Brüsseli büroo teadusuudised

Oktoober 2019

Üldised teadusuudised
Euroopa Komisjon plaanib rajada kultuurialase EIT-KIC-i
Piirkondliku konkurentsivõime näitaja 2019
Gild avaldas arvamusartikli MSCA kohta Euroopa Horisondis
Prof. Harald zur Hausen astub vähimissiooni nõukogu esimehe ametist tagasi
Komisjon nimetas missiooni assambleede koosseisu
Horizon Europe kärbib kangaid, kui ELi juhid arutavad eelarvet
Milrem Robotics arendab kohandatavaid tuletõrjeroboteid
Aruanded, konsultatsioonid
Soolise võrdõiguslikkuse indeks 2019: Endiselt eesmärgist kaugel
Aruandes analüüsitakse säästva arengu eesmärke Euroopa teadus- ja arendustegevuse poliitika aruteludes
Euroopa Komisjon sai rohkem kui 8000 vastuseid Euroopa Horisondi konsultatsiooni käigus
Konkursid

Üldised teadusuudised

Euroopa Komisjon plaanib rajada kultuurialase EIT-KIC-i

Iga-aastasel konverentsil INNOVEIT, mis toimus 15. oktoobril Budapestis, tutvustati loome- ja kultuurivaldkonna uue teadmiste ja innovatsioonikogukonna (KIC) loomist. Uus KIC on osa Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) uuest strateegiast aastateks 2021–2027. EIT andmetel töötab ELi loome- ja kultuurisektoris 12,5 miljonit inimest, mis moodustab 7,5% kogu ELi tööhõivest. Uue KIC-i eesmärgiks on edendada loome- ja kultuurisektori innovatsiooni.

EC presents plans for creative and cultural industries EIT-KIC

At its annual INNOVEIT conference in Budapest, plans to launch a new Knowledge and Innovation Community (KIC) for creative and cultural industries are being presented today, 15 October 2019. The new KIC is part of the European Commission’s plans for the 2021-2027 strategy of the European Institute of Innovation and Technology (EIT). According to the EIT, 12.5 million Europeans are employed in the EU’s creative and cultural sector, equalling 7.5% of all employment in the EU economy. The new KIC is intended to be of strategic importance to powering innovation in the creative and cultural sectors.

Piirkondliku konkurentsivõime näitaja 2019

Iga kolme aasta tagant ajakohastatav piirkondliku konkurentsivõime näitaja võimaldab piirkondadel jälgida ja hinnata oma arengut aja jooksul ja võrrelda end teiste piirkondadega.

Selle interaktiivse veebivahendi abil saavad nii poliitikakujundajad kui ka kodanikud näha, kuidas nende piirkonnal läheb innovatsiooni, juhtimise, transpordi, digitaristu, tervishoiu või inimkapitali vallas. Aidates piirkondadel teha kindlaks oma tugevad ja nõrgad küljed ning suunates avaliku sektori investeeringuid, võib näitaja olla mõjuvõimas vahend uute programmide ettevalmistamisel.

The Regional Competitiveness Index 2019

Updated every three years, the Regional Competitiveness Index allows regions to monitor and assess their development over time and in comparison with other regions.
With its interactive web tool, policy-makers and citizens alike can see how their region scores in terms of innovation, governance, transport, digital infrastructure, health or human capital. By helping regions to identify their strengths and their weaknesses and to target public investments, the index can be a powerful tool in the preparation of the new programmes.

Gild avaldas arvamusartikli MSCA kohta Euroopa Horisondis

Gild annab järgmised soovitused:

• Programmi fookuses tuleb hoida MSC doktorante ning MSC järeldoktoreid, kuna need skeemid omavad kõige suuremat mõju talentide arendamisele;
• MSC järeldoktori programmis osalemiseks eelistada doktorikraadi (või sellega võrdsustatud kraadi) omanike arvu piiramist sellele, et viiakse sisse uus kriteerium, mis põhineb teadlaste staažile
• jätkata MSCA Widening Fellowships-ga Euroopa Horisondis. Teised võimalused, mida peetakse alternatiivideks Widening Fellowships-idele, peaksid Widening Fellowshipse pigem täiendama kui asendama.

