7. raamprogrammi seisust

7. raamprogrammi lõppenud konkurssidel on 11. novembri 2009. a seisuga Eesti organisatsioonid osalenud kokku 908 korral, millest edukaks on osutunud 218.
Euroopa Komisjoni poolne toetus edukatele projektidele on 37,87 miljonit eurot (umbes 593 miljonit krooni). Silmapaistvalt kõrge on olnud taotluste tase: edukuse määr 24,01% on kõrgeim näitaja uute liikmesriikide hulgas ja ületab ka enamiku vanade liikmesriikide edukust. EL-27 keskmine edukus 21,68% jääb alla ligi 2,5%-ga. Selline vahetulemus, mis näitab eelkõige meie teadlaste ja innovaatorite tublidust, ei peaks meid siiski eufooriasse viima. Pigem tuleks küsida, miks see nii on. Mida peame tegema, et oma positsiooni säilitada, mis sellisel tasemel on väga raske. Kui palju on meie üldine teaduskorraldus ning T&A ja innovatsioonisüsteem aidanud kaasa meie edukale osalusele raamprogrammides?

Traditsiooniliselt on Eesti suurimad koostööpartnerid suurte riikide organisatsioonid Suurbritanniast, Saksamaalt, Itaaliast, Prantsusmaalt. Teadusalase koostöö põhireegel – koostööd tehakse kas kultuuriliselt, geograafiliselt, keeleliselt või ajalooliselt lähedaste partneritega – saab kinnitust ka raamprogrammi puhul, sest koostööpartnerite esikümnesse mahuvad ka Rootsi ja Soome organisatsioonid.

Ülevaade Eesti organisatsioonide osalusest valdkonniti on toodud tabelis 1.

Edukad on olnud ka Eesti poolt koordineeritavad projektid – 96st taotlusest olid edukad 26 projekti. Kui ELi keskmine edukus on 21,03%, siis Eesti puhul oli see 27,08%. Eesti organisatsioonid koordineerivad projektikonsortsiume Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia programmis (APPRISE OÜ – Cultural Heritage Knowledge Exchange Platform, Tallinna Tehnikaülikool – Artificial Fish Locomotion and Sensing ning Diagnosis, Error Modelling and Correction for Reliable Systems Design), VKE programmis (Eesti Innovatsiooniinstituut – Developing Mobile 3D Data Collection, Processing and Dissemination Solution for Construction SME-s, AS LAPI MT – Development of novel composite material for safety helmets, boat hulls and lifeboat containers that has self-repairing and visual inspection features, Remedium AS – Development of an automatic process of in-house collection, storage and application of adaptive bacteria culture for fish farms). Ülimalt edukas oli Eesti jaoks ka osalemine Teaduspotentsiaali programmis (Tartu Observatoorium – Expose capacity of the Estonian Space Research and Technology through High Quality Partnership in Europe, Eesti Biokeskus – Unlocking the European Union convergence region potential in genetics, Tartu Ülikool – Advancing scientific performance and regional potential of Estonian biomedical research, Tallinna Tehnikaülikool – Centre of Research Excellence in Dependable Embedded Systems ja Developing the research potential of Institute of Chemistry at Tallinn University of Technology, Estonia, Eesti Maaviljeluse Instituut – Food and feed LAboratory of Varied and OUtstanding Research in Estonia). 2009. aastal sai Lauri Mälksoo (Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor) esimesena Eestis maineka 7RP Ideede programmi Euroopa Uuringute Nõukogu (ERC) teadusgrandi, mille eesmärgiks on uurida, milline mõju on Vene Föderatsiooni üha mitteliberaalsemal valitsusel rahvusvahelise õiguse doktriinile ja selle kohaldamisele.

