Tervise temaatikaga seotud rahvusvaheliste teaduspõhiste klastrite arendamine

30. juulil 2009 avanes järjekordne ELi T&A 7. raamprogrammi “Võimekuse” allprogrammi teema „Teadmiste piirkonnad” konkurss „Piiriülene koostöö piirkondlike teaduspõhiste klastrite vahel” (Transnational Cooperation Between Regional Research–driven Clusters), tunnusega FP7-REGIONS-2010-1.

Programm „Teadmiste piirkonnad” toetab piirkondlike teaduspõhiste klastrite* koostööd ja arengut rahvusvahelisel tasandil. Eesmärgiks on teaduspoliitikate sidumine piirkondlike arengukavadega, luues seeläbi eeldused nii struktuurifondide vahendite kui ka teiste ELi programmide (nt Konkurentsi- ja innovatsiooniprogramm (CIP), PRO-INNO Europe, Europe INNOVA) paremaks ärakasutamiseks. Sünergiat otsitakse ka vastloodud Euroopa Tehnoloogiainstituudiga (EIT).

Seega on programmi „Teadmiste piirkonnad” eesmärgiks:

• teaduspõhiste klastrite koostöö edendamine ühist huvi pakkuvates valdkondades, mis on seotud turgude globaliseerumisega, tehnoloogiliste muudatustega või teadusstruktuuride muutustega Euroopa kontekstis, samuti on oluline üksteise pealt õppimine;
• sidemete parandamine piirkondlike ametkondade, teadusasutuste ja äriettevõtete vahel mitte üksnes partneritena piirkondlike ülesannete lahendamisel, vaid ka riiklikes ja Euroopa algatustes;
• ühise tegevuskava väljatöötamine Euroopa tasandil piirkondliku konkurentsivõime suurendamiseks teaduse ja tehnoloogia arendamise abil ning olemasolevate finantseerimisvõimaluste parem ärakasutamine (erasektori kaasamine, ELi erinevad programmid, struktuurifondid);
• piirkondlike teaduspõhiste klastrite rahvusvahelistumise toetamine;
• vähemarenenud teadusprofiiliga regioonide toetamine mentorluse teel, aidates kaasa uute teaduspõhiste klastrite loomisele ja olemasolevate klastrite arendamisele.

Konkursile esitatud projektide koordinaatoriks peab olema kas piirkondlik teaduspõhine klaster (juriidilise isikuna) või olemasolevasse teaduspõhisesse klastrisse kuuluv piirkondlik/kohalik ametiasutus. Konsortsiumi partnerid peavad esindama vähemalt kolme piirkondlikku teaduspõhist klastrit kolmest erinevast Euroopa Liidu liikmesmaast ja/või assotsieerunud riigist. Taotluses tuleb selgelt välja tuua klastrite kasvupotentsiaal ja konkurentsivõime tugevnemine väljavalitud sektoris tänu kavandatud koostööle.

2010. aasta konkursi taotlused peavad toetama terviseteemaga seotud majanduse arengut. Eesmärgiks on Euroopa tervisetööstuse ja tervisega seotud teenuste (sealhulgas haiglateenused) edendamine ning parandamine. Siia kuuluvad ka globaalsed tervisega seotud teemad, haiguste (nt vähk, kardiovaskulaarsed haigused, diabeet, ülekaalulisus, kroonilised haigused vms) uuringud ning epideemiate vastu võitlemine jms. Projektid võivad olla seotud kõikide uuringufaasidega, alates haiguste ennetamisest kuni diagnoosi panemise ja ravini välja (kaasa arvatud uued teraapiad, farmatseutilised tooted ja meditsiinitehnoloogiad). Samuti on olulisteks teemadeks tervislik vananemine, laste tervis, tervislik toitumine ja isikustatud tervishoid. Teemade ringi on kaasatud ka e-tervishoid.

Projektid peavad kaasa aitama innovaatiliste valdkondade arengule, integreerides tervise teemaga näiteks nano- ja biotehnoloogia, uute (bio)materjalide uuringud ning tervisega seotud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia.

Programm toetab projekte, mis sisaldavad kõiki alljärgnevaid tegevusi:

• Piirkondlike klastrite teaduskavade analüüs ja integratsioon – missugune on piirkondlik teaduse ja tehnoloogia arendamise poliitika projekti teemaga seotud valdkonnas, milliseid tegevusi kavandatakse ja kuidas need mõjutavad piirkonna majanduselu; kes on piirkonna olulisemad ettevõtted, teadusüksused ja institutsioonid (kaasa arvatud finantsasutused); missuguses olukorras on teaduse infrastruktuurid; mis on regiooni nõrkadeks ja tugevateks külgedeks teadmiste loomisel, ärakasutamisel ning levitamisel; kuidas näeb välja piirkondlik klastripoliitika ning missugused algatused on sellega seotud, milles seisneb piirkonna majanduslik potentsiaal, missugused on regiooni majanduse arengukavad; kuidas see kõik sobitub rahvusvahelisse konteksti, võimalikud seosed Euroopa tehnoloogiaplatvormide ja rahvusvaheliste projektidega.

