid Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus (ingl. Joint Research Centre – JRC) ja Jaapani kõrgem riiklik tööstus-, teadus- ja tehnoloogiainstituut (AIST) teadusalase raamkokkuleppe (ingl. research framework agreement), et edendada koostööd ja teaduse tipptaset.

Raamkokkulepe pakub uusi võimalusi teadusvahetuseks ja sünergiateks nanotehnoloogia ja keemia, metroloogia ja mõõtmise, energia ja muudes valdkondades. Raamkokkulepe muudab ametlikuks koostöö, mida on tehtud juba aastaid.

AIST on Jaapani üks suuremaid avalikke teadusasutusi, mis keskendub tööstusele ja ühiskonnale mõeldud tehnoloogiate loomisele ja rakendamisele ning tehnoloogia arendamise ja turuleviimise vahel oleva lõhe vähendamisele.

Aruanded, analüüsid

Diskussioon 9. raamprogrammi teemal

Euroopa Komisjon on alustanud järgmise raamprogrammi arutelu ja planeerimist. Kõrgetasemeline rühm, mida juhib Pascal Lamy, avaldas raporti raamprogrammi tulevikusuundadest 3. juulil, Horisont 2020 vahehindamine viiakse läbi 2017. aastal ja on ka teisi visiooniuuringuid, mis panustavad järgmise raamprogrammi ettevalmistamisse.

Euroopa Komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi peadirektor Robert-Jan Smits ja sama peadirektoraadi direktor Kurt Vandenberghe on teatanud, et Euroopa Komisjoni 9. raamprogrammi ettepanek ei tule selle aasta lõpus, vaid 2018. aasta suvel. 9. raamprogrammi sidusrühmade konsultatsioonid algavad järgmise aasta jaanuaris või veebruaris ning mõju hinnang 2018. aasta kevadel. Ajakava nihkumine tuleneb järgmise ELi mitmeaastase finantsraamistiku ajakava muutusest, kuna see avaldatakse järgmise aasta alguse asemel 2018. aasta suvel. See muutus mõjutab kõiki ELi rahastusprogramme, k.a. teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi.

Science|Business’i artikkel toob välja Brexitist tulenevate eelarve planeerimise ja raamprogrammi mõjutavaid probleeme. Ei ole teada palju Ühendkuningriigid maksavad EList lahkumise eest ning tuleb arvestada Brexitist tekkiva eelarveauguga ning võimaliku ohuga, et 2021. aastaks ei jõuta järgmise eelarvetsükli osas kokkuleppele. Osade analüütikute sõnul võib viimasel juhul Horisont 2020 pikendada aasta võrra. Arvestada tuleb ka poliitiliste muutustega Brüsselis – mais 2019 toimuvad Euroopa Parlamendi valimised ja uus Euroopa Komisjon asub ametisse novembris 2019 – ja teiste konkureerivate prioriteetidega, nagu kaitsevaldkond. 28. juunil avaldatud Euroopa Komisjoni aruteludokumendis (ingl. reflection paper) ELi rahaliste vahendite tulevikust tuuakse välja, milliste väljakutsetega seisab EL silmitsi ja millised on võimalikud lahendused. Huvilised võivad tutvuda Euroopa Komisjoni pressiteatega.

Euroopa Komisjoni asepresident Jyrki Katainen, kes vastutab töökohtade, majanduskasvu, investeeringute ja konkurentsivõime valdkonna eest, avaldas Science|Business’i konverentsil toetust teadusuuringute ja innovatsiooni rahastuse osakaalu suurendamisele järgmises ELi mitmeaastases finantsraamistikus, kuna sellel on ELi lisandväärtust. Samal Science|Business’i konverentsil teatas Smits, et 9. raamprogrammis saab olema missioonipõhiseid konkursse, mis kestavad kolm-neli aastat. Hetkel pole teada palju diskussiooni tekitava teema kohta ehk kas kaitseuuringud saavad osaks 9. raamprogrammist või mitte. Tipptase on aga ka järgmises raamprogrammis oluline kriteerium.

Mitmed sidusrühmad on avaldanud positsioonipabereid, et panustada 9. raamprogrammi arutellu ja esitada oma seisukohti.

