7. raamprogrammi hetkeseis
16. august, 2009Programmiti on edukuse määr väga erinev. Kokkuvõttes on Eesti suutnud oma positsiooni säilitada ja isegi parandada, kuid selleks, et edasi minna, tuleb jõupingutusi suurendada.
Kuna juuli lõpus avanevad paljud konkursid, siis meie osalemissoovi turgutamiseks oleks paras aeg anda ülevaade viimastest arengutest 7. raamprogrammis.
Ülevaade põhineb eCORDA 25. veebruari 2009. a. andmetel, mis sisaldab informatsiooni 159 662 taotleja ning 25 419 evalveeritud projekti kohta. Lepingud on sõlmitud 3551 projekti konsortsiumiga, milles osaleb 21 497 organisatsiooni.
Kuidas Eestil läheb?
Seni on 612 projektitaotluse esitamisel Eestist osalenud 723 organisatsiooni. 146 lepingu allkirjastamiseni jõudnud projektis (Tabel 1) osaleb 167 Eesti organisatsiooni.
Tabel 1. Eesti osalusega projektitaotlused ning rahastusotsuse saanud projektid.
Programm | Taotlusi | Edukaid |
Tervis | 87 | 18 |
Toit | 24 | 7 |
IKT | 63 | 8 |
NMP | 10 | 5 |
Energeetika | 14 | 4 |
Keskkond | 45 | 6 |
Transport | 29 | 7 |
SSH | 71 | 10 |
Kosmos | 4 | 2 |
Julgeolek | 19 | 6 |
Üldised tegevused | 1 | 1 |
Ideed | 3 | 1 |
Inimesed | 41 | 9 |
Infra | 20 | 10 |
VKE | 100 | 25 |
Teadmiste regioonid | 10 | 2 |
Teaduspotentsiaal | 22 | 7 |
Teadus ühiskonnas | 37 | 13 |
Support cohesion | 3 | 2 |
INCO | 8 | 3 |
Euratom | 1 | 0 |
Kokku | 612 | 146 |
Esitatud tabelis on esmapilgul tähelepanuväärsne see, et Eesti osaleja on lõpuks ometi Euroopa Teadusnõukogu grandi saajate hulgas. Tegemist on 28. aprilli 2008 tähtajaga konkursiga, mille eesmärgiks oli kaasa aidata sellele, et ette valmistada kõrge kvaliteediga taotlusi. Projektis „Culturally Composite Elites, Regime Changes and Social Crises in Multi-Ethnic and Multi-Confessional Eastern Europe. (The Carpathian Basin and the Baltics in Comparison – cc. 1900–1950)” osaleb Tartu Ülikooli Viljandi Kultuurikolledž.
Peamiselt osalevad Eesti organisatsioonid projektides partneritena. Esimeste hinnangute põhjal on meil lootust arvata, et õige pea saame rääkida ka esimesest Eesti teadlasest, kes on saanud selle auväärse grandi.
Eesti partner koordinaatorina
Enamikus programmides pole eestlased koordinaatoritena taotlusi esitanud (21st programmist on meie koordineeritav taotlus esitatud üheksas, kokku 74 projektitaotlust).
Samas on selline „risk” ka ennast õigustanud – IKT programmis esitatud seitsmest koordineeritavast taotlusest olid edukad kaks (APPRISE OÜ – Cultural Heritage Knowledge Exchange Platform ja Tallinna Tehnikaülikool – Artificial Fish Locomotion and Sensing). Teaduspotentsiaali programmis olid edukad 20st kuus (Tartu Observatoorium – Expose Capacity of the Estonian Space Research and Technology through High Quality Partnership in Europe; Eesti Biokeskus – Unlocking the European Union Convergence Region Potential in Genetics; Tartu Ülikool – Advancing Scientific Performance and Regional Potential of Estonian Biomedical Research; Tallinna Tehnikaülikool – Centre of Research Excellence in Dependable Embedded Systems ja Developing the Research Potential of Institute of Chemistry at Tallinn University of Technology, Estonia), VKE programmis 14st kolm (Eesti Innovatsiooniinstituut – Developing Mobile 3D Data Collection, Processing and Dissemination Solution for Construction SME-s; AS LAPI MT – Development of Novel Composite Material for Safety Helmets, Boat Hulls and Lifeboat Containers That has Self-Repairing and Visual Inspection Features; Remedium AS – Development of an Automatic Process of In-House Collection, Storage and Application of Adaptive Bacteria Culture for Fish Farms). Kuna koordinaatoriks peetakse ka Marie Curie grantide saajaid, siis hetkel on Eesti poolt koordineeritavaid projekte kokku 19.
Kuidas me näeme välja teiste riikide taustal?
Kuna edukate projektide arv on sõltuvuses riikide suurusest, siis loetakse edukuse määraks eelkõige seda, kuidas riigil on õnnestunud realiseerida oma taotlusi.
Joonis 1. Raamprogrammi projektide edukuse määra võrdlus Eesti ja EL-27 riikide lõikes.
Nagu näeme jooniselt, on programmiti edukuse määr väga erinev. Näiteks ELi liikmesriikide keskmine edukuse määr oli Kosmose programmis 53%, Nanomaterjalide programmis 40,4%, samas Toidu programmis 10,89%, Sotsiaal-majanduslike ja humanitaarteaduste programmis 11,69%.
Eesti edukuse määr on üldjuhul ELi liikmesriikide keskmisest tunduvalt kõrgem (23,1%) võrreldes EL-27 21,8%-ga. Väiksem edukus on vaid IKT (12,99 vs 16,32), Keskkonna (12,5 vs 17), Transpordi (23,53 vs 27), Kosmose (50 vs 53) ning Teadmiste regioonide (10,53 vs 19,6) programmides.
Kui juunis 2009 ilmunud analüüs 7RP esimese kahe aasta kohta (FP7 Subscription, Performance, Implementation during the first two years of operation 2007–2008. Brussels, June 2009. 179 pp) nendib, et tavaliselt on suurem edukus EL-15 riikidel ning madalam EL-12 riikidel, siis Eesti kohta see ei kehti (vt Joonis 2).
Joonis 2. EL-27 edukuse määr (v.a Ideede ja Inimeste programm)
Kokkuvõttes võib öelda, et seni on Eesti suutnud oma positsiooni säilitada ja isegi parandada, kuid selleks, et edasi minna, tuleb jõupingutusi suurendada.
Ülle Must
ulle.must@archimedes.ee