Brüsseli büroo edastatavad teadusuudised (november-detsember 2018)

Üldised teadusuudised
Euroopa ülikoolid ja teadusorganisatsioonid nõuavad paremat lähenemisviisi teadusandmete jagamisele
Erasmus+: 2019. aastaks on kavandatud 3 miljardi euro suurune eelarve, et investeerida noortesse eurooplastesse ja aidata luua Euroopa ülikoolide võrgustik
Komisjoni ekspertgrupp avaldas teatise, mis puudutab GMO direktiivi
Programm LIFE: liikmesriigid saavad veerand miljardit eurot investeeringuteks keskkonna-, looduskaitse- ja kliimameetmetesse
Liikmesriigid ja komisjon teevad koostööd, et edendada tehisintellekti Euroopas
Euroopa Komisjon kutsub üles jõudma Euroopas 2050. aastaks kliimaneutraalse majanduseni
Euroopa Liidu Nõukogu vabastas EL-i rahastatavate programmidega seotud riigiabi varem nõutud kontrolli alt
Kvanttehnoloogia juhtalgatus avati 20 esimese projektiga
Euroopa avatud teaduspilve avaüritus
Aruanded, analüüsid
Tervise seis EL-is. Tõhusam kaitse- ja ennetustegevus pikema ja tervema elu hüvanguks
Euroopa Komisjoni igakuine teadus-, tehnoloogia- ja innovatsiooniandmete ja –näitajate ülevaade
Kontrollikoja aruanne analüüsib ühiseid ettevõtmisi teadusvaldkonnas
Konsultatsioonid
Elektritaristu ühishuviprojektide kandidaatide loendit käsitlev avalik konsultatsioon
Konkursid
Euroopa Komisjoni EIC-i auhind plokiahela ja sotsiaalse innovatsiooni sidumiseks
Innovatsioon
Euroopa 2018. aasta innovatsioonipealinn on Ateena

Üldised teadusuudised

Euroopa ülikoolid ja teadusorganisatsioonid nõuavad paremat lähenemisviisi teadusandmete jagamisele

12. novembril 2018 avaldasid BusinessEurope, Digital Europe, EARTO (ingl. European Association of Research and Technology Organisations), Euroopa Ülikoolide Võrgustik (EUA) ja Science Europe avaldasid ühise teatise, milles nõutakse EL-i institutsioonidelt paremat teadusandmete jagamist puudutavat strateegiat. Organisatsioonide teatis on vastus Komisjoni ettepanekule muuta avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise direktiivi. Neile teeb muret asjaolu, et Euroopa avaliku sektori teabe direktiiv võib laieneda ka teadusandmetele, mistõttu nõuavad nad, et EL-i institutsioonid keskenduksid optimaalsele andmete taaskasutusele, mitte tingimusteta avatud andmekogude loomisele. Sellegipoolest rõhutavad ühendused, et nad toetavad avatud teaduse strateegiat ja Euroopa avatud teaduspilve.

Teatisega on võimalik tutvuda siin.

Erasmus+: 2019. aastaks on kavandatud 3 miljardi euro suurune eelarve, et investeerida noortesse eurooplastesse ja aidata luua Euroopa ülikoolide võrgustik

Võrreldes 2018 aastaga peaksid Erasmus+-i vahendid suurenema 2019. aastal 300 miljoni euro võrra ehk 10%.

Järgmiseks aastaks kavandatud 3 miljardi euro suurusest eelarvest on 30 miljonit nähtud ette Euroopa ülikoolide võrgustikule. See on uus algatus, mille Euroopa Liidu juhid kiitsid heaks eelmise aasta novembris toimunud Göteborgi sotsiaaltippkohtumisel ja mis on osa tegevuskavast, millega kavatsetakse rajada 2025. aastaks Euroopa haridusruum.

Hariduse, kultuuri, noorte ja spordi volinik Tibor Navracsics lausus: „Aasta pärast algatuse tegemist täidab Euroopa Komisjon liikmesriikidele antud lubadust rajada Euroopa haridusruum 2025. aastaks. Me töötame sellise Euroopa loomiseks, kus riigipiirid ei ole takistuseks koolis või ülikoolis õppimisele või teadusuuringute tegemisele. Ükski müür ei tohiks piirata tipptasemel, innovaatilist ja kaasavat haridust. Euroopa ülikoolide võrgustikul on tõeline potentsiaal muuta Euroopa kõrgharidusmaastikku ja ma tunnen uhkust, et anname sellele hoogu Erasmus+-i abil.“

Osana 2025. aastaks ette nähtud Euroopa haridusruumi loomise kavast pakkus Komisjon välja luua Euroopa Liidus Euroopa ülikoolide võrgustik.

2019. aasta projektikonkursi ühe osana algatab Komisjon pilootprojekti, milles toetatakse kuut Euroopa ülikoolide ühendust. Iga ühendus koosneb kolme riigi vähemalt kolmest kõrgharidusasutusest ning ühenduste eesmärk on tugevdada Euroopa identiteeti, kuid samas edendada ka tippteadust ja muuta Euroopa kõrgharidusasutused konkurentsivõimelisemaks. Nende ühenduste puhul, mis alustavad tegevust 2019. aasta 1. septembrist 1. detsembrini, peavad taotlejad esitama oma toetustaotlused Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusametile 28. veebruariks 2019.

Teine katseprojekti konkurss on kavandatud järgmiseks aastaks, et võtta kõnealune algatus EL-i järgmise pikaajalise eelarve raames alates 2021. aastast täielikult kasutusele. Eesmärk on luua 2024. aastaks ligikaudu kakskümmend Euroopa ülikoolide võrgustikku.

Komisjoni pressiteatega on võimalik tutvuda siin.

Komisjoni ekspertgrupp avaldas teatise, mis puudutab GMO direktiivi

13. novembril avaldas Euroopa Komisjoni teadusliku nõuandva mehhanismi (ingl. Scientific Advice Mechanism – SAM) kõrgetasemelise rühm teatise, milles antakse autorite sõnul GMO direktiivi võimaliku mõju kohta ülevaade teadlaste seisukohalt.

13. juulil 2018 otsustas Euroopa Liidu Kohus, et organismid, mis on arendatud mutageneesi abil, on geneetiliselt muundatud organismid. Seega tuleb nendega toimida vastavalt Euroopa Liidus kehtivatele GMO seadustele (direktiiv 2001/18/EC, ‘GMO direktiiv’).

Kõrgetasemelise rühma teatises kirjutatakse, et GMO direktiivi tuleks viimatisi teadusavastustele arvesse võttes üle vaadata ning kaasata direktiivi võimalikku muutmise protsessi kaasata erinevaid sidusgruppe ja EL-i kodanikke.

Teatisega on võimalik tutvuda täismahus siin.

Euroopa Komisjoni teadusliku nõuandva mehhanismi kõrgetasemelise rühma kohta on võimalik lisainfot lugeda siin.

Programm LIFE: liikmesriigid saavad veerand miljardit eurot investeeringuteks keskkonna-, looduskaitse- ja kliimameetmetesse

Euroopa Komisjon on heaks kiitnud programmi LIFE raames elluviidavate projektide jaoks EL-i eelarvest 243 miljoni euro suuruse investeeringu, millega