Baltiriikide NCPd pidasid Tartus nõu

Mis või kes on NCP? NCP on lühend ingliskeelsest terminist National Contact Point, mis tähistab asutust või isikut, kes on Euroopa Liidu teaduse ja innovatsiooni raamprogrammi kohalik konsultant. Kuna raamprogramm tundub esmakokkupuutel üsnagi keerukas, siis on just NCPd – eestipäraselt siiski raamprogrammi konsultandid – isikud, kes kohapeal ja kohalikus keeles teevad huvilistele koolituste, infoürituste, konsultatsioonide jms näol selgeks, mis on raamprogramm ja kuidas see toimib. Kuivõrd raamprogrammi struktuur on mitmekesine nii granditüüpide, rahastatavate tegevuste kui ka käsitletavate valdkondade poolest, siis käib see kõik tõenäoselt ühele inimesele üle jõu. Seepärast on NCPsid enamasti mitu. Suured riigid saavad endale lubada luksust, et üht valdkonda katab mitu inimest ja igaüks neist ei peagi tegelema millegi muu kui ainult ühe valdkonnaga. Väiksemate riikide puhul peab üks ja ainus isik katma siiski mitut valdkonda.

Raamprogrammi tugistruktuuri ülesehitamine ja ülalpidamine on ELi liikmesriikidele kohustus, kuid ette ei ole kirjutatud, milline see peab olema. Ilmselt ei ole Euroopas kaht päris ühesugust NCP süsteemi. Mõnede riikide omad küll sarnanevad üksteisele, kuid erinevused võivad olla siiski suured. Eeldatavasti on igal süsteemil oma eelised, kuid ka puudused, seetõttu on mõistlik kolleegidega kogemusi vahetada, et mitte korrata teiste kogetud raskusi ja pigem soodustada häid tulemusi tagavate lahenduste siiret.

Kuna samad inimesed esindavad riike ka raamprogrammi käiku jälgivates programmikomiteedes, kus vahel võib riikide ettepanek või meelsus mõjutada ka Euroopa Komisjoni poolt tehtavaid otsuseid, siis on vajalik arvestada ka üksteise seisukohtadega.
Nii tõdes ETAgi juhatuse esimees Andres Koppel 29. mail Tartus V-Spas toimunud Balti NCPde (Eesti, Läti, Leedu) kohtumise avasõnavõtus, et üksikuna oleme me, Balti riigid, Euroopas väikesed, kuid üheskoos juba päris arvestatav jõud. Seega tasub otsida ühisosa ja tegutseda üheskoos. Kokkusaamised on igal juhul vajalikud, sest hoolimata IT jõulisest arengust on siiski silmast-silma kohtumised parim viis ühise asja ajamiseks.

Kuivõrd NCP argise tegevuse raamistik on Euroopa Komisjoni poolt vastavate miinimumnõuetena ette kirjutatud, siis on ka ootuspärane, et NCPde argised ülesanded on sarnased: infopäevade, seminaride ja koolituste läbiviimine, individuaalsed konsultatsioonid ning päringutele vastamine telefonitsi ja meilitsi.

Tulenevalt erinevast teemavaldkonnast ja granditüübist on igal NCP-l ka mõneti erinev klientuur ja sel võivad omakorda olla omavahelise suhtluse traditsioonid, mis teeb iga NCP töö omanäoliseks. Siiski on ühisosa raamprogrammi üldreeglistiku näol üsna suur, mis on hea eeldus omavahelisele mõtete jagamisele ja teatud ülesannete – koolitused, infopäevad, vahel ka konsultatsioonid – täitmiseks üheskoos.

Siin on mõneti ebasoodsamas olukorras Leedu kolleegid, kuna Leedu NCPd töötavad kokku neljas erinevas organisatsioonis. Ehkki kokkusaamised on regulaarsed ja koostöö hea, ei väldi selline olukord siiski asutuse töökorraldusest ning NCP lisaülesannetest (väikeste riikide NCPdel on ikka ülesandeid rohkem kui ainult NCP omad) tulenevaid NCP teenuste võimalikku ebaühtlust. Samas on mitme valdkonna NCPd dubleeritud, mis võiks teha NCP teenused mõnevõrra kättesaadavamaks. Sarnaselt Eestile on Leedu NCPd sageli ka programmikomiteede liikmed või eksperdid. Ehkki Euroopa Komisjonile millegipärast selline olukord ei meeldi, tagab praktikas just programmikomitee liikmeks olemine piisava teabe NCP ülesannete täitmiseks.

Läti mudelis on NCPd küll koondatud ühte organisatsiooni, kuid programmikomitee liikmed on sageli valdkondlike ministeerimite esindajad. Ka ELi teadus- ja arendustöö partnerlustega tegelevad hoopis teise osakonna inimesed, mis tähendab ka sellealase teabe ja teadlikkuse oleamsolu pigem tolles teises osakonnas ki NCPde valduses.

Taotejate motiveerimist peetakse oluliseks Leedus ja Eestis. Kui Eesti riik toetab üle künnise hinnatud taotluse koordinaatoreid 4000 euroga ning individuaaltaotluste (MSCA ja ERC) koostajaid 2400 eurose ettevalmistusoetusega, siis Leedus on ettevalmistustoetus alates 2014. aastast koordinaatoritele suurem – 8000 eurot, ja ettevalmistustoetus on ette nähtud ka künnist ületavates taotlustes partneritena osalevatele teadusrühmadele – 2000 eurot. Rahastatud projekti koordinaatorit premeeritakse koguni 10 000 euroga. Sarnaselt Eestile toetatakse Leedus ka tubli hinde saanud MSCA ja ERC taotluste koostajaid, võimaldamaks neid oma teadustegevust aasta jooksul jätakata ning motiveerimaks neid taotlust parendama ja uuesti esitama.

Seminari kulminatsiooniks oli aga võimaliku NCP struktuuri arutelu uues raamprogrammis Euroopa Horisont. Tänaseks teadaolev Euroopa Horisondi struktuur nõuab küll tänase NCP struktuuri muutmist, kuid seni on vastuseta küsimus, kuidas seda kõige valutumalt korraldada. Püüd panna uue raamprogrammi kaardile tänaste NCPde pädevust tekitas mitmel pool küll valgeid laike, kuid ka pädevuse kuhjumist. Loodetavasti annab seda sõlme harutada koostöös Euroopa Komisjoniga, tagamaks NCPde tänase võimekuse maksimaalse siirde uude raamprogrammi. Kuid siinkohal on abiks ka teiste sarnaste riikide ja eeskätt naabrite kogemused ning mõtted, kuidas olukorda kõige otstarbekamalt lahendada – milliseid ülesandeid on üldse mõistlik võtta ja mis oleks targm kõrvale jätta; kuidas võetud ülesannetega kõige tõhusamalt toime tulla; kuidas korraldada nii NCP kui programmikomitee liikmete koostööd jne.

Aasta pärast kohtutakse Jurmalas ning korraldajad (Läti kolleegid) valivad ka teemad aruteluks. Ilmselgelt on aastal 2020 jätkuvalt tuline teema Euroopa Horisont, kuid eks selle kõrvale mahub ka muid teemasid.

Argo Soon
Eesti Teadusagentuur

Kommenteerimine on suletud