Vastutustundlik teadus ja innovatsioon

Kontseptsiooni teke ja areng

Tavaliselt on mingil käibesse läinud ideel mitu ristiisa, nii ka vastutustundliku teaduse ja innovatsiooni (RRI) puhul. Samas ei saa me mööda minna Ameerika teadlasest Mark S. Frankelist[1], kelle 90ndate alguse teadusartiklid langesid viljakale pinnasele, seda nii tekkinud vajaduse kui ka olemasolevate rahaliste ressursside osas.  Vastutustundliku teaduse ja innovatsiooni ideid toetasid poliitilised arengud maailmas ja eelkõige Euroopas. 90ndad olid aastad, mil tekkis vajadus pehme jõu järele. Ideaalseim rahastamisallikas Euroopas oli EL raamprogramm.  Seda suundumust kinnitab ka raamprogrammi juriidiliste tekstide analüüs. Kontrollsõnadeks võtsime kolm sõna „responsible“, „ethic*“ ja „gender“. Nagu näeme (joonis 1), esimesed elemendid RRIst ilmusid raamprogrammi juriidilistesse tekstidesse alates 3. raamprogrammist (1991) ning ta esineb läbiva teemana alates 6. raamprogrammist (2002).

Joonis 1. Sõnade “responsible”, “ethic*”, “gender” esinemine EL Teatajas publitseeritud  raamprogrammi tekstides

Vastutustundlik teadustegevus ja innovatsioon (RRI)[2]:

  • Kaasab ühiskonna erinevaid gruppe juba algfaasis, et teadus- ja arendustegevus vastaks võimalikult hästi ühiskonna vajadustele ja alusväärtustele
  • On nagu vihmavari, mis koondab enda alla koostöö erinevad aspektid, tagades erinevate huvigruppide osavõtu teadus- ja arendustegevustest, avatud ligipääsu protsessile ja tulemustele, soolise võrdõiguslikkuse, teadushariduse ajakohasuse, eetika ning hea juhtimise.

Kuna ka Eestis on aina rohkem hakatud rääkima RRI eri elementide vajalikkusest, siis viisime läbi kaardistuse, et saada ülevaade Eestis toimuvast.

RRI positsioon Eestis

RRI-d kui terviklikku süsteemi on seni käsitletud ainult ELi raamprogrammist rahastatavate projektides (Inquiry Awards for Youth over Europe: Ark of Inquiry, Promoting Attainment of Responsible Research and Innovation in Science Education: PARRISE, RRI TOOLS, a project to foster Responsible Research and Innovation for society, with society, Marine Knowledge Sharing Platform for Federating Responsible Research and Innovation Communities: MARINA, Excellence in science and innovation for Europe by adopting the concept of Responsible Research and Innovation: NewHoRRIzon, Technology with and for Society: HubIT, Promoting integrity in the use of Research results in evidence based policy: PRO-RES).

Samas terminid “vastutustundlik ettevõtlus”, “vastutustundliku ettevõtluse indeks”  ning  “vastutustundliku ettevõtluse deklaratsioon”  tunduvad olevat kinnitunud. Näiteks aprillis käis uudistest läbi teade, et riigi osalusega äriühingud liitusid vastutustundliku ettevõtluse deklaratsiooniga.

Teadusorganisatsioonide, ülikoolide, rahastavate organisatsioonide poolt on käibele võetud RRI erinevaid komponente  (kaasamine, eetika, soolõime, teadusharidus, avatud juurdepääs, juhtimine), kuid tundub, et selle taga süsteemi pole mõtet otsida.

Alljärgnevalt ülevaade hetkeolukorras:

Kaasamine:

  1. tugeva vahendajavõrgustiku olemasolu – Eesti Teadusagentuuri teaduse populariseerimise osakond, Eesti teadusajakirjanike selts, aktiivsed teaduskeskused;
  2. Eesti teaduse populariseerimise auhind – tunnustada ja juhtida tähelepanu teadust edendavatele inimestele Eestis, samuti toetada tegevusi, mis tutvustavad üldsusele teadus- ja tehnoloogiapõhist mõtlemist.

Eetika:

a) Tartu Ülikooli eetikakeskus tegutseb alates 2001. aastast. See käsitleb eetilist uurimist, õpetamist ja levitamist. Keskus haldab eetikaportaali: www.eetika.ee;
b) Välja on töötatud koodeksid (Eesti teadlaste eetikakoodeks (2002), Hea teadustava (2017), erinevate ülikoolide/kolledžite eetikakoodeksid);
c) erinevate eetikakomiteede olemasolu;
d) esineb kriteeriumina teadust rahastavate instrumentide hindamisjuhendites (Tippkeskused, PUT, Arendusgrant);
e) esineb kõrgkoolide  akrediteerimise läbiviimise juhendites;
f) teadustöö eetika komponendid on rakendatud õppekavades;
g) eksisteerib rahvusvaheline koostöö (Science Europe, ENRIO).

