Kümme aastat EL Idapartnerlust (EaP)

14. mail tähistati Brüsselis suurejooneliselt Euroopa Liidu Idapartnerluse kümnendat aastapäeva, millest võtsid osa kuue sihtriigi kõrgetasemelised esindajad ning Euroopa Liidu Komisjoni eliit.

Foto 1.  Konverentsi avaettekanne Euroopa Komisjoni presidendilt Jean-Claude Junckerilt

Vaatamata konverentsi pidulikule atmosfäärile ning ettekandjate vallatutele kalambuuridele oli taustana tunda mitmete esindajate mure ning ka rahulolematus seniste arengute üle. Mõtlemisaine kohaletulnutele andis juba EK president Juncker,  lõpetades oma ettekande küllaltki mitmeti mõistetava lausega „meil Euroopas on kannatlikkus voorus“. Hiljem kuluaarides arutati, kas ta tahtis mõista anda mitmete sihtriikide tõrksust omavaheliste konfliktide lahendamisel ning reformide aeglust, või tahtis ta lihtsalt öelda, et reformid võtavad aega ning kiirustades kuhugi ei jõuta. Igal juhul nii mitmedki hilisemad esinejad  avaldasid kas otseselt (Poola välisminister Jacek  Czaputowicz)  või kaudselt lootust, et partnerriigid ületaksid ebakõlasid.  Rootsi välisministri  Margot Wallström vastus küsimusele “Mida tähendab EaP Teie jaoks?”, oli: „Kindluse saavutamist, et osapooled on koostööst huvitatud ja jagavad ühiseid väärtusi“. Samuti rõhutas ta, et reformide läbiviimisel peavad esikohal olema inimesed, nad peavad nägema, et koostöö on kaasa toonud midagi head. Idapartnerluse üks suuremaid toetajaid ELis on  Leedu, kelle välisminister Linas Linkevičius lõpetas oma sõnavõtu tõdemusega „Teie edu on meie edu, teie läbikukkumine on meie läbikukkumine“.

Samas tõdes enamus esinejatest, et vaatamata vastuoludele on saavutatud ka palju head. Aserbaidžaani välisminister Elmar Mammadyarov ütleski otse “Me oleme saavutanud juurdepääsu Euroopasse”. Ta kinnitas, et Euroopa naftaturg on Aserbaidžaani jaoks prioriteet. ELi jaoks on kuus EaP riiki kaubanduspartneritena kümnendal kohal. Näiteks Valgevene välisminister Vladimir Makei  kinnitas, et hetkel on Euroopa Liit Valgevene suuruselt teine kaubanduspartner. Ainuke konverentsil esinenud ettevõtja Maurice Beckand Verwee arvates on Idapartnerluse riikides äri tegemine seotud kõrge riskiga, samas tunnistas ta, et see on ka kõrge tuluga tegevus. Küsimusele “Kogemus korruptsiooniga?”, vastas ta lühidalt „See on väljakutse“.

Foto 2. I paneeldiskussioon: EaP10 – saavutused ja väljakutsed.

Vasakult: kõneleb  Johannes Hahn (EK naabrus- ja laienemisläbirääkimiste volinik), Maurice Beckand Verwee (Crosspring B.V. asutaja), Jacek  Czaputowicz (Poola välisminister), Vladimir Makei  (Valgevene välisminister), Petro Poroshenk (Ukraina president), Elmar Mammadyarov (Aserbaidžaani välisminister), Margot Wallström (Rootsi välisminister), moderaator Katarína Mathernová (EK)

Konverentsi puhul anti välja ajakirja New Eastern Europe erinumber, mis on pühendatud eelkõige Idapartnerlusele, aga saab lugeda ka näiteks artiklit Rail Baltic kohta. Peale numbri diagonaalis läbi lugemist pean tõdema, et tegemist ei ole propagandanumbriga – sõna on antud erinevat vaatenurka omavatele autoritele. Näiteks Poola suursaadik Gruusias  Mariusz Maszkiewicz lahkab põhjuseid, miks Idapartnerluses pole kõik nii läinud, nagu algselt plaanitud. Ühe pidurina näeb ta omaaegse Poola peaministri lähtumist Saksamaal käibinud dogmast – Venemaa on ja jääb tugevaks. Mis tähendab huvide tõstmist väärtustest ettepoole ja sellele vastavalt käitumist. Samas ajakirjas analüüsib Idapartnerluse hetkeseisu professor Gwendolyan Sasse, kes rõhutab riikide erinevust ning seetõttu soovitab, et kokkulepete rakendamist ei tohiks käsitleda tehnilise küsimusena. Autoritest vast kõige kriitilisem on Chatham House Venemaa ja Euraasia programmi juht James Nixey, kes süüdistab Euroopa Liitu kahekeelsuses ning ütleb „kui EL tõesti tahaks idapartnerluse riike üle võtta, siis võiks ta lihtsalt pakkuda liikmelisust, mitte puhastustuld, kus need riigid praegu asuvad.“