2009. aastal oli tervise valdkonnas eestlaste meelisteemaks tervishoiu korraldus, kus  osaleti kokku 11 taotluse koostamisel, millest edukaks osutus kuus projekti. Kolmes oli Eesti-poolseks partneriks Tartu Ülikool, ülejäänud projektides Praxis, Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituut ning Tervise Arengu Instituut. Lähiaastail keskenduvad Tartu Ülikooli teadlased raamprogrammi toetusel esmatasandi arstiabi optimaalse mudeli otsinguile (projekt „Euprimecare“), uue paljutõotava antibiootikumi Meropenem’i farmakokineetika, tõhususe ja ohutuse uuringutele vastsündinute sepsise ja bakteriaalse meningiidi ravis (projekt „NeoMero“), noorte alkoholi liigtarvitamise preventsioonivõimaluste uuringutele (projekt „Effective Environmental Strategies for the prevention of Alcohol Abuse among Adolescents in Europe“) ning dementsust põdevate patsientide parima ravi- ja põetusstrateegia väljatöötamisele (projekt „RightTimePlaceCare“). Praxis osaleb patsiendi ELi liikmesmaades vaba liikumise ja liikmesmaade ravisasutuste koostöövõimaluste uuringus (projekt „European Cross Boarder Care Collaboration“). Tervise Arengu Instituut osaleb Euroopa Liidus laste tervist käsitlevate uuringute, aruannete ja hinnangute kaardistamisel (projekt „RICHE – a platform and inventory for child health research in Europe“). Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituudil seisab ees koolilaste vaimse tervise ja popitegemise vaheliste seoste uurimine ning vajalike preventsioonimeetmete väljatöötamine (projekt „Work together to stop truancy among youth“).

Tabel 1. Eesti osalus 7RPs (2009. a novembri seisuga)

Valdav osa IKT valdkonna teadustegevusest on koondunud kahte ülikooli: Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli. Ettevõtetest on olnud aktiivseim AS Cybernetica. 7RPs on toimunud väga suur nihe teadusmahukate projektitüüpide suunas. Esimeses neljas konkursikutses on 92% edukatest IKT valdkonna projektidest just teadusprojektid ning 8% toetavad tegevused.

Energia programmis on Eesti organisatsioonid osalenud küll oodatust väiksema aktiivsusega, aga siiski EL-27st tunduvalt kõrgema edukusega. Rahastatavate projektide hulka jõudsid HYPE (osalejateks Tartu Ülikool ja Biogold OÜ, koordineerib Helsingi Ülikool), Changing Behaviour (SEI-Tallinn, koordinaator Kuluttajatutkimuskeskus Soomest), ICOEUR (Tallinna Tehnikaülikooli Elektroenergeetika Instituut, koordinaatoriks Dortmundi Tehnikaülikool), C-ENERGY (Eesti-poolseks partneriks SA Archimedes, koordinaator APRE Itaaliast), HESCAP (osalejaks Carbon Nanotech OÜ, koordinaator Tehnikateaduste ja Uuringute keskus Hispaaniast), C-ENERGY+  (Eesti-poolseks partneriks SA Archimedes, koordinaator APRE Itaaliast).

Samas on raamprogrammi energia valdkonna tõsiseks konkurendiks muutunud INTERREG ja CIP programmi energia osa, millega on seotud arvestatav hulk kõrgkoolide inimressursist. Nimetatud programmid võimaldavad ellu viia ka rakenduslikuma iseloomuga projektiideid, kusjuures raamprogrammi kogemusega teadusasutustele ja ettevõtetele ei valmista erilisi raskusi eduka projektitaotluse kokkupanemine

Teades Eesti transpordisektori suurust ja valdkonna teadustegevuse piiratust, üllatas Transpordi programmi puhul esitatud taotluste hulk ja temaatiline haare. Esindatud on kõik transpordiliigid ja kõik valdkonnaga seotud kõrgkoolid.

Keskkonna programmis on 2009. aastal eestlaste osalusega taotluste arv võrreldes eelmise kahe taotlusvooruga mõnevõrra vähenenud. Taotluste vähenemise üheks põhjuseks võib olla tendents suuremahuliste, kuid samas spetsiifilisemate teemade suunas, mis sageli seotud otseselt konkreetsete piirkondadega, millega Eestil kahjuks väga tugevad seosed puuduvad – näiteks 2009. aasta tööprogrammis Aafrika, Kariibi mere, Vaikse ookeani piirkonna riikidele suunatud teemad. Üheks põhjuseks võib olla ka see, et praeguseks on suuremate ülikoolide aktiivsemad teadlased juba seotud mõne varasema 7. raamprogrammi projektidega või lõpetamas 6. raamprogrammi lõpus alanud projekte.

