Kas Eesti abi Ukrainale teaduse ja innovatsiooni alal on õigustatud?

Eesti on väike ja Ukraina on suur. Mõlemad olid Nõukogude Liidus. Tollased võrdlused olid siis ja on täna kohatud. Täna on Eesti Euroopa Liidus ning Eesti teadus ja arendustöö edenevad jõudsasti. Ukraina vaevleb majanduslike ja poliitliste kriiside küüsis ning teadustulemustes napib sära ja hiilgust. Võrreldes Ukrainaga ongi Eesti teaduslembesem riik: Eestis on ühe miljoni elaniku kohta arvestatud 3305 teadlast, Ukrainas aga 1037 (2016); Eestis eraldati 2016 TjaA tarbeks 1,3% SKPst, Ukrainas 0,5%[i].

Foto seminarilt. Osalejad

Ukraina kuulub Eesti Välisministeeriumi viie prioriteetse riigi hulka, mida jõudumööda abistatakse. Eesti Teadusagentuur (ETAg) on enda hooleks võtnud Ukraina toetamise püüdlustes paremate tulemusteni EL raamprogrammides. Aastatel 2015-2017 oli Eesti Välisministeeriumi projekt „Ukraina Horisont 2020“ üheks kogemuse vahetamise platvormiks (mitme teisegi riigi bilateraalsete TjaA toetavate tegevuste kõrval, kus erilise aktiivsusega paistab silma Saksamaa). Ja ehkki Ukrainas toimib endiselt priviligeeritud Teaduste Akadeemia instituutide süsteem ülikoolide jt teadusasutuste kõrval, on aasta 2019 siiski kaasa toonud midagi uut – Ukrainas asutati teadusagentuur[ii], mille peaülesandeks on konkurentsippõhise teadusraha vahendamine. Raske on hinnata, mis sai teadusagentuuri asutamise ajendiks, kuid Ukraina kolleegide senine imetlus Eesti teadusrahastuse süsteemi üle on olnud siiras ja ääretu.

Möödunud sügisel alanud Välisministeeriumi rahastatava projekti „Horisondi taga – toetades Ukraina TAI süsteemi“ avaürituseks olid kaks seminari Kiievis. RRI teemalise seminari korraldas ja viis läbi Ülle Must, Euroopa Liidu teaduse ja arendustegevuste partnerlusi käsitleva seminari Argo Soon. On meeldiv tõdeda, et arusaam EL partnerlustest leiti olevat väga vajalik ning seminar tervikuna sai osalejatelt väga hea hinnangu. Siiski tekkis põhiteema taustal ikka ka Eesti teaduskorralduse ja rahastamise üle elav keskustelu. Heameel on tõdeda, et üsna viimasel hetkel saime oma meeskonda Haridus- ja Teadusministeeriumi teadusosakonna asejuhataja Maarja Adojaani, kes suutis Ukraina kolleegide küsimustele vastata ammendavalt.

Nelja Kiievis ning ühe Lvovis paikneva ülikooli, Ukraina Diplomaatide Akadeemia, Ukraina Teaduste Akadeemia ning Ukraina Haridus- ja teadusministeeriumi esindajad moodustasid üsna diskussioonilembese auditooriumi, mistõttu (mõningase kahetsustundega) tuli ära jätta mõningi aktiivset osalust stimuleeriv tegevus ja keskenduda spontaanse arutelu juhtimisele. Nagu ikka, on head küsimused seemneks omaenese edasiseks parendamiseks – küsimused ei olnud lihtsad vastata ning Eesti delegatsiooni üksteist toetav taktika toimis siin suurepäraselt. Siinjuures tulid kasuks Ülle Napa ja allakirjutanu omaenda kogemused erinevates partnerlustes osalemisest kui ka HTMi visioon Maarja silmade ja suu läbi.

Foto seminarilt. Ülle Napa ettekannet tegemas.

Seminari käigus sai ilmsiks, et Ukraina läheneb paratamatult Euroopale ning olles Euroopa Liidu Teaduse ja Innovatsiooni Raamprogrammi assotsieerunud liige, on kõik uksed ka Ukrainale avatud. Kuigi partnerluste puhul tuleb tihtipeale täiendavalt panustada ka partnerlustes osalevatel riikidel, siis mõnel juhul võib see pingutus end õigustada. Taoliste prioriteetide seadmine oli koolituse ühe harjutuse eesmärk ning sellega tulid osalejad kaasa üsna tuliselt.

Aruteludes selgus, et Ukraina teadust kammitseb riigis laialt levinud korruptsioon. Selle otsene mõju teadusele jäi küll teadmata, kuid rahapesu jms vältimiseks kehtestatud piirangud panganduses takistavad nii rahvusvaheliste grantide Ukrainasse liikumist kui välisekspertide ja teadlaste palkamist. Seega on rahvusvaheline koostöö riigi enda poolt takistatud.

Lõpetuseks – iga väljaspool koduasutust korraldatud üritus on õpetlik ka meile endile. Me ei kohtu piisavalt sageli ei oma kolleegidega ministeeriumitest ega isegi kolleegidega naabertubadest. Seetõttu tuleb kõrgelt hinnata ka neid mõtteid ja teadmisi, mida me jagasime töö käigus omavahel. Aga ennekõike oleme rõõmsad, et Välisministeeriumi toel saime tuua sära Ukraina kolleegide silmisse.

Ja vastakem nüüd pealkirjas esitatud küsimusele – jah, nende elavate arutelude ja säravate silmade põhjal, kuid ka reaalses elus toimuvate muutuste põhjal võib öelda – on õigustatud küll.

[i] http://uis.unesco.org/en/country/ua?theme=science-technology-and-innovation

[ii] http://ukrainet.eu/2018/07/06/national-fund-for-research/

*Käesolevat projekti rahastab Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest

Argo Soon
Eesti Teadusagentuur