20. juunil avaldas Euroopa teadusülikoolide liit LERU (ingl. League of European Research Universities) oma positsioonipaberi, milles teeb konkreetseid ettepanekuid, et võimendada 9. raamprogrammi tõhusust ja mõju. LERU kutsub üles suurendama 9. raamprogrammi eelarvet 120 miljardi euroni, toob esile ELi teadusuuringute ja innovatsiooni rahastuse ELi lisandväärtust ning Euroopa Teadusnõukogu, Marie Skłodowska-Curie meetmete ja TAI koostööprogrammi olulisust.

23 Euroopa tööstuse ning teadus- ja tehnoloogiaorganisatsiooni esitasid ühisdeklaratsiooni, milles kutsuvad üles looma ambitsioonikat 9. raamprogrammi, mis toetab ELi juhtivat rolli tööstuses. Ühisdeklaratsioonis esitatud positsiooni kohaselt peaks 9. raamprogrammi eelarve olema võrreldes Horisont 2020-ga palju kõrgem, selle kolmesambaline struktuur peaks olema tasakaalustatud ning jätkama peaks rahaliste vahendite jagamist grantide kujul ja seda kõigile osapooltele, k.a. väikestele ja suurtele ettevõtetele.

12. juunil avaldas nelja Euroopa juhtiva teadus- ja tehnoloogiaülikooli liit EuroTech oma positsioonipaberi “Tipptasemel teadusest tipptasemel innovatsioonini”, milles kutsub üles ümber jaotama 9. raamprogrammi rahastust, et see toetaks rohkem murrangulist innovatsiooni, rahvusvahelisust, tipptaset kui põhilist kriteeriumi ja lihtsustatud struktuuri, mis põhineks usaldusel.

13. juunil avaldas Euroopa teadusülikoolide võrgustik Guild oma positsiooni järgmisest raamprogrammist, milles kutsub üles suurendama raamprogrammi eelarvet 130 miljardi euroni, sealjuures Euroopa Teadusnõukogu iga-aastane eelarve peaks olema 4 miljardit eurot ja Marie Skłodowska-Curie meetmete eelarve peaks kahekordistuma. Guildi positsiooni kohaselt peaks Euroopa teadusuuringuid ja innovatsiooni tugevdama, et paremini tegeleda ülemaailmsete säästva arengu väljakutsetega. Eesti ülikoolidest kuulub Guildi võrgustikku Tartu Ülikool.

15. juunil avaldas Euroopa teadus- ja tehnoloogiakoostöö (ingl. COST – European Cooperation in Science and Technology) kõrgemate ametnike komitee (ingl. Committee of Senior Officials) positsioonipaberi, milles rõhutab valdkondadevaheliste, alt üles lähenemisviisiga, avatud ja kaasavate võrgustike olulisust, kuna need on mõjukad vahendid Euroopa innovatsioonilõhe vähendamiseks ja uutele põlvkondadele võimaluste andmiseks. COST-i positsiooni kohaselt on ELi investeeringud teadusuuringutesse ja innovatsiooni võtmetähtsusega, et saavutada nutikas, säästev ja kaasav majandus, seetõttu peaks 9. raamprogrammi eelarve olema Horisont 2020-st suurem.

27. juunil avaldas CESAER (ingl. Conference of European Schools for Advanced Engineering Education and Research) oma positsioonipaberi 9. raamprogrammist, milles kutsub ELi üles näitama ambitsioonikust, võtma liidrirolli ja vaatama Euroopast kaugemale, et saavutada teadmistepõhist ühiskonda ja panustada säästva arengu eesmärkide elluviimisse. EL peaks süvendama Euroopa hariduse, teadusuuringute ja innovatsiooni integreerumist. CESAER kutsub üles, et kehtestataks riigipõhised eesmärgid TAI investeeringuteks, loodaks paremad sünergiad 9. raamprogrammi ja teiste ELi instrumentide vahel ning 9. raamprogrammi eelarve oleks vähemalt 130 miljardit eurot.

7. juulil avaldas Islandi Haridus-, Teadus- ja Kultuuriministeerium positsioonipaberi, milles rõhutab, et 9. raamprogrammi eesmärk peaks olema toetada jätkusuutlikku ja kaasavat kasvu Euroopas ning saavutada ELi lisandväärtust täiendades ja stimuleerides riiklikke teadusuuringute ja innovatsiooni tegevusi. Positsioonipaberis tuuakse välja, et 9. raamprogramm peaks võtma juhtrolli ülemaailmsete probleemidega tegelemisel ülemaailmse partnerluse ja koostöö kaudu, pidades kinni Pariisi kliimaleppest ja ÜRO säästva arengu eesmärkidest.

