Info- ja kaasamisüritus Euroopa Horisondist

19. novembril toimus Tallinnas Euroopa Liidu teaduse ja innovatsiooni järgmise (järjekorras üheksanda) raamprogrammi Euroopa Horisont infopäev ja kaasamisüritus. Praegune raamprogramm kannab nime Horisont 2020 ja kestab kuni 2020. aasta lõpuni. Uus raamprogramm algab 2021. aastal ja kestab kuni aastani 2027. Euroopa Komisjoni teaduse ja innovatsiooni peadirektoraadi esindajad tutvustasid järgmise raamprogrammi peamisi uuendusi teadlase ja asutuse seisukohast: uue raamprogrammi fookuseid ja eesmärke; rahastuse korraldamise vahendeid; muudatusi taotlemise, hindamise ja aruandluse korralduses jms. Teavitamise kõrval oli ürituse eesmärk anda osalejatele kaasarääkimisvõimalus. Sarnaseid üritusi korraldatakse kõigis ELi liikmesriikides.

Ürituse videosalvestust saab järelvaadata siin.

Euroopa Komisjoni ettekanded algasid Maria Reinfeldti ülevaatega uuest raamprogrammist. Seejärel tutvustas ta Euroopa Horisondis toimima hakkavate partnerluste kui rahastus- ja koostööinstrumentide ettevalmistamise seisu. Bénédicte Charbonnel rääkis taotluste esitamisest ja hindamisprotseduurist. Ioannis Sagias käsitles raamprogrammist rahastatud projektide mõjule ja kommunikatsioonile ning tulemuste levitamisele ja kasutamisele esitatavaid nõudeid ning nondes kavandatavaid muudatusi. Morten Gylling-Jorgensen andis ülevaate uue raamprogrammi jaoks väljatöötatavast mudelgrandilepingust. Päeva lõpetas Sorin Serbani ettekanne kontrollist ja auditeerimisest.

Järgnevalt toome ära lingid ettekannete slaididele ning kirjeldame veidi igas ettekandes kõneldut.

Maria Reinfeldti ettekanne uuendustest Euroopa Horisondis võrreldes praeguse raamprogrammiga

Maria Reinfeldt tõi välja, et raamprogrammi sihiseade liigub praeguses raamprogrammis kesksetelt Euroopa konkurentsivõimelisuselt ja töökohtadelt kliimale ja kestlikule arengule.

Raamprogrammi ülesehituses on võrreldes praegusega nii sarnasusi kui ka erinevusi:

• Euroopa Horisondi esimene sammas on praeguse raamprogrammi esimese sambaga võrdlemisi sarnane – teadusteemasid nn alt-üles-põhimõttel rahastav „Tipptasemel teaduse“ sammas.
• Teine sammas sarnaneb praeguse raamprogrammi kolmandale sambale. Selle nimeks saab “Ülemaailmsed väljakutsed ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime”. Põhijaotisteks ei ole aga enam praegused “ühiskondlikud väljakutsed” (societal challenges), vaid „klastrid“, mis liidavad valdkondi lähtudes nende sünergiapotentsiaalist.
• Kolmas sammas põhineb praegusel teisel sambal: põhirõhk saab olema läbimurdeinnovatsiooni (disruptive innovation) toetamisel.
• Neljandaks tuleb ka Euroopa Horisondi ülesehitusse läbiv, horisontaalne komponent: tipptaseme levik ja osaluse laiendamine ning Euroopa teadusruumi (ERA) tugevdamine.

Suurem osa eelarvest (veidi üle poole) on kavas suunata Euroopa Horisondi teisele sambale, suuruselt teine osa (ca veerand) “tipptasemel teadusele“ ehk esimesele sambale. Kolmandale sambale “Innovaatiline Euroopa” on kavandatud ca 13,5 protsenti.

Teises, globaalsete väljakutsete sambas leiduvad muuhulgas missioonid – üks nähtavamaid järgmise raamprogrammi uudsete komponentide hulgas. Missioon kujutab endast teadusharude ja sektoritevaheliste meetmete kogumit, mille eesmärk on saavutada teatud aja jooksul mingi paikapandud ja mõõdetav, kuid küllalt suur, ühiskonnas nähtav ja üldmõistetav eesmärk. Olemuselt valdkonnaülesed missioonid hõlmavad teadus- ja arendustegevuse kõrval ka muid poliitikavaldkondi, muutusi seadustes jms.

