Helsinki algatus teadusliku kommunikatsiooni mitmekeelsuse kaitseks

Eesti keele tulevik on teema, mis pole ükskõikseks jätnud meist kedagi. Meenutame akadeemik Tulviste initsieeritud diskussioone, samuti erinevaid akadeemilisis konverentse (TÜ 80. aastapäeva konverents “Rahvuskeel globaliseeruvas kõrghariduses”, ES diskussioonide sari “Eesti teaduskeel ja Euroopa Liit”, TÜ 100. aastapäeva arengukonverentsi paneel “Tartu Ülikool – ainuke eestikeelne kõikehõlmav tippülikool maailmas” jne). Eesti keel ja tema tulevik oli jõuliselt esindatud ka kõigi erakondade programmides 2019. a. Riigikogu valimistel.

Kas see on midagi erakordset? Ei. Samad mured ja suundumused on kõigis meid ümbritsevates Euroopa riikides.

Aprilli algul avati platvorm „Helsinki algatus teadusliku kommunikatsiooni mitmekeelsuse kaitseks“, mille initsiaatoriteks on Soome Õpetatud Seltside Liit (Tieteellisten seurain valtuuskunta), Soome Avaliku Teabe Komitee (Tiedonjulkistamisen neuvottelukunta), Soome Teaduskirjastuste Liit (Suomen tiedekustantajien liitto), Norra Ülikoolid (Universities Norway) ja COSTi meede „Euroopa sotsiaal- ja humanitaarteaduste alase teadustegevuse hindamise võrgustik” (ENRESSH).

Helsinki algatusele allakirjutanud toetavad järgmisi soovitusi, mida poliitikakujundajad, eestvedajad, ülikoolid, uurimisasutused, uurimistegevuse rahastajad, raamatukogud ja teadlased peaksid järgima:

  1. Toetada teadustulemuste levitamist selliselt, et ühiskonnale võimalikult palju kasu tuua.
  • Tunnustada teadlasi teadustulemuste levitamise eest ka väljaspool akadeemilisi ringkondi ja suhestumist pärandi, kultuuri ja ühiskonnaga.
  • Tagada võrdne ligipääs teaduspõhistele teadmistele erinevates keeltes.
  1. Kaitsta riigi taristuid kohaliku tähtsusega teadustulemuste avaldamiseks.
  • Tagada mittetulunduslikele ajakirjadele ja raamatukirjastajatele piisavalt vahendeid ja toetust kõrge kvaliteedi ja teaduseetika taseme alalhoidmiseks.
  • Tagada riigi ajakirjade ja raamatukirjastajate kaitse üleminekul avatud ligipääsule.
  1. Edendada keelelist mitmekesisust teadustööde hindamis- ja rahastamissüsteemides.
  • Tagada eksperthindamisel kvaliteetse teadustöö väärtustamine olenemata selle avaldamiskeelest või -kanalist.
  • Tagada mõõtmistel põhinevate süsteemide kasutamisel kõikides keeltes avaldatud ajakirjade ja raamatute piisav arvessevõtmine.

Hetkel on algatuse tekst tõlgitud 28 keelde (ja mitte ainult Euroopa keeltesse), oma toetusallkirja on andnud 34 organisatsiooni ning üle 200 teadlase 25 erinevast riigist. Eestist on toetusallkirja andnud kaks teadlast.

 

Ülle Must
Arendusjuht/Development Director
Väike-Turu 8, 51004 Tartu
ulle.must@archimedes.ee

Kommenteerimine on suletud