Soolõime:

a) Tallinna Ülikoolis tegutseb interdistsiplinaarne soolise võrdõiguslikkuse uuringute rühm;
b) esineb kriteeriumina teadust rahastavate instrumentide hindamisjuhendites (NUTIKAS);
c) statistilised andmed on kättesaadavad (ETag analüüsiosakond);
d) rahvusvaheline koostöö toimib (Science Europe, RINGS, GEARING-Roles).

Teadusharidus:

a) Tartu Ülikooli teadushariduse keskus – ainus sellesuunaline Eestis;
b) TeaMe+ programm loodus-, täppis- ja tehnikateadusi ning tehnoloogiat (LTT) populariseerivate tegevuste läbiviimiseks;
c) portaal miks.ee, mille eesmärk on suurendada noorte huvi LTT erialade ja nendega seotud karjäärivõimaluste vastu;
d) riiklike tunnustuste ja konkursside mitmekesisus (noorte leiutajate ning õpilaste ja üliõpilaste teadustööde riiklikke konkurss, noore uurija stipendium, õpilaste teadusfestival);
e) Õpilaste Teaduslik Ühing;
f) Teadus- ja tehnoloogiapakti;
g) Eksisteerib rahvusvaheline koostöö (EU STEM Coalition, EUCYS).

Avatud juurdepääs (OA):

a) OA on mainitud teadmistepõhise Eesti strateegia;
b) Avatud teadus Eestis – riikliku poliitika väljatöötamise põhimõtted ja soovitused alates 2016. aastast (Avatud teaduse ekspertkomisjon);
c) DataCite Eesti konsortsium alates 2015. aastast;
d) Eesti Teadusinfosüsteem (ETIS), mis loodi 2006. aastal riigiregistrina; avaldamiskulud avatud juurdepääsuga ajakirjades (artikli töötlemise tasu) on abikõlblikud ja neid saab kompenseerida toetustega;
e) aktiivsed teadusraamatukogud (DataDOI, ORCID, andmehalduskava);
f) OA on hindamiskriteeriumides (PUT, Arengugrant);
g) toimib rahvusvaheline koostöö (Science Europe, IFLA, euroCRIS, EIFL).

Teadmistepõhine juhtimine:

a) ministeeriumide veebilehtedel on kaasamise hea tava (osalusveebid);
b) laiapõhjalised otsustusorganid ning ekspertkogud (teadus- ja arendusnõukogu, teaduspoliitika komisjon, innovatsioonipoliitika komisjon).

Kaardistuse põhjal võib välja tuua vähemalt neli soovitust/suunda edasiminekuks:

1) RRI rakendamiseks on vajalik süsteemne lähenemine, tema eri komponentide vahel peaks olema seos. Näiteks ei ole otsustusorganite moodustamine olnud sooliselt tasakaalustatud (teadus- ja arendusnõukogu – kokku 12 liiget, sealhulgas 11 meest ja 1 naine; teaduspoliitika komisjon – kokku 20 liiget, sealhulgas 13 meest ja 7 naist) Innovatsioonipoliitika komisjon – kokku 14 liiget, sealhulgas 12 meest ja 2 naist.
2) Ilmselgelt on vaja kodanike teaduse programmi. See võib olla ka kaasrahastamisvahend teiste programmide toetamiseks RRI aspektist lähtuvalt.
3) Soovitatav on luua töörühm või võrgustik, et koordineerida ja arendada RRI valdkonna tegevusi.
4) RRI komponendid esinevad erinevates  rahastamisvahendite juhistes  juhuslikud. Kriteeriumid tuleb ühtlustada. Samuti tasuks kontrollida, kas juba olemasolevad juhised on realistlikud – näiteks „Kõrgkool on määratlenud akadeemilise eetika põhimõtted, omab süsteemi nende levitamiseks kõrgkooli liikmeskonna hulgas ning käitumisjuhiseid põhimõtete eiramise korral. Kõrgkoolil on toimiv kaebuste menetlemise süsteem.”

[1] Frankel, M.S. (1993) Professional Societies and Responsible Research Conduct, in: Panel on Scientific Responsibility and the Conduct of Research, Responsible Science: Ensuring the Integrity of the Research Process, Volume II. Committee on Science, Engineering, and Public Policy, National Academy of Sciences, National Academy of Engineering, and Institute of Medicine, National Academy Press, Washington, DC. https://www.nap.edu/read/2091/chapter/3

[2] Vt https://www.rri-tools.eu/about-rri

 

Ülle Must
Sa Archimedes

Kommenteerimine on suletud