ERA Austria portaal avaldas poliitikaülevaate (ingl. policy brief), milles kutsutakse üles, et järgmises raamprogrammis oleks ühiskonna- ja kultuuriuuringutel keskne roll ja piisav rahastus. Poliitikaülevaates kirjeldatakse kolme stsenaariumi sotsiaal- ja humanitaarteaduste positsioonist 9. raamprogrammis: 1) ainult sotsiaal- ja humanitaarteaduste integreerimine, 2) klassikaline sotsiaal- ja humanitaarteaduste väljakutse, 3) ühiskonna, demokraatia ja kultuuri teadusmissioonid 9. raamprogrammi südames.

Science|Business on loonud lehe, kus kajastab jooksvalt 9. raamprogrammiga seotud uudiseid. ERA Austria portaali kodulehel on kokku kogutud sisendid 9. raamprogrammi kohta.

Euroopa Parlamendi Horisont 2020 vahehindamise ja 9. raamprogrammi teemaline raport

13. juunil võttis Euroopa Parlament vastu raporti Horisont 2020 rakendamise hindamisest. Raportit, milles hinnatakse Horisont 2020 rakendamist ja tehakse ettepanekuid 9. raamprogrammi jaoks, arutati varasemalt Euroopa Parlamendi tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonis (ITRE) ja raportööriks oli Euroopa Parlamendi Hispaania saadik Soledad Cabezón Ruiz.

Euroopa Parlamendi peamised järeldused Horisont 2020 programmi kohta:

• Horisont 2020 peaks põhiliselt olema toetusepõhine ja pakkuma tasakaalustatud kombinatsiooni väikestest, keskmistest ja suurtest projektidest.
• Horisont 2020 eelarves ei tohiks rohkem kärpeid olla. Tuleks saavutada eesmärk, et teadus- ja arendustegevuse rahastus moodustaks 3% ELi SKP-st.
• Tipptase peaks jääma kõige olulisemaks projektide hindamiskriteeriumiks. Mõju hindamisel peaks arvestama ka majanduslike ja ühiskondllike mõjudega.

Euroopa Parlamendi soovitused 9. raamprogrammi jaoks:

• 9. raamprogrammi eelarve peaks suurenema 120 miljardi euroni.
• Tuleks uuesti kasutusele võtta kaheetapiline hindamine.
• Kaitse- ja tsiviilotstarbeline teadustöö peaks järgmises ELi mitmeaastases finantsraamistikus olema eraldi ja pakkuma kahte erinevate programmi kahe erineva eelarvega.
• Kliimamuutuste uuringud ja kliimat käsitlevate andmete kogumise taristu peaksid olema prioriteetsed valdkonnad rahastamiseks.

Huvilised võivad tutvuda Euroopa Parlamendi pressiteatega ja Šveitsi TA kontaktbüroo SwissCore’i uudisega.

Euroopa ülikoolide liit EUA (ingl. European University Association) on teinud avalduse, milles toetab antud Euroopa Parlamendi raportit ja ka Horisont 2020 vahehindamise tulemusi. EUA nõustub, et raamprogramm on alarahastatud ja toetab Euroopa Parlamendi soovitusi, mis käsitlevad järgmise raamprogrammi eelarve märgatavat suurendamist, raamprogrammi lihtsustatud ja ühtlustatud haldamist ning vajadust säilitada grandipõhist programmi, mis kasutab teisi rahastamisinstrumente piiratud määral.

Euroopa Regioonide Komitee Horisont 2020 vahehindamise ja 9. raamprogrammi teemaline arvamus

8. juunil võttis Euroopa Regioonide Komitee (ingl. Committee of Regions) sotsiaalpoliitika, hariduse, tööhõive, teadusuuringute ja kultuuri komisjon (SEDEC) Horisont 2020 vahehindamise ja 9. raamprogrammi valguses vastu arvamuse „Programmi „Horisont 2020“ kohalik ja piirkondlik mõõde ning uus teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm“.