Praeguseks on sõnastatud viis missioonivaldkonda:

• Kliimamuutusega kohanemine
• Vähk
• Terved ookeanid, mered, ranniku- ja siseveed
• Targad ja kliimaneutraalsed linnad
• Mulla seisund ja toit

Missioonide täpse sõnastamisega missioonivaldkondade põhjal tegelevad praegu eri riikidest pärit erialaeksperte koondavad missiooninõukogud koostöös Euroopa parlamendiga. Tuleval 2020. aastal peetakse laiemaid konsultatsioone kodanikega ja koostatakse missioonide rakendamise strateegiline plaan.

Missioonide kõrval väärivad uues raamprogrammis märkimist veel järgmised uuendused:

• Euroopa Innovatsiooninõukogu toetusskeemid Pathfinder ja Accelerator, lahendamaks probleemi, et võrdlemisi väga väike osa ELi tugevast teadusest jõuab sellisesse ärisse, mille kasum jääks Euroopasse.
• Laiendatud assotsieerumisvõimalused ELi-välistele riikidele.
• Avatud teaduse jätkuv ja süvendatum rõhutamine.
• Rahastusinstrumentide süsteemi lihtsustamine ja kooskõlalisemaks muutmine – sellest tulenevalt eelkõige uus lähenemine partnerlustele, aga reeglite ja korralduse lihtsustamine ka muus osas.
• Varasema raamprogrammi kogemuseta osalejate toetamine (nn suletud klubide vältimine).

Samuti osutatakse senisest suuremat tähelepanu sünergiatele teiste Euroopa Komisjoni programmidega. Arutuse all, kuid seni selge lahenduseta on sünergiavõimaluste laiendamine raamprogrammi ja struktuurifondide raha vahel. See oleks võimalik, vaadeldes struktuurifondide raha liikmesriikide rahana, mitte Euroopa Liidu toetusena.

Euroopa Horisondi ettevalmistamises on praegu valmimas strateegiline plaan ja rakendamisstrateegia.

Strateegiline plaan aastateks 2021-2024 annab suuna Euroopa Horisondi esimesele ja teisele tööprogrammile, st tuleva raamprogrammi esimesele neljale aastale. Valmiva strateegilise plaani põhjal koostatakse eeloleval 2020. aastal esimene tööprogramm (HE kahe esimese aasta jaoks). Strateegiline kavandamine peab silmas kolme suurt mõjuvaldkonda: teaduslik, ühiskondlik ning majanduslik ja tehnoloogiline mõju. Eesmärk on maksimeerida iga kulutatud euro mõju.

Partnerlused

Praeguse partnerluste maastiku ratsionaliseerimise vajadus on olnud juba tükk aega selge – erinevate partnerlusetüüpide mitmekesisus on tekitanud väga ebaülevaatliku olukorra. Samas läheb tervelt veerand Horisont 2020 eelarvest partnerlustele. Eesti eesistumise ajal 2017. aasta teisel poolel hakkas Euroopa komisjon analüüsima olemasolevat partnerluste maastikku ja selle ratsionaliseerimise võimalusi.

Ratsionaliseerimise lähtekohad: (1) tugevasti vähendada partnerluste arvu, samas suurendades nende mõju; (2) toetada mingit partnerlust vaid siis, kui vastava eesmärgi saavutamine on tõendatult efektiivsem just partnerluse kaudu, mitte mõnel teisel viisil. Kõigi partnerluste jaoks sooviti ühtset kriteeriumite raamistikku. Kaob senine pisut kunstlik eristus puhtalt avaliku sektori partnerluste ning avaliku ja erasektori partnerluste vahel. Ühtlasi suureneb võrgustike avatus ja julgustatakse suuremat osalejate mitmekesisust.