Gild esitas ka ettepanekuid sünergia edendamiseks MSCA ja teiste EL programmide ja meetmete vahel. Lisaks pakutakse toetada „Avatud Teaduse“ oskuste arendamist MSCA stipendiumite kaudu.

The Guild publishes position paper on MSCA in Horizon Europe

The Guild makes the following recommendations:

• Maintain MSC Doctorates and MSC Postdocs as the main focus of the programme, as these schemes have the biggest impact on the development of research talent;
• In MSC Postdocs, favour the limitation of eligibility to PhD holders or applicants with an equivalent degree over the introduction of an eligibility criterion based on the scientific age of researchers;
• Continue MSCA Widening Fellowships in Horizon Europe. Other options being considered as alternatives to the Widening Fellowships scheme, should complement rather than replace the current Widening Fellowships.

The Guild also lays down proposals to foster synergies between MSCA and other EU programmes and actions and to support the development of Open Science skills in MSCA fellows.

Prof. Harald zur Hausen astub vähimissiooni nõukogu esimehe ametist tagasi

8. oktoobril Nobeli meditsiiniauhinna laureaat professor Harald zur Hausen on teatanud Euroopa Komisjonile, et isiklikel põhjustel lahkub ta viivitamatult Euroopa Horisondi vähimissiooni nõukogu esimehe kohalt.
Euroopa Komisjon on teatanud, et prof Harald zur Hausen on avaldanud kahetsust, et pidi loobuma sellest rollist. Otsus jõustus koheselt.

Prof. Harald zur Hausen to step down as chair of Cancer Mission Board

Professor Harald zur Hausen, Nobel Laureate in Medicine, has informed the European Commission that due to personal reasons he will step down with immediate effect as Chair of the Horizon Europe Mission Board for Cancer.
The European Commission has announced that Prof. Harald zur Hausen has expressed his regret to have to relinquish this role as chair of the Horizon Europe Cancer Mission Board. Due to personal reasons, Prof. zur Hausen will step down with immediate effect.

Komisjon tegi teatavaks missiooni assambleede koosseisu

Kuulutati välja Euroopa Horizondi missiooni assambleede liikmed. Nad abistavad Euroopa Horizondi missiooninõukogu juhatuse liikmeid.

Commission annouced Members of the Mission Assemblies

Horizon Europe osas paistavad kärped kui ELi juhid arutavad eelarvet

ELi juhid jäävad liidu järgmise pikaajalise finantsplaani osas ummikusse, kuid kõik märgid viitavad väiksemale teaduseelarvele alates aastast 2021.
18.oktoobril toimunud tippkohtumisel arutasid ELi juhid Soome ettepanekut kärpida ELi üldeelarvest aastateks 2021–2027 35–85 miljardit eurot, millest osa võiks tulla Euroopa Horisondiks kavandatud 94,1 miljardi euro suurusest toetusest. Tõsised kõnelused ELi eelarve üle on alles algamas ja lõplik otsus võib langeda aasta pärast. Kuid praegune ummikseis on Euroopa Horisondi jaoks halb: rikkad riigid, nagu Saksamaa ja Holland, tahavad kulutada EL jaoks palju vähem, kui komisjon nõuab. Samas Ida-Euroopa riigid on vihased komisjoni kava pärast kärpida toetusi põllumajandusele ja vaestele piirkondadele ning suunata see raha teadusuuringutele.

Horizon Europe cuts loom as EU leaders debate budget

EU leaders remain deadlocked over the union’s next long-term financial plan, but all signs point to a smaller research budget from 2021. At a summit meeting on 18 October, EU leaders discussed proposals from Finland – which currently holds the EU Council’s rotating presidency – to cut €35 to 85 billion from the EU’s overall  2021-2027 budget, some of which could come out of the proposed €94.1 billion budget for Horizon Europe. Serious talks on the EU budget are only just getting started, and a final decision could be as much as a year away. But the current deadlock bodes ill for Horizon Europe: wealthy countries, like Germany and the Netherlands, want to spend far less on the EU than the Commission is asking for, while east European countries are angry about Commission plans to cut payments to farms and poor regions and shift that money to research.

