Teadus- ja inimuuringute eetiliste põhimõtete järgimine pandeemia eriolukorras on erakordselt tähtis

Üle maailma leviva COVID-19 pandeemia piiramisel, diagnostika ja ravi tagamisel seisavad Eesti teadlased täiesti uute väljakutsete ees. Teadusasutused ja teadlased panustavad kriisi lahendamisse erinevates valdkondades (nt biomeditsiinis, psühholoogias, sotsioloogias jpt), kus teadustöö tähendab sageli uuritavatena inimeste kaasamist (inimuuringuid) või suurte terviseandmebaasides olevate andmete töötlemist.

Inimõiguste aspektist reguleerib inimuuringute läbiviimist (sh erakorralistes situatsioonides) Euroopa Nõukogu Inimõiguste ja Biomeditsiini Konventsiooni ehk Oviedo Konventsiooni lisaprotokoll biomeditsiiniliste uuringute kohta.

Isikuandmete kaitse seadus määrab ära isikuandmete töötlemise teadusuuringu eesmärgil.

Eriolukorras on teadustöö oluliselt raskendatud nii erinevate piirangute tõttu viiruse leviku takistamiseks ja ümberkorralduste tõttu teadlaste isiklikus elus kui ka ühiskonna kõrgete ootuste tõttu. Kahetsusväärselt on rahvusvaheliselt juba teada lohakate või eksitavate teadustulemuste avaldamise juhtumeid.

Eriolukord ei vähenda aga inimuuringutele ja andmetöötlusele kehtivaid reegleid ega teaduseetika põhimõtete kehtivust üldiselt, vaid vastupidi – just praegu on teadus- ja inimuuringueetika nõuetest kinni pidamine eriti oluline, et vältida nii sise- kui välissurvest ja pingeolukorrast tingitud eksimusi ja väärtõlgendusi ning otsest või kaudset kahju.

Teadus- ja inimuuringute eetika põhimõtete järgimine on teaduse usaldusväärsuse alustala. Seepärast on äärmiselt oluline, et teadlased neist oma töös ka eriolukorras lähtuksid. Seda vaatamata ühiskonna survele, et teadlased pakuksid kiiresti välja selgeid vastuseid ja konkreetseid meetmeid kriisi lahendamiseks. Sama oluline on aga ka ühiskonna mõistev suhtumine teadlastesse ja kannatlikkus teadustöö tulemuste ootuses, sest teadus- ja inimuuringute eetika reeglid seavad nende tööle väga kõrged nõudmised ja piirid. Ainult eetilised teadus- ja  inimuuringud saavad teenida ühiskonna huve.

Seoses COVID-19 pandeemiaga on Euroopa tasandil teadlastele ja teadusasutustele välja antud järgmised avaldused ja soovitused (inglise keeles):

• Euroopa Nõukogu Bioeetika Komitee avaldus seoses inimõiguste austamisega COVID-19 pandeemia tingimustes
• Euroopa Komisjoni eetika ja teaduse töörühma avaldus Euroopa solidaarsusest ja põhiõiguste kaitsest COVID-19 pandeemia ajal
• https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/research_and_innovation/ege/ec_rtd_ege-statement-covid-19.pdf
• Üleilmne Teaduse ja Tehnoloogia Eetika Komisjoni (COMEST) avaldus üleilmselt eetika nõuetega arvestamiseks COVID-19 ajal
• Konventsiooni nr 108 Komitee ning Euroopa Nõukogu andmekaitsekomissari avaldus õigustest andmete kaitsele COVID-19 pandeemia kontekstis
• Euroopa Teaduseetikabüroode Võrgustiku (ENRIO) avaldus teaduseetika erilisest olulisusest COVID-19 pandeemia ajal

Eestis menetlevad ja kooskõlastavad inimuuringuid:

• Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee
• Tervisearengu instituudi inimuuringute eetika komitee
• Eesti Bioeetika ja Inimuuringute Nõukogu
• Eetikakomiteed annavad eetikaküsimustes nõu ja menetlevad taotlusi praeguses situatsioonis erakorraliselt ja jooksvalt.

Aime Keis
Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee esimees
Eesti Bioeetika ja Inimuuringute Nõukogu aseesimees
Euroopa Komisjoni Bioeetika Nõukogu liige
UNESCO WHO Bioeetika Nõukogu juures Eesti esindaja

Siret Rutiku
Eesti Teadusagentuuri uurimistoetuste osakonna juhataja