Pärast konsulteerimist liikmesriikide ja huvirühmadega jäi sõelale 48 partnerluse kandidaati algsest 120 nimetusest. Enamasti algavad Euroopa Horisondi partnerlused 2021. aastal, kuid mõned ka hiljem. Eeloleval 2020. aastal on partnerluste osas kavas veel tihe kooskõlastamistöö; partnerluste sisu ja eesmärkide täpsustamine juba koostöös partnerite ja liikmesriikidega. Ühtlasi on varsti tarvis riikide rahaliste panuste (commitments) lubadusi. Nende partnerluste jaoks, mis algavad 2021. aastal, on liikmesriikide indikatiivset panust vaja teada 2020 hiliskevadel.

Partnerluste rakendamine hakkab põhinema iga-aastastel tööprogrammidel. Liikmesriike ja asutusi julgustab Maria Reinfeldt partnerlustega võimalikul varakult liituma, sest kuigi need jäävad uutele tulijatele avatuks ka edaspidi, ei suurenda hilisemate liitujate lisandumine enam partnerluse eelarvet. 48 läbirääkimisel oleva (ning tõenäoliselt realiseeruva) partnerluse nimekiri ja lühikirjeldused on kõigile potentsiaalsetele huvilistele saadaval. Varasemad liitujad saavad kaasa rääkida partnerluste sisu ja tegevuskava täpsustamisel.

Võimalik on, et lisaks praeguses 48-ses nimekirjas leiduvatele partnerlustele lisanduvad mõned uued partnerlused ka Euroopa Horisondi teises pooles. Näiteks on palju juttu olnud sotsiaal- ja humanitaarteaduslikke vaateviise esindavate partnerluse puudumisest Euroopa Komisjoni ettepanekus. Tõepoolest ongi arutuse all olnud olemasolevale nimekirjale kahe partnerluse lisamine. Üks neist peaks keskenduma kultuuripärandi ja teine ühiskondlike transformatsioonide temaatikale. Praeguse nimekirja koostamise hetkeks ei olnud nende keskne idee ja uurimisagenda Euroopa Komisjoni hinnangul piisavalt küpsed.

Osa partnerlusi, nn kaasrahastatud (cofunded) partnerlused, jätkavad mõneti seniste ERA-NET võrgustike tegevusviise. Erinevalt ERA-NET võrgustikest hakkab nende toimimisviis aga vähem põhinema konkreetsetel ühiskonkurssidel: liikmesriigid ja rahastavad asutused liituvad igaühega neist pigem ühekordselt ning ühiskonkursside korraldamine ja muud tegevused otsustatakse pigem võrgustike sees osalejate vahel. Kaovad sagedased Euroopa Komisjoni konkursid uute partnerlusvõrgustike moodustamiseks.

Bénédicte Charbonneli ettekanne projektitaotluste esitamisest ja hindamisest Euroopa Horisondis

Bénédicte Charbonneli ettekanne algas ülevaatega Horisont 2020 taotlejate ja hindajate seas läbiviidud küsitluste tulemustest. Taotlejate kolm peamist ootust on konsultatsioonide põhjal läbipaistvus, parem tagasiside taotlusele ning rohkem suhtlust taotluste hindamist korraldavate asutuste ja taotlejate vahel. Hindajad on praeguse hindamisprotseduuriga valdavalt rahul ja protsess töötab nende hinnangul üsna hästi. Euroopa Horisondis jäävadki kehtima nii samad taotluste hindamise (üld-)kriteeriumid ning ka hindamisprotsessi kvaliteedikriteeriumid.