Milrem Robotics arendab kohandatavaid tuletõrjeroboteid

Pärast seda, kui Notre Dame’i katedraal Pariisis põles aprillis, aitas robot nimega Colossus päästa suure osa ajaloolisest struktuurist. Põlengus olid tuletõrjujate jaoks liiga ohtlikud tingimused.

Notre Dame’i tulekahju oli „esimene robotite kasutamine tuletõrjes,“ – ütles Tallinnas asuva Milrem Robotics’i teadus- ja arendustegevuse direktor Mart Noorma, kes katsetab koos Eesti tuletõrjujatega tuletõrjeroboteid.

Lisaks sellele, et tuletõrjerobotid on vastupidavamad, võivad nad osutuda mitmekülgsemateks kui nende inimkolleegid. Noorma sõnul saab Milremi juhtkangiga kontrollitavat modulaarset mehitamata maismaasõidukit (ehk UGV) kiiresti kasutada mitmesugusteks ülesanneteks, sh intensiivsete tulekahjude kustutamiseks,  vigastatud töötajate evakueerimiseks, kasutades “Plug’n Play kandevõimet”. UGV-d võivad olla varustatud ka kaamerate ja anduritega, mis aitavad enne inimeste saatmist ohte hinnata. Nagu Colossus, on ka Milremi UGV ette nähtud tulekahjude vastu võitlemiseks oludes, mis on tuletõrjujatele liiga ohtlikud või raskesti ligipääsetavad, sh põlevad hooned ja metsad.

Tallinn’s Milrem Robotics is developing adaptable firefighting robots

After Notre Dame Cathedral in Paris caught fire in April, a robot called Colossus helped save much of the historic structure by braving conditions deemed too dangerous for human firefighters.
The Notre Dame fire was “the first big-visibility usage of robots in firefighting,’’ says Mart Noorma, director of science and development at Tallinn-based Milrem Robotics, which is testing robotic tracked vehicles with Estonia’s firefighters.
As well as being more resilient, robotic firefighters could prove to be more versatile than their human counterparts. Noorma says Milrem’s joystick-controlled modular unmanned ground vehicle (or UGV) can be quickly adapted for a variety of tasks, including spraying intense fires, unreeling bulky hoses and evacuating injured parties, using “Plug’n Play payloads”. The UGVs can also be equipped with cameras and sensors to assist with the evaluation of hazards before humans are sent in. Like Colossus, Milrem’s UGV is designed to combat blazes in conditions that would be too dangerous or difficult to access for human firefighters, including burning buildings and marshy forest areas.

Aruanded, konsultatsioonid

Soolise võrdõiguslikkuse indeks 2019: Endiselt eesmärgist kaugel

EL-is toimub soolise võrdõiguslikkuse saavutmine endiselt väga aeglaselt. Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) uusim soolise võrdõiguslikkuse indeks näitab, et ELi soolise võrdõiguslikkuse skoor on tõusnud ühe punkti võrra 67,4-ni, võrreldes 2017. aasta uuringuga. ELi edetabeli tippu jäi Rootsi 83,6 punktiga, järgneb Taani 77,5-ga. Kõige madalam hinnang on Kreekal ja Ungaril, mõlema skoor on alla 52. Suurimaid edusamme on teinud Portugal, tõusuga 3,9 punkti võrra, millele järgneb Eesti 3,1 punktiga.