Konverentsi teise paneeli esinejate ülesanne oli välja tuua, mida senistest tegevustest tulevikus võiks jätkuvalt kasutada ning mis võiks olla uut. Federica Mogherini, EL välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (sisuliselt EL välisminister) ning EK asepresident rõhutas, et Idapartnerluse võtmesuunaks on järgnevatel aastatel otsene kodanikeühiskonna liikmete kaasamine, sealjuures just noorte kaasamine (Noored Saadikud). Noorte kaasamise vajadust rõhutasid oma kõnedes ka Johannes Hahn ja Jean-Claude Juncker.  Väga positiivselt toodi siin välja Erasmus+ rolli, kuigi Hahn rõhutas vajadust silmas pidada, et tudengite liikuvus ei toimuks ainult ühes suunas. Hea näitena esitati ka Tbilisis avatud Euroopa kooli, plaanis on avada kaks kooli veel Ukrainas.

Foto 3. II paneeldiskussioon: Vaadates ettepoole – EaP tulevik

Vasakult: Cecilia Malmström (kaubandusvolinik), Zohrab Mnatsakanyan (Armeenia välisminister), Pavel Filip (Moldaavia peaminister), Mamuka Bakhtadze (Gruusia peaminister), Linas Linkevičius (Leedu välisminister), Hennadiy Maksak (kodanikeühiskonna esindaja), moderaator Rebecca Harms (MEP)

Konverentsi lõpetas Soome välisminister Timo Soini, kes andis ülevaate juulis algava Soome eesistumisest, kus tema sõnul põhiteemaks on vastupidamisvõime.

Konverentsi kajastus koos infomaterjalidega: https://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2019/05/10/celebrating-10-years-of-the-eastern-partnership/

Idapartnerluse taustast

Tekkeloost. Idapartnerluse sünniloo juures olid Poola ja Rootsi (nimeliselt Radosłav Sikorski ja Carl Bildt), eesmärgiks oli süvendada suhteid enamiku idapoolsete naaberriikidega: Armeenia, Aserbaidžaani, Valgevene, Gruusia, Moldova ja Ukrainaga. Algselt oli plaan kaasata ka Venemaad, kuid viimane keeldus. Kokkulepe idapartnerluse kohta saavutati 2008. aastal ja seda hakati rakendama 2009. aastal.  Peamiste tegevustena nähti poliitiliste ja majanduslike reformide toetamist (tollivaba kaubanduse ja viisavaba reisimise võimaldamine, reformide läbiviimine keskvõimu ja kohalike omavalitsuste tasandil, võitlus  korruptsiooniga ning e-lahenduste kasutuselevõtule kaasaaitamine). Koostöö süvendamise huvides kavandati välisministrite kohtumisi kord aastas ja tippkohtumisi iga kahe aasta järel (2009. Prahas, 2011. Varssavis, 2013. Vilniuses, 2015. Riias ja 2017. aaastal Brüsselis).

Idapartnerluse tegevuskava

Hetkel toimub Idapartnerluse alane koostöö 2017. aastal paika pandus kava EaP 20 tulemust 2020. aastaks alusel (eesmärgiks tugevam majandus, juhtimine, ühenduvus ning ühiskond).

Idapartnerluse rahastamine

Tegevuste rahastamine toimub läbi EL naabruspoliitika instrumentide (ENPI)

• TAIEX, Twinning, SIGMA ja naabruspoliitika investeerimisrahastu, ning piiriülese koostöö programmides. Samuti Erasmus +, H2020
• Temaatiliselt lähtutakse ÜRO säästva arengu eesmärkidest (Sustainable Development Goals, SDGs) ning ÜRO aastatuhande eesmärkidest (Millennium Development Goals, MDGs

Ülle Must
Arendusjuht/Development Director
Väike-Turu 8, 51004 Tartu
ulle.must@archimedes.ee