Analüüsida tuleb ka üksteise pealt õppimise ja parimate praktikate vahetamise ning mentorluse võimalusi.

Analüüsi tulemusena peab valmima nimekiri teaduse- ja tehnoloogiaarenduse võimalustest ja vajadusest, põhjalik SWOT-analüüs majanduslikust ning teaduse ja tehnoloogia arendamise perspektiivist lähtudes ning selgitus, mil viisil projekti konsortsiumisse kuuluvad partnerid vaadeldavas sektoris üksteist täiendavad. Lisaks sellele peab projekt sisaldama ka mentoriteks olevate Euroopa klastrite või koostööpartneritena välja valitud kolmandate riikide klastrite analüüsi.

• Ühise tegevuskava koostamine valitud sektori majanduse edendamiseks teaduse ja tehnoloogia arendamise kaudu. Tegevuskava peab sisaldama meetmeid teadlaste mobiilsuse suurendamiseks, infrastruktuuri parandamiseks ja jagamiseks, asjakohaste teadusprojektide toetamiseks, ettevõtete ning teadusasutuste vahelise suhtlemise edendamiseks võrgustike kaudu, ettevõtete ligipääsu parandamiseks innovaatilisust toetavatele tugiteenustele (kaasa arvatud Europe INNOVA pakutavad võimalused) jms. Oluline on rahvusvaheline koostöö – erinevad visiidid, konverentsid, töötoad, klastrite personalivahetus – rahvusvahelise strateegia lõplikuks paikapanemiseks ning vajadusel ka selle testimiseks.

Ühine tegevuskava peab sisaldama mentorlust ning informatsiooni levitamise ja üldsuse teavitamisega seotud tegevusi, nt konverentsid, töötoad, publikatsioonid, veebipõhised algatused.

Lõpptulemuses tuleb selgelt määratleda partnerid, eesmärgid, tegevused, vastutusalad ning panna paika piiriülese koostöö ajakava. Ühtlasi peab ühises tegevuskavas ära näitama ka selle, kuidas ettenähtud tegevusi tulevikus finantseeritakse (erinevad riiklikust ja erasektorist tulevad rahastamisvõimalused, ühenduse pakutavad toetusskeemid: raamprogrammid, konkurentsivõime- ja innovatsiooniprogramm, struktuurifondid).

• Meetmed ühise tegevuskava elluviimiseks. Programmiga “Teadmiste piirkonnad” ei rahastata ühise tegevuskava elluviimist tervikuna. Küll aga finantseeritakse mentorluse, rahvusvahelise koostöö ja projekti tulemuste levitamisega seotud tegevusi. Samuti võidakse rahastada ühise tegevuskava elluviimist toetavaid tegevusi (nt klastritevaheline meeskonnavahetus, ühistreeningud, ühised värbamiskampaaniad vajalike teadustöötajate leidmiseks, teemakohaste teadusprojektide kindlakstegemine jms).

Toetatavate projektide eeldatavaks kestuseks on 36 kuud, kusjuures ühine tegevuskava peaks olema välja töötatud projekti esimese poole vältel.

Rahastamisskeemiks on „Koordineerivad ja toetavad tegevused“ (Coordination and Support Actions), mis tähendab, et Euroopa Komisjoni toetus võib ulatuda kuni 100%-ni abikõlbulikest kuludest. Projekti eeldatavaks maksumuseks on üks kuni kolm miljonit eurot.

Taotluste esitamise tähtajaks on 14. jaanuar 2010 kell 17.00 Brüsseli kohaliku aja järgi ning konkursi eelarveks 16,95 miljonit eurot.

Projektikonkursi dokumente saab alla laadida veebiaadressilt

http://cordis.europa.eu/fp7/dc/index.cfm?fuseaction=UserSite.CapacitiesDetailsCallPage&call_id=211.

Epp Tohver-Bulavs

SA Archimedes
7RP „Teadmiste piirkonnad” valdkonna konsultant
e-post: epp.tohverbulavs@archimedes.ee

*Teaduspõhise klastri all mõistetakse kolme erineva osapoole:

• teadusüksuste (avaliku sektori teadusuuringute keskused, ülikoolid, teadustööga tegelevad mittetulundusühingud ja sihtasutused),
• ettevõtete (nii suurettevõtted kui ka väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted) ja
• piirkondlike/kohalike ametiasutuste (kohalikud omavalitsused, regionaalarengu keskused)

ühendust, mis tegutseb mingis kindlas teadus- ja tehnoloogiavaldkonnas või majandussektoris.

Lisaks eespool nimetatuile võivad teaduspõhisesse klastrisse kuuluda ka antud valdkonnaga seotud erinevad ühendused nagu ettevõtjate liidud ja kutsekojad, aga ka hoiupangad ja vastava ala konsultandid.