Regioonide Komitee kutsub üles seadma teadusuuringuid ja innovatsiooni eelarve ja poliitilise prioriteedina. Regioonide Komitee arvamus on kooskõlas Euroopa Parlamendi seisukohaga, et järgmise raamprogrammi eelarve peaks olema vähemalt 120 miljardit eurot. Regioonide Komitee peab oluliseks regioonide ja liikmesriikide vahelise lõhe vähendamist ning rõhutab, et raamprogramm peaks aitama tugevdada linnade ja regioonide TAI suutlikkust ning edendama kõikide regioonide võimekust osaleda Horisont 2020-s tipptasemel projektidega.

Regioonide Komitee positsiooni kohaselt peaks TAI sünergia teiste ELi poliitikatega tuginema ühtsuse, kokkusobivuse, vastastikuse täiendavuse, ühise koostamise ja ökosüsteemide põhimõtetel.

Regioonide Komitee leiab, et raamprogrammi ELi lisandväärtus põhineb selle kollektiivsel ja koostöö mõõtmel ning selle panuses luua teadlaste ja innovatsiooni ökosüsteemide võrgustik. Seetõttu ei peaks tipptaset mõõtma teadusliku mõjuga, vaid selle suutlikkusega viia avatud ja koostööl põhinevale innovatsioonini, uute toodete ja teenuste väljaarendamisega ning linnade ja regioonide elanike heaolu ja tööhõive tagamisega.

Huvilised võivad tutvuda Euroopa Regioonide Komitee uudisega.

Ühise kavandamise kõrgetasemelise rühma arvamus “Ühise kavandamise tulevik ühiskondlike probleemide lahendamiseks”

6. juunil võttis ühise kavandamise kõrgetasemeline rühm (ingl. High Level Group of Joint Programming – GPC) Horisont 2020 vahehindamise ja 9. raamprogrammi ettevalmistamise valguses vastu arvamuse (ingl. opinion) “Ühise kavandamise tulevik ühiskondlike probleemide lahendamiseks”. Arvamuse eesmärk on selgitada välja peamised väljakutsed ja teha ettepanekuid edasisteks arenguteks.

Tulevikus tuleks Euroopa ühiseid kavandamisprotsesse käsitleda laiemast vaatenurgast, kaasates, kui on asjakohane, teisi avaliku ja erasektori vahelisi partnerlusi, nagu ERA-NET-id, artikkel 185 algatused. Kõikide nende koostöövormide põhimõte peaks olema tõeline süvendatud partnerlus ELi liikmesriikide ja assotsieerunud riikide ja Euroopa Komisjoni vahel, et koos lahendada järgmise kümnendi ühiskondlikke väljakutseid globaalsest perspektiivist.

Ühise kavandamise kõrgetasemeline rühm teeb järgnevaid soovitusi:

• Arendada ühistel kavandamisprotsessidel laiaulatuslikku lähenemisviisi strateegilise ja missioonipõhise teadustöö ja innovatsiooni kontekstis.
• Tõhustada ja laiendada avaliku sektori sisestes partnerlustes osalemist, et tagada nende jätkusuutlikkus ja edendada riiklikku ja Euroopa koordineerimist.
• Kaaluda ühise kavandamise tegevuskava mudelit (ingl. roadmap-model), mida regulaarselt hinnataks, et saavutada etteaimatavus ja jätkusuutlikkus kõikides asjakohastes avaliku sektori sisestes partnerlustes.
• Pöörata erilist tähelepanu ja jälgida avaliku sektori siseste partnerluste mõju vastavust ja lisandväärtust teadusele ja ühiskonnale riiklikul, Euroopa ja globaalsel tasandil.

Huvilised võivad tutvuda ERA Austria portaali uudisega.

Euroopa ülikoolide liidu EUA raport avatud juurdepääsust

29. juunil avaldas Euroopa ülikoolide liit EUA (ingl. European University Association) raporti “Täielikult avatud juurdepääs aastal 2020: eesmärgid ja soovitused ülikoolijuhtidele ja rektorite nõukogudele”, milles esitatakse soovitusi avatud juurdepääsuks ja üleminekuks avatumale akadeemilisele kommunikatsioonisüsteemile.

EUA toetab avatud akadeemilist kommunikatsioonisüsteemi, mis põhineb kvaliteetsele eksperdihinnangu protsessile, autorite ja institutsiooni omandiõiguste kaitsmisele informatsiooni taaskasutamisel ning avalike asutuste ja kirjastajate õiglasele kulude-tulude suhtele. Raportis esitatakse erinevate avatud juurdepääsu aspektidega seotud soovitusi, sh aspektid nagu avatud juurdepääs teaduspublikatsioonidele ja teadusandmete haldusele, avatud juurdepääsu institutsiooniline arendamine, teadlaste mobiilsus, hindamissüsteemid ja tehingute läbirääkimised kirjastajatega.

