Premeeriti parimate kasvatusteaduslike tööde autoreid

20. mail Tallinna Ülikoolis toimunud konverentsil tunnustati kasvatusteaduslike tööde riikliku konkursi parimaid. Preemiad andis üle Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Indrek Reimand, kes märkis, et meie heal tasemel kasvatusteadused ja õpetajakoolitus astuvad ühte sammu nii rahvusvaheliste arengusuundadega kui arvestavad siinse haridussüsteemi hetkevajadustega. „Täna tunnustame viimase aasta tugevamate kasvatusteaduslike tööde autoreid. Soovin kasvatusteadlastele silmapaistvaid ideid ja kõrget mõttelendu juba järgmiseks aastaks, et järgmisel konkursil eristuks tugevate tööde seast veelgi rohkem tippusid ning aasta pärast saaksime välja kuulutada esikohad kõigis kategooriates.“

Sel aastal anti välja üheksa preemiat neljas kategoorias.

Doktoritööde kategoorias esitati kaheksa tööd, mille seast otsustas hindamiskomisjon anda teise preemia Maire Tuule Tallinna Ülikoolis kaitstud doktoritööle „Lasteaiaõpetajate arusaamad õppekavadest ja laste õppimisest ning hinnang õpetaja pedagoogilisele tegevusele lapsekeskse kasvatuse kontekstis“. Töö autori sõnul muutusid seoses Eesti taasiseseisvumisega küll ühiskonna ootused õpetajate tegevusele, kuid sageli ei kajastunud need õpetajate tegevuses. Töö annab esindusliku vaate sellele, kui lapsekeskne on tänases Eestis koolieelne õpe ja õppekavad.

Magistritööde kategoorias oli konkurents tihe ning 20 laekunud töö hulgast valiti sel korral välja üks esimene ja kaks teist preemiat:

• Esimese preemia vääriliseks osutus töö „Õpetajate psühholoogiliste baasvajaduste alase teadlikkuse tõstmise programmi mõju õpilaste tunnetatud psühholoogilistele baasvajadustele“, mille autor on Piret Oppi Tallinna Ülikoolist. Selle töö jaoks koolitati õpetajaid psühholoogiliste baasvajaduste toetamise teemal ning töötati välja kaks praktikute jaoks olulist väärtust omavat materjali: tunnivaatlusleht, et tuvastada psühholoogiliste baasvajaduste toetamise kvaliteeti õpetajate seas ning küsimustik, et teada saada, kuidas õpilased seda tuge tajuvad. Lisaks uuris töö, kuidas mõjutab õpetajapoolne baasvajaduste toetamine õpilase motivatsiooni. Töö sisuks olnud praktilise sekkumise tulemusena õppisid õpetajad paremini toetama õpilaste autonoomsust ning selle tulemust tundsid ka õpilased.
• Teise preemia pälvisid Tartu Ülikooli magistrandi Kärt Kao töö „Lastevanemate tegevused koduõppes ja nende arvamused koduõppe eelistest, kitsaskohtadest ja arendusvõimalustest“ ning Tallinna Tehnikakõrgkoolis töötava Britt Petjärve töö „Enesejuhitud õppimise toetamine võimekususkumuste mõjutamisega inseneeria valdkonna üliõpilaste näitel“.

Võõrkeelsete teadusartiklite kategoorias otsustas hindamiskomisjon välja anda kolm teist preemiat:

• Merle Taimalu, Piret Luik ja Reelika Suviste (Tartu Ülikool) teadusartikkel „Perceptions of technological, pedagogical and content knowledge (TPACK) among pre-service teachers in Estonia“, mis ilmus ajakirjas „Education and Information Technologies“. Artikli fookuses on tulevaste õpetajate hinnang oma teadmistele kolmes valdkonnas – aine sisu, pedagoogilised teadmised ja tehnoloogia kasutamine.
• Katrin Mägi (Tartu Ülikool), Eve Kikas (Tallinna Ülikool) ja Piret Soodla (Tallinna Ülikool) ajakirjas „Journal of Applied Developmental Psychology“ ilmunud artikkel „Effortful control, task persistance and reading skills“. Autorid uurisid laste tahtlikku kontrolli ja püsivust õppeülesannete täitmise juures.
• Henri Tilga (Tartu Ülikool), Vello Hein (Tartu Ülikool), Andre Koka (Tartu Ülikool), Kyra Hamiltoni (Curtini Ülikool) ja Martin S. Haggeri (Curtini ja Jyväskylä Ülikool) ühisartikkel „The role of teachers’ controlling behaviour in physical education on adolescents’ health-related quality of life: test of a conditional process model“, mis kirjeldab kehalise kasvatuse õpetaja kontrolliva ja õpilasele autonoomsust pakkuva käitumise mõju õpilaste tervisealasele elukvaliteedile. Artikkel ilmus ajakirjas „Educational Psychology“.

Õpikute kategoorias andis komisjon järgmised auhinnad:

• Esimese preemia vääriliseks hinnati Tartu Ülikooli teadlaste Marten Siiberi, Jaan Miku ja Sven Alleri ühistööna valminud „Kiirlugemise tarkvara“, mis võimaldab kõigil huvilistel tõsta teksti omandamise taset ja kiirust ning arendab kontsentratsioonivõimet ja mälu.
• Teine preemia läks õppekomplektile „Muusikamaa lood – muusikaõpetuse komplekt 6. klassile“, mis sisaldab õpikut, töövihikut ja muusikavalikuga CD-d. Selle õppekomplekti oluliseks tugevuseks on lisaks muusikateemade käsitlemisele õppekomplektis olulisel kohal olev lapse väärtuskasvatus ja silmaringi avardamine. Autoriteks on Tallinna Ülikooli muusikadidaktika dotsent Maia Muldma ja Keila Kooli muusikaõpetaja Kadi Härma.

Esimene kasvatusteaduslike tööde konkurss toimus 1990. aastal. Seda korraldavad Eesti Teadusagentuur ja Eesti Akadeemilise Pedagoogika Selts koostöös ülikoolidega ning rahastab Haridus- ja Teadusministeerium. Konkursi eesmärk on tunnustada ja laiemalt tutvustada meie parimaid kasvatus- ja haridusteadlasi ning nende uurimistöid nii õpetajatele kui ka avalikkusele. Konkursi preemiafond on 8100 eurot.

Fotol (Piret Räni): Tänasel autasustamisel osalenud parimate tööde autorid koos Katrin Poom-Valickise ja Indrek Reimandiga

Lisainfo:

Sirli Taniloo, konkursi koordinaator Eesti Teadusagentuuris – 526 0562, sirli.taniloo@etag.ee

Katrin Poom-Valickis, Tallinna Ülikool, riikliku hindamiskomisjoni esinaine – 505 7532, katrinpv@tlu.ee