Mõningaid muutusi ja parandusi on seoses taotluste esitamise ja hindamisega siiski kavas. Taotlusvormi ei kavatseta küll põhimõtteliselt muuta, kuid soov on seda võimalust mööda lihtsustada. Üks lihtsustamise viise on suurendada info struktureeritud esitamise võimalusi, linkides taotlusvormi infoga, mis taotlejate kohta juba olemas Funding and Tenders portaalis. Kõne all on taotlusvormi maksimaalpikkuse vähendamine nt 50 leheküljele praeguse enamasti 70 lehekülje asemel. Hindamiskriteeriumite tõlgendamisel tuleb tagada, et sama aspekti ei hinnata topelt, seega sama hindamiskriteeriumi sees püütakse ala-aspekte vähendada. Eriti soovitakse lihtsustada nõudeid rakendamise ja partnerite suutlikkuse kirjeldustele taotlusvormis ja vastavalt ka hindamisel. Kaheastmelise hindamise puhul on kavas lihtsustada hindamist esimeses voorus, vähendades hinnatavaid aspekte ning kaotades selles voorus hindamisaruande (Evaluation Summary Report). Selgemalt tuleb määratleda „olulise muudatuse“ (substantial change) mõiste esimese ja teise taotluseversiooni vahel. Selgemaid kriteeriume on vaja ka otsustamaks, millistel juhtudel on kaheastmeline hindamine parim lahendus. Kavas on katsetada pimehindamist esimese vooru taotluste puhul. Võrdse punktiarvu saanud taotluste järjestamise kriteeriumid on kavas üle vaadata. Näiteks mõelda veelkord läbi väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kaasamine kui kriteerium ja kaaluda geograafilist mitmekesisust kui võimalikku lisakriteeriumit. Võimalik on ka lävendi alandamine.

Arutuse all on taotlejate võimalus oma taotlust hindajate ees kaitsta, nt intervjuu vormis, nõnda, nagu see on praegu kasutusel Euroopa Teadusnõukogu (ERC) ja Euroopa Innovatsiooninõukogu (EIC) konkurssides. Samuti kaalutakse taotlejate kirjalike vastuste (rebuttal) võimalust enne lõpphinnangu kujundamist. Missioonide ja Euroopa Innovatsiooninõukoguga seotud projektide hindamiseks on vaja eraldi korraldust, kusjuures missioonide osas võivad taotlusvoorud missiooniti erineda.

Ioannis Sagiase ettekanne teadusprojektide mõjust ja kommunikatsioonist ning tulemuste levitamisest ja kasutamisest (Impact, Dissemination, Exploitation and Communication)

Ioannis Sagias tõi peamise Euroopa Horisondi uuendusena välja, et kui seni ei olnud mingit järelseiret projektitulemuste kasutamise kohta pärast projektide lõppu, siis Euroopa Horisondis peavad projektid suutma veel neli aastat pärast projekti lõppu teadmiste levitamise ja kasutamise kohta aru anda. Samuti tahab Euroopa Komisjon keskenduda senisest veelgi enam kodanike ja teaduse seosetele, st ka rahastatavate projektide koostööle kodanikega.

Kavas on ka tugevdada projektitulemuste levitamise ka kasutamise alast aruandlust. Selleks on Euroopa Komisjon juba loonud tasuta platvormi Horizon Results Platform, kuhu saab võrdlemisi kerge vaevaga oma tulemused üles panna. Võib juhtuda, et selline kohustus läheb mudelgrandilepingusse. See platvorm on seotud ka innovatsiooniradariga (Innovation Radar). Tulemuste levitamisel on muidugi abiks ka juba vana tuttav Cordise andmebaas.

Ioannis Sagias rõhutas suure probleemina, et enamik projektide tulemusi on pärast projektide lõppu kaitsmata. Euroopa Komisjoni huvi on toetada projektitulemuste ärilist kasutamist Euroopas. Euroopa Komisjon ise saab projektide tulemusi kasutada ainult poliitikakujundamiseks.

Morten Gylling-Jorgenseni ettekanne uuest mudelgrandilepingust

Morten Gylling-Jorgensen toonitas alustuseks, et põhilisi reegleid järgmises raamprogrammis praegusega võrreldes eriti ei muudeta – ka siin kehtib üldine põhimõte, et Euroopa Horisont on praeguse raamprogrammiga võrreldes “pigem evolutsioon kui revolutsioon”. Ettekandja hinnangul jäävad reeglid samaks 90-95% ulatuses.

Mudelgrandilepinguid on praegu mitu – järgmises raamprogrammis on kavas teha üks dokument võimalikult sarnase reeglistikuga. Erinõudeid saaks kehtestada vastavates lisades (Special Rules Annex). Mudelgrandilepingust on plaanis avaldada e-versioon, milles saab hõlpsamalt teha otsinguid ning teha tervikväljavõtte lepingu spetsiifilisest mudelist, nt ERC mudellepingust.

