Teadusagentuuri hindamisnõukogu tegi arendusgrantide rahastusettepaneku kaheks aastaks

Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu kinnitas möödunud nädalal toimunud koosolekul arendusgrandi taotluste hinded ja pingerea ning tegi ettepaneku anda sel ja järgmisel aastal välja kokku kaheksa arendusgranti kogumahus 800 tuhat eurot. Ettepanek on anda mõlemal aastal välja neli granti.

Hindamisnõukogu arvestas ettepaneku tegemisel lisaks hinnetele ka taotluste valdkondlikku mitmekesisust – kaheksast taotlusest viis kuulub tehnika- ja tehnoloogia valdkonda, kaks loodusteaduste valdkonda ning üks arsti- ja terviseteaduste valdkonda. Rahastusettepaneku saanud projektide teemad ulatuvad vähiravimite ja vererõhu mõõtesensorite arendamisest uudsete mikroobidevastaste pinnakatete, päikesepaneelide tehniliste täiustuste, uudse kaasaskantava narkotestri, ventilatsioonisummutite ning koolitaja professionaalse arengu digitaalse ökosüsteemini.

Arendusgrantide saajad ja projektide pealkirjad avaldatakse teadusagentuuri kodulehel https://www.etag.ee/rahastamine/uurimistoetused/arendusgrant/ pärast lõpliku rahastusotsuse kinnitamist novembri lõpus.

Kuna arendusgrantidele mõeldud rahastuse kasvu ei ole järgmiseks aastaks ette näha, pidas nõukogu hindamisvooru aja- ja töömahtu ning kulukust, samuti erakordselt tihedat taotlejate konkurentsi arvestades otstarbekaks otsustada rahastus projektidele kaheks aastaks juba praeguse taotlusvooru raames. Seega toimub järgmine taotlusvoor ülejärgmisel aastal.

Teadusagentuuri uurimistoetuste osakonna juhataja Siret Rutiku hinnangul võib Eestis esmakordselt toimunud taotlusvooru lugeda edukaks: „Arendusgrandi taotlemise tingimuste ja taotluste hindamispõhimõtete väljatöötamine oli pikk protsess, millesse panustasid nii teadusasutuste, ettevõtete kui ministeeriumide esindajad. Keeruliseks teeb arendusgrandi taotluste hindamise just asjaolu, et hindajateks peavad olema nii teadusliku taustaga kui ettevõtluskogemusega inimesed. Vaatamata suurele töökoormusele sai meie ekspertkomisjon Tallinna Tehnikaülikooli professori Jarek Kurnitski juhtimisel suurepäraselt hakkama ning oli väga hea näide teadlaste ja ettevõtjate tugeva sünergia võimalikkusest. Samuti on rõõm tõdeda, et teadusagentuuri väljatöötatud juhendid on ka juba mõnes ülikoolis eksperimentaalarenduse toetamiseks kasutusele võetud. See on väga oluline samm teaduse ühiskondliku ja majandusliku mõju suurendamiseks.“

Taotlejate ja ekspertkomisjoni liikmete tagasiside põhjal on tulevikus kavas mitmed olulised muudatused. Näiteks on järgmisel aastal plaanis pakkuda arendusgrandi taotlemisest huvitatud teadlastele esmalt nõustamist ja abi 2021. aasta vooruks taotluse koostamisel ning oluliselt lühendada taotlusprotsessi.

Arendusgrandi eeltaotlusi esitati 59. Taotlusvoorus pääses edasi 30 taotlust kuuest teadusasutusest ja lõpliku taotluse esitas 22 teadlast. Taotlusi hindasid nii Eesti kui välisretsensendid ja spetsiaalselt selleks moodustatud ekspertkomisjon, kuhu kuulusid nii teadlased kui ettevõtjad, samuti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse esindajad.

Arendusgrant on konkurentsipõhine uurimistoetus eksperimentaalarenduseks, et testida ja/või luua eeldusi teadustulemuste kommertsialiseerimiseks. Arendusgrandi eesmärk on eksperimentaalarendusprojektide toetamise kaudu edendada tehnoloogia siiret, teadustulemuste rakendamist ettevõtluses ja ühiskonnas laiemalt ning suurendada teaduse ühiskondlikku ja majanduslikku mõju.

Lisainfo:
Siret Rutiku
Uurimistoetuste osakonna juhataja
tel: 731 7381/5342 0639
siret.rutiku@etag.ee