Soovitustega paralleelselt avaldati EUA uuring, milles vaadeldi Euroopa ülikoolide edusamme avatud juurdepääsu poliitika ja praktikate rakendamises. Uuringus osalesid 169 asutust 33 Euroopa riigist.

Huvilised võivad tutvuda EUA uudisega.

Science|Business’i nõuanderühma raport avatud teaduspilvest

Science|Business’i võrgustiku nõuanderühm on avaldanud raporti avatud teaduspilvest. Raport järeldab, et Euroopa Komisjoni plaanitaval Euroopa avatud teaduspilvel on potentsiaali kasutada Euroopa teaduse tugevusi, parandada üldist konkurentsivõimet ja muuta viise, kuidas teadust tehakse. Teaduspilve rakendamiseks on aga mitmeid probleeme, mida on vaja lahendada ja küsimusi, millele vastata. Seetõttu on Science|Business moodustanud ainulaadse sõltumatu nõuanderühma, mis koosneb teaduse, tööstuse ja poliitika esindajatest, kuna nende partnerlust on vaja, et luua toimiv Euroopa avatud teaduspilv.

Rühm on suur avatud teaduspilve toetaja ning järgmistel kuudel avaldab mitmeid ekspertarvamusi teaduspilve projekti väljakutsetest. Antud raportis tuuakse praktilisi näiteid sellest, kuidas avatud teaduspilv võib Euroopa teaduse erinevaid aspekte muuta, tuuakse välja Euroopa teaduse tugevused ja nõrkused, Euroopa avatud teadusega kaasnevad võimalused ning võimalikud ohud, mis võivad tekkida tegevusetusest või puudulikust rakendamisest.

Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) veebipõhine andmebaas

Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus (ingl. Joint Research Centre – JRC) on loonud andmebaasi, mis pakub teadlastele, poliitikakujundajatele ja teistele kasutajatele kiiret ligipääsu teadusandmetele. JRC andmebaas koosneb JRC teadlaste toodetud andmetest ning on veebipõhine ja avatud juurdepääsuga. Kataloog koosneb 1629 andmekogumist ning hõlmab palju erinevaid teemasid.

JRC uuendab kataloogi regulaarselt. JRC andmebaasi andmed kajastuvad ka ELi avaandmete portaalis, mis on ainuke juurdepääsupunkt ELi institutsioonide toodetud andmetele. Andmeid saab kasutada edasisteks uurimisteks ja neid võib reprodutseerida ja jagada, kuid tingimusel, et allikale on viidatud JRC andmepoliitika kohaselt.

Huvilised võivad tutvuda JRC uudisega.

Euroopa Komisjoni brošüür ELi rahvusvaheliste teaduskoostöö projektidest

Euroopa Komisjon on avaldanud brošüüri, milles näidatakse ELi rahastatud projektide kaudu, kuidas rahvusvaheline koostöö teadusuuringute ja innovatsiooni vallas lahendab edukalt keerulisi ülemaailmseid probleeme. Brošüür käsitleb kuut valdkonda, mis 7. raamprogrammis ja Horisont 2020-s leidsid innovaatilisi lahendusi ühiskondlikele väljakutsetele, k.a. tervise ja keskkonna vallas.

Maailma Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) 2017. aasta majanduse väljavaade

7. juunil avaldas Maailma Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (ingl. Organization for Economic Co-operation and Development – OECD) oma 2017. aasta majanduse väljavaate (ingl. Economic Outlook).

OECD prognoosib kasvu ülemaailmsetes investeeringutes ja majanduses ning suuremat nõudlust kõrgtehnoloogiliste kaupade vastu. OECD kutsub üles rakendama integreeritud poliitilist lähenemisviisi, mis põhineb kahel sambal: rahvusvahelised poliitikad ja siseriiklikud reformid, et edendada teadus- ja arendustegevust ja innovatsiooni, konkurentsi, töökohtade loomist ja oskusi.

Huvilised võivad tutvuda analüüsiga Eesti kohta.

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) juuli 2017 uudiskiri

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (ingl. European Institute of Innovation and Technology – EIT) on avaldanud juulikuise väljaande oma igakuisest uudiskirjast, milles kajastab uusimaid Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi kogukonna saavutusi, võimalusi ja üritusi.