Gender Equality Index 2019: Still far from the finish line

The EU continues its snail’s pace when it comes to gender equality progress. The latest Gender Equality Index from the European Institute for Gender Equality (EIGE) shows that the EU’s score for gender equality is up just one point to 67.4, since the 2017 edition. Sweden continues to top the EU scoreboard, with 83.6 points, followed by Denmark with 77.5. Greece and Hungary have the most ground to make up, with both scoring less than 52. The biggest improver is Portugal, with an increase of 3.9 points, followed closely by Estonia with 3.1 points.

Aruandes analüüsitakse säästva arengu eesmärke Euroopa teadus- ja arendustegevuse poliitika aruteludes

Aruandes võetakse kokku järeldused ja ekspertide soovitused seoses säästva arengu eesmärkide (SDG) rakendamisega tulevastes teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni strateegiates. See annab ülevaate ja peegeldab säästva arengu eesmärkide esindatust programmi „Euroopa Horisont“ ettevalmistamisel. Lisaks kirjeldatakse aruandes ekspertintervjuude põhjal, kus ja kuidas saaks SDG-sid paremini ja efektiivsemalt integreerida. See on suunatud paljudele sidusrühmadele, kes on huvitatud Euroopa Horisondi tekkest ning SDG-de rakendamisest erinevates strateegiates ja õigusaktides.

Report analyses SDGs in European R&I policy discussions

The report summarises the findings and expert recommendations in regard to the implementation of the SDGs in coming STI strategies. It provides an overview and reflection of the representation of the SDGs in the preparation of the Horizon Europe proposal. Moreover, based on expert interviews, the report outlines where and how the SDGs could be better and more effectively integrated. It addresses a broad audience interested in the genesis of Horizon Europe and the robust implementation of the SDGs therein as well as in related strategies and policies.

Euroopa Komisjon sai rohkem kui 8000 vastust Euroopa Horisondi konsultatsiooni käigus

Esimene Euroopa Horisondi uuring, mis kestis 28. juunist 4. oktoobrini 2019, käsitles programmi esimese nelja aasta teadusuuringute ja innovatsiooni toetamise peamisi strateegilisi suundi ning kirjeldab oodatavaid mõjusid, klastritevahelisi küsimusi ja sekkumisvaldkondi. Laekus 6806 vastust 99 riigist, sealhulgas kõigist ELi liikmesriikidest, mis moodustas 87% vastustest. Veidi üle 50% vastustest tuli ülikoolidelt või teadusorganisatsioonidelt, umbes 15% ettevõtetest, 7% MTÜ-dest, 6% riigiasutustest ja 3% rahvusvahelistest organisatsioonidest.

Teine uuring, mis kestis 31. juulist 4. oktoobrini, käsitles programmi rakendusstrateegiat. Selle konsultatsiooni käigus laekus kokku 1550 vastust 64 riigist, sealhulgas kõigist ELi liikmesriikidest, mis moodustas 88% vastustest. Veidi üle 40% tuli ülikoolidest või teadusorganisatsioonidest, 35% ettevõtetest, 9% riigiasutustest, 6% MTÜ-dest ja 2% rahvusvahelistest organisatsioonidest.

EC receives more than 8,000 responses in Horizon Europe consultations

The first Horizon Europe survey, which ran from 28 June to 4 October 2019, dealt with key strategic orientations for research and innovation support for the programme’s first four years, as well as descriptions of expected impacts, cross-cluster issues and intervention areas to be covered. 6806 responses were received, coming from 99 countries, including all EU Member States which made up 87% of the responses. Just over 50% of the responses came from universities or research organisations, with around 15% from business or industry, 7% from NGOs, 6% from other public authorities, and 3% from international organisations.

The second survey, which ran from 31 July to 4 October, dealt with the implementation strategy of the programme. Here a total of 1550 responses were received, coming from 64 countries, including all EU Members States which made up 88% of the responses. Just over 40% came from universities or research organisations, 35% from business or industry, 9% from public authorities, 6% from NGOs and 2% from international organisations.

Koostajad
Maria Alajõe
ETAg-i Brüsseli büroo juht, maria.alajoe@etag.ee

Artur Panov
ETAg-i Brüsseli büroo püsistažöör, artur.panov@etag.ee