Potentsiaali Eestil keskkonna valdkonnas kindlasti on. Seda näitab ka tõsiasi, et kõigil konkurssidel on taotlusi esitanud ka uued tegijad (näiteks Ehituskonstrueerimise ja Katsetuste OÜ, E- Riigi Akadeemia Sihtasutus) ja samas on raamprogrammi vastu huvi tundnud just noored ettevõtted (nt Qcell OÜ).

Kosmose programmis pole Eesti organisatsioonid oma potentsiaali eriti rakendanud, ilmekalt tuleb see välja taotletud ja saadud eelarve võrdluses. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eestvõttel viidi 2009. a läbi uuring eesmärgiga välja selgitada Eesti potentsiaal kosmosealastes tegevustes. Esialgsesse uurimisse kaasati neljasaja asutuse ja ettevõtte ringis, millest jäi lõpuks sõelale 28. Kolmest Kosmose programmi edukas projektis osalevast organisatsioonist kuulub Tallinna Tehnikaülikool (Meresüsteemide Instituut) sellesse nimekirja (teised osalejad on  EAS, Invent Baltics, SA Archimedes).

Arvestades Eesti väiksust ja väikest tegijateringi, on  Julgeoleku programmis läinud suhteliselt edukalt. Samas on uutesse tööprogrammidesse vaja muutusi, mis soodustaks väikeriikide osalust. Euroopa Komisjonis domineerib hetkel seisukoht, kus rõhutatakse vajadust toetada vähemalt 60% ulatuses demoprojekte, mis automaatselt tagavad edu vaid suurtele riikidele ja tööstustele. Näitena võib tuua olukorra, kus antud hetkel on prioriteetideks konteinertranspordi ja ühistranspordi turvalisus, samas käivitatavad demoprojektid kaasavad osalema vaid neid riike, millel on linnade suuruseks vähemalt 500 000 või 1 000 000 elanikku. Murdmaks taolist seisukohta, moodustasid kuus riiki (Iirimaa, Eesti, Tšehhi, Iisrael, Šveits, Poola) 14. jaanuaril 2010. a Brüsselis tuumikgrupi, mille eesmärgiks on hakata Euroopa Komisjonile ja teistele liikmesriikidele selgitama nn teisitimõtlemist. Praktika on näidanud, et üksikisikute ja vaid programmikomiteede tasandil rääkimisest jääb väheks, komisjonile on vaja esitada ametlikke seisukohti riikide tasandil, siis on lootust jagu saada ka jäigast vastuseisust.

Seniste Julgeoleku programmis edukate organisatsioonide nimekiri on küllaltki mitmekesine: AS Regio – Integrated Mobile Security Kit, Smartdust Solutions LtD – Transportable Autonomous Patrol for Land Border Surveillance ja Security Architecture and Protection on Newly Built and Existing Infrastructures, Eesti Politsei – Coordinating national Research Programmes and Policies on Security at Major Events in Europe, Borthwick-Pignon OÜ – SAMURAI (Suspicious and abnormal Behavior Monitoring using a Network of Cameras and Sensors for Situation Aeareness Enhancement, Eesti Päästeamet – Advanced Rescuing through Global Ontologiesand Navigation, assisted Decision-making (ARGONAUTS).

Konkurents Sotsiaalmajanduslike ja humanitaarteaduste programmis on olnud  juba 7RP algusest Koostöö programmi  kõrgeim – EL-27 riikide edukus on 10,68%, Eestil 13,51%.  Samas on Eestis välja kujunenud organisatsioonide tuumik, kes on ennast tõestanud eelnevas koostöös ning kuuluvad väga tugevatesse konsortsiumitesse – Tartu Ülikool (ajakirjandus), Balti Õpingute Instituut, Tallinna Ülikool (sotsiaaluuringute instituut).