Huvilised võivad tutvuda uudiskirjaga.

Konkursid

Euroopa Komisjon otsib eksperte Euroopa Innovatsiooninõukogu (EIC) pilootfaasi taotlusvoorude hindamiseks

Euroopa Innovatsiooninõukogu (ingl. European Innovation Council – EIC) raames toetab Horisont 2020 sügisest 2017 innovaatorite, teadlaste ja ettevõtete innovatsiooniprojekte igast sektorist ja tehnoloogiavaldkonnast. Käivitatakse mitmeid taotlusvoore murranguliste innovatsioonide jaoks, millel on potentsiaali luua uusi turge. Euroopa Komisjon otsib EIC taotluste hindamiseks järgnevaid eksperte:

• Ettevõtjad, kes on loonud idufirma ja skaleerinud oma innovatiivset ettevõtet Euroopa ja globaalsel tasandil.
• Investorid (k.a. pangad, riskikapitali investorid, äriinglid, ühisrahastajad jne).
• Innovatsiooni ökosüsteemiga seotud eksperdid (ärikoolid, ülikoolid, innovatsioonikeskused, kiirendid jne).

Rohkem infot konkursi kohta leiab EIC kodulehel. Eksperdina saab ennast registreerida siin. Pärast registreerimist tuleks saata email aadressile EASME-EIC-INVESTORS@ec.europa.eu mainides oma ees- ja perekonnanime ning registeerimisel antud eksperdinumbrit.

Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) otsib 200 eksperti teaduskomiteesse ja temaatilistesse teaduslikke töörühmadesse

Euroopa Toiduohutusamet (ingl. European Food Safety Authority – EFSA) on käivitanud konkursi, mille raames otsib 200 eksperti oma teaduskomiteesse ja kümnesse temaatilisse teaduslikku töörühma, mis uuendavad oma liikmeid iga kolme aasta tagant. Uus ametiaeg algab juulis 2018, taotluste menetlemine algas 1. juunil 2017.

Toiduohutusamet otsib kogenuid ja sõltumatuid teadlasi toiduohutuse valdkonnast teaduslike hinnangute läbiviimiseks ja vastavate hindamismeetodite väljatöötamiseks.

Taotluste esitamise tähtaeg on 08.09.17. Kandideerida saab siin.

Innovatsioon

Euroopa Komisjoni innovatsiooni tulemustabel 2017

Euroopa Komisjon on avaldanud 2017. aasta Euroopa innovatsiooni tulemustabeli (ingl. European Innovation Scoreboard), milles võrdleb ELi liikmesriikide ja kolmandate riikide teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuslikkust.

Üks analüüsi peamisi järeldusi on see, et kuigi Euroopas esineb ikkagi ebaühtlast arengut, ELi innovatsiooninäitajad paranesid eelmisel aastal. Innovatsiooninäitajad on paranenud 15 riigis, kuigi liikmesriikide vahel on suuri erinevusi. Rootsi on endiselt innovatsiooniliider, samal ajal kui Leedu, Malta, Holland, Austria ja Ühendkuningriigid on kõige kiirema innovatsiooni kasvuga. EL on järele jõudmas Kanadale ja Ameerika Ühendriikidele, kuid Lõuna-Korea ja Jaapan on eest ära minemas. Rahvusvaheliste konkurentide seas on kõige kiirema kasvuga Hiina.

Eesti kuulub kategooriasse “mõõdukalt innovatiivsed riigid” (ingl. moderate innovators). Eesti on ELi liikmesriikide seas 15. kohal ja jääb oma innovatsiooninäitajatega alla ELi keskmise. Perioodil 2010-2016 on Eesti innovatsiooninäitajad langenud 3,6% võrreldes ELi 2010. aasta keskmisega. Eesti innovatsioonisüsteemi tugevusteks on rahastamine, toetus, inimressursid ja innovatsioonisõbralik keskkond.

Huvilised võivad tutvuda ülevaatega Eesti innovatsiooninäitajatest ja Euroopa Komisjoni pressiteatega.

Koostajad
Kadri Sirg
ETAg-i Brüsseli büroo juht, kadri.sirg@etag.ee

Annika Eskusson
ETAg-i Brüsseli büroo püsistažöör, annika.eskusson@etag.ee