Tõukefondide kulude abikõlblikkus seoses Covid-19 levikuga

WHO on tunnistanud Covid-19 leviku pandeemiaks, seega on tegemist force majeure olukorraga. Kulude abikõlblikuks tunnistamisel hinnatakse koosmõjus nii siseriiklikke kui ELi abikõlblikkuse reegleid, võttes arvesse vääramatu jõu mõju. Abikõlblikuks loetakse ka kulud, mis on seotud eriolukorraga või selle mõjuga ehk doominoefekti tulemusega alates 1. veebruarist 2020 – näiteks seminarid, konverentsid, koolitused või muu tegevus või üritus on ära jäänud või edasi lükatud, tellimuste või üritusel osalejate arv on vähenenud, esinevad tarneahela tõrked, tööjõu liikumise takistused.

Kulud loetakse abikõlblikuks järgmistel tingimustel:

• toetuse saaja on kasutanud ära kõik võimalused tehtud kulutuste tagasisaamiseks või vältimiseks;
• toetuse saaja esitab rakendusüksusele:
  – info ja dokumendid tegevuse ära jäämise või vähenenud ulatuse kohta, lihtsustatud kuluhüvitamisviiside korral piisab üksnes sellest teabest või infost. Kui kulu on erakorralise olukorraga kaudselt seotud, siis ka põhjendus sellise seose olemasolu kohta.
  – ürituste korral tõendus, et toetuse saaja ei saa tegevuse korraldajale makstud summat tagasi või saab osaliselt;
  – kindlustusandja otsus või muu kirjalik dokument (nt kindlustuspoliis või kindlustuse üldtingimused), millest nähtub, et kindlustus ei kata tehtud kulutusi;
  – kreeditarved (majutus, lennupilet jmt).

Covid-19 juhtumiga abikõlblikuks loetud kulutuste puhul tuleb pidada rakendusüksusel eraldi arvestust (minimaalselt projekt nr, maksetaotluse nr, kuludokumendi nr/nimetus ja kulu abikõlblikuks loetud summa). Maksetaotluse kuludokumendi lahtrisse „RÜ sisesed märkused“ lisada märksõna „koroona“. See võimaldab vajadusel hiljem need kulud kiiresti leida. Ühikuhind, mis on ette makstud, kuid jääb täielikult kasutamata, tuleb toetuse saajal vabatahtlikult tagastada.