Kaitsetemaatiline üritus 30.06 Brüsselis

30. juunil korraldasid Kaitseministeerium, Eesti Kaitsetööstuse Liit, Eesti Teadusagentuuri (edaspidi TA) büroo Brüsselis seminari “Future of defence research and innovation to support the involvement of SMEs and non-traditional defence industries in building up the European Defence Technological and Industrial Base”. Üritusest võttis osa üle 90 inimese erinevatest organisatsioonidest, sealhulgas esindajad EL-i institutsioonidest, NATO-st, kaitsevaldkonna organisatsioonidest, kaitsetööstusettevõtetest, erinevate riikide alalistest esindustest EL-i juures, teiste riikide TA esindustest, erialaliitudest ja teistest huvigruppidest. Seminari esimene paneel keskendus väikese ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) rollile TA-s ja teine paneel Euroopa Kaitsefondi rakendamisele. Seminari põhijäreldusena jäi kõlama kaitsevaldkonnaga tegelemise ajakriitilisus ning vajadus kaitsekoostöö tõhustamiseks. Tegemist on ajaloolise momendiga, sest esimest korda on EL rahastamas kaitsevaldkonda. Tõdeti, et VKE-del on kaitsevaldkonnas potentsiaali, aga läbi tuleb mõelda riskide haldamine. Lahendamist vajavad turule ligipääsu, teadlikkuse, teavituse ja rahastuse küsimused. Rõhutati koostöö olulisust innovatsiooni arendamisel. Olulise märksõnana jäi kõlama VKE-de „kaasamine“.

Euroopa Kaitseagentuuri (ingl European Defence Agency, edaspidi EDA) tegevjuht Jorge Domecq rõhutas avakõnes kaitsevaldkonna TA teemadest rääkides kolme teemat: prioriteetide seadmine, investeerimine ja innovatsioon. Prioriteetide seadmine peaks tuginema võimepuudujääkidel ja kaitsevajadustel. Kaitsealase TA toetamise kaitseuuringute pilootfaasi (ingl Preparatory Action on Defence Research) rakendamine EDA ja Euroopa Komisjoni (edaspidi Komisjoni) koostöös on mõistlik ja seda saab kasutada ka võimearendussuuna elluviimisel (ingl capacity window). VKE-d saavad ja tahavad panustada innovatsiooni ja investeeringutesse ning neid tuleb kaasata. J. Domecq rõhutas innovatsiooni võtmetähtsust kaitsevaldkonna arendamisel.

Pierre Delsaux siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraadi (ingl Directorate-General Internal Market, Industry, Entrepreneurship and SMEs) peadirektori asetäitja tõi Komisjoni nimel tehtud avakõnes välja kaks võtmetähtsusega küsimust VKEde jaoks kaitsevaldkonnas: kuidas pääseda ligi finantseerimisele ja kuidas pääseda tarneahelasse. Finantseerimist saab Komisjon mõjutada kõige enam ja selleks on kavandanud mitmeid tegevusi teadlikkuse tõstmisest rahastusallikate laiendamiseni. Rahastamisele ligipääsu parandab ka kavandatud võimearendussuund, millega on vajalik liikuda kiirelt edasi Eesti EL-i Nõukogu eesistumise ajal. Rahastuse küsimiseks on vaja õiguslikku alust, mille saavutamine eeldab poliitilist konsensust liikmesriikide, Nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahel. P. Delsaux rõhutas, et Komisjoni 20% rahastuse piirang Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmis (ingl European Defence Industrial Development Programme) on vaid prototüüpidele. VKEde toetusmeetmed peavad kajastuma kehtestatavas seadusandluses.

Esimeses paneelis „The role and importance of the SMEs in defence R&D“ osalesid Denis Roger EDA-st, Prof. Mart Noorma Tartu Ülikoolist, Tuija Karanko Association of Finnish Defence and Aerospace Industries-ist ja modereeris Jaanus Tamm Defendec-ist.