2009. aasta konkursi eestlaste meelisteemaks oli „Kodanik Euroopa Liidus” („Sõltumatu meedia ja demokraatia Euroopas”, „Juhtivad keeled Euroopas üleilmastumise ajastul: ajalugu, poliitika, praktika”, „Ajaloo ja kultuuri evolutsiooni kasutamised laienenud Euroopas, kollektiivsete esituste vahelised suhted”), kuhu esitati 11 taotlust, järgnes „Peamised trendid ühiskonnas ning nende järelmid”  („Muutused tarbimises ning tarbijaturgudes”, „Töö kvaliteet ning mõju elukvaliteedile ning majandusele”, „Kultuuriline vastasmõju rahvusvahelises perspektiivis”, „Tolerants ja kultuuriline mitmekesisus”, „Religioossus ja ilmalikkus Euroopas”) üheksa projektiga. Just nende teemade alt tulid ka edukad projektid („Media Accountability and Transparency in Europe”, „European Language Diversity for All: Reconceptualising, promoting and re-evaluating individual and societal multilingualism”). 

Eestlaste huviorbiidist jäid täielikult välja rahvusvahelise koostöö toetamiseks mõeldud teemad („Linnad ning jätkusuutlik areng”, „Kliimast tingitud muutused veeressurssides kui oht julgeolekule Lõuna-Euroopas ning naaberriikides”, „Geopoliitika ning Euroopa roll muutuvas maailmas”), samuti osalemine tulevikuseirealastes projektides (”Maailma ja Euroopa aastal 2025”, ”Tulevikuseire Vahemere piirkonna pikemaajaliste väljakutsete kohta”).

Edukate projektide arvu poolest on suurim VKEle mõeldu programm, kus hetkel 30 projektis osaleb 40 Eesti organisatsiooni. Vaadates lähemalt, missugused organisatsioonid kõnealusel konkursil on osalenud, ilmneb, et väga aktiivselt võtab konkursist osa Eesti Innovatsiooni Instituut (2007. a neljas erinevas projektis, 2008. a seitsmes), kaasates projektidesse ka teisi Eesti partnereid. Eesti teadusasutusi osalejate seas paraku ei ole. See tähendab, et Euroopa Komisjonilt toetusena saadud raha liigub Eesti VKEde vahendusel välismaistele T&A-organisatsioonidele.

Teaduspotentsiaali programmis osalemine on seni Eestile olnud üliedukas, seda nii taotlejate edukuse (Eesti taotlejate edukus oli 30,77%, samas EL-27 keskmine edukus oli 11,57%) kui ka saadud rahastuse osas. Kui tavaliselt Eesti taotluste lõplikud summad on proportsionaalselt EL-27 keskmisest tunduvalt väiksemad, siis Teaduspotentsiaali puhul oli  olukord teistsugune – Eesti organisatsioonid said  31,08% taotletud rahast, EL-27 keskmine oli 9,37%. Ametlikust statistikast puudub veel TÜ Geenivaramu projekt OPENGENE, taotlus sai väga kõrged hinded (kokku 14,5). Läbirääkimised on praeguseks lõppenud ja projekti alguskuupäevaks märgiti 1. detsember 2009. Projekti lõplikuks eelarveks jäi 1,33 mln eurot (20,8 mln krooni). Vt ka http://cordis.europa.eu/fetch?CALLER=FP7_PROJ_EN&ACTION=D&DOC=1&CAT=PROJ&QUERY=0125f9c5b27a:c542:5b3e94a7&RCN=92957.

Võrreldes 6RPga on Marie Curie tegevused olnud edukad. Sellele vaatamata on pakutavad võimalused Eestis suurel määral alakasutatud. Kohaliku, sh struktuurifondidest rahastatavate mobiilsust toetavate meetmete rohkus ja kergem kättesaadavus on kindlasti oluliseks mõjuriks, kuigi empiirilisi andmeid selle kohta pole. Sihipärased teavituskampaaniad võivad taotlusi juurde tuua, kuid kõige parem n-ö müügiargument on edukas Eesti koordineeritav või Eesti osalusega taotlus, ning õnneks selliseid tekkis 2009. aastal juurde.

Koostatud SA Archimedese teaduskoostöö keskuse aruande materjalide põhjal

Lisainfo
Ülle Must
7. raamprogrammi koordinaator
ulle.must@archimedes.ee