Kuna konsultatsioonis osalejad olid väljendanud palju rahulolematust personalikulude praeguste keerukate arvestussüsteemidega, kavatseb Komisjon neidki lihtsustada – seda viisil, mis oleks rakendatav kõigile Euroopa Liidu programmidele. Praeguse töötunni asemel saab ettepaneku kohaselt tööajaarvestuse põhiühikuks tööpäev: igakuiselt tuleb hakata deklareerima projekti heaks töötatud päevade arvu poolepäevase täpsusega. Lisatasu maksmine raamprogrammi projektis osalejale saab võimalikuks juhul, kui sama praktikat rakendab asutus riiklikes uurimisprojektides osalejatele – uude mudelgrandilepingusse on kavas panna kirja põhimõte, et riiklike uurimisprojektide praktika saab raamprogrammi projektide käsitlemise võrdlusaluseks. Kui Horisont 2020-s oli selgelt kirjas, mis peab olema üldkulueraldise hulgas, siis uues raamprogrammis nii selget eeskirja plaanis ei ole; kehtima võiks hakata asutuse tava. Seadmete ostul võib lisaks amortiseerimiskuludele erandkorras abikõlblikuks osutuda ka seadme koguhind. Ka sisearvete osas on oodata mõningat lihtsustamist.

Bénédicte Charbonneli ettekanne puudutas kuluaruandluse lihtsustamise püüdlusi  ühikuhindade ja fikseeritud maksetega (lump-sum) rahastamisskeemide abil. Fikseeritud maksetega projektitüübi puhul finantsauditit ei tule, tööajadeklaratsioone esitama ei pea. Auditeeritakse sisuliste tegevuste sooritamist. See, millise konkursiteema põhjal rahastatakse projekte fikseeritud maksete põhimõttel, määratletakse tööprogrammis – st projekti taotlejad seda ise valida ei saa.

Praegu rakendatakse lump-sum meetodit kahel viisil: (a) projekti kogueelarve on taotlusvooru (konkursiteema) kirjelduses ette antud, (b) arvutatakse projektitaotluses detailselt välja ja lepitakse lõplikult kokku grandilepingu ettevalmistamise käigus. Esimest juhtu saab kasutada juhul, kui konkursiteema võimaldab üsna täpselt ette näha, palju vastavate projektide rakendamine võiks maksta.

Väljamaksmiseks peavad tegevused olema lõpetatud – tegevuste sisulist edukust väljamaksmise eeldusena ei hinnata. Tähtis on aga silmas pidada, et kõnesolev tegevus peab olema lõpetatud kogu tööpaketi peale – tegevuse lõpetatust ei vaadata partnerhaaval, vaid tervikuna. Ilmne on, et säärane lähenemisviis tähendab muutust tööpaketi mõistes. Juhiseid selle kohta, kuidas sellistes projektides “tööpaketti” mõista, on väljatöötamisel.

Sorin Serbani ettekanne eel- ja järelkontrolli korraldusest tõi välja, et järgmises raamprogrammis on plaanis kaks suuremat uuenduste suunda, mille rakendamise võimalusi praegu uuritakse:

–          Süsteemi- ja protsessiauditid
–          Laiem ühisauditite ja -kontrollide rakendamine

Horisont 2020-s on olnud eesmärgiks luua kontrollisüsteem, mis tagaks võrdse kohtlemise, hoiaks tasakaalus usalduse ja kontrolli printsiibid ning oleks ühtlasi ka kuluefektiivne. Kehtestatud on mitmeid lihtsustusi, nt kaudsete kulude arvestamise mudeli ja ühtse mudel-toetuslepingu näol, mis võiks vähendada vigade esinemise sagedust. Sellegi poolest on konsultatsioonide käigus viidatud mitmetele täiustusvõimalustele. Praegune süsteem, kus erinevate programmide projekte auditeeritakse eraldiseisvalt, tähendab projektides osalejatele suurt administratiivset koormust. Säästvama süsteemi loomiseks on plaanis kõigepealt katsetada väikese valimi organisatsioonide peal nende asutusesiseste süsteemide- ja protsesside hindamist selliselt, et saaks anda hinnangu nende vastavuse kohta erinevate programmide nõuete täitmise kohta. Lisaks jätkuvad ühtse süsteemi loomise arutelud Euroopa Komisjoni erinevate üksuste vahel.