Paneeli arutelus rõhutati kaitsealase TA rahastamise ja Komisjoni poolse toetuse olulisust. Toodi välja, et VKE-d on väga erinevad ja arutati VKE-de definitsiooni. Diskussioonis rõhutati, et kui Euroopa Kaitsefondis kasutatakse EL maksumaksjate raha, on õigus nõuda VKE-de kaasamist ja kehtestada selleks õiguslikud alused.

Mart Noorma rõhutas koostööst rääkides madalamatele tehnoloogilise valmiduse astmetele (ingl technological readiness levels 1-6) keskendumise olulisust. Ta tõi välja, et on vaja olla kaasaegne ja uuenduslik. Ta lisas, et VKEd ja iduettevõtted on ülikoolidele tähtsad koostööpartnerid.

Denis Roger EDA-st rõhutas, et on vaja programme ja on vaja kutsuda juba tarneahelates mitte olevaid uuendusvõimelisi VKE-sid kaitsetööstussesse. Kahene kasutus (ingl dual-use) on oluline valdkond, mida saab rakendada ka kaitsevaldkonna huvides. Kaitsevaldkonna näitajad, kui palju üks investeeritud euro loob lisandväärtust, on ühed kõige kõrgemad. Küsimusele, kuidas Komisjoni kavatseb käivituvatesse tegevustes kaasata VKE-sid ja mida EDA kavatseb teha selle jaoks, vastas Denis Roger, et on vaja konkreetseid sätteid juriidilisse alusdokumenti, mis sätestaksid VKE-de kaasamise aluse ja korra.

Moderaator Jaanus Tamm tõi paneeli kokkuvõttes välja, et kaitsevaldkonnas on palju valdkondi, kuhu VKE-d saavad panustada, millel ei ole tsiviilrakendust ja neid võimalusi on vaja hoida avatuna.

Teises paneelis “The implementation of the European Defence Fund“ osalesid Burkard Schmitt, ASD/Aeronautics, Space, Defence and Security Industries in Europe kaitse- ja julgeoleku valdkonna direktor; Fabrice Comptour, Euroopa Komisjoni volinik Elžbieta Bienkowska kabineti liige; Zsolt Nagy, EDA poliitikanõunik ja modereeris Kusti Salm Kaitseministeeriumist.

Fabrice Comptour tõi välja, et Euroopa Kaitsefondi mõte oli testida, kuidas EL saab kaitsevaldkonda toetada. Ta rõhutas, et võimearendussuuna puhul on peamine roll liikmesriikidel – juhtimine, projekti koostamine, valik ja nad on ka tulemuste lõplikud omanikud. Eesmärk ei ole lihtsalt VKE-sid toetada, vaid piiriüleselt VKE-sid kaasata.

Zsolt Nagy EDA esindajana toonitas, et EDA-l on olnud keskne roll Euroopa Kaitsefondi, sealhulgas kaitseuuringute pilootfaasi rakendamisel.  Euroopa Kaitsefond peaks olema kõigile liikmesriikidele ligipääsetav. Võimearendussuuna eesmärk on toetada innovatsiooni ning võimearendust. Küsimusele, et Komisjon ei taha kehtestada rangeid nõudeid ja kvoote VKE-de kaasamiseks, vastas Fabrice Comptour, et Komisjoni eesmärk on luua stiimuleid ja mitte kohustusi. Ta rõhutas, et VKE-de toetamise võti on liikmesriikide käes. Stiimul on ettevõtetel luua VKE-dega kontakte ja ka väikesel riikidel tuleb projekte edendada. Ta tõi näitena välja Eesti pakutud projekti, mida Komisjoni soovib edendada. Komisjoni soovib geograafilist tasakaalu ja rõhutas, et tarneahelad tuleb avada.

Paneelidiskussioonidele järgnes Eesti parimate praktikate tutvustamine: ülevaated küberturvalisusest ning digitaalsest lahinguväljast. Esinesid Mari Kert-Saint Aubyn (Guardtime); Lauri Almann (BHC Laboratory), professor Mart Noorma (Tartu Ülikool).

Kadri Sirg
Eesti TA kontaktbüroo Brüsselis, büroo juhataja
e-mail: kadri.sirg@etag.ee

Getter Oper
Kaitseministeerium
e-mail: getter.oper@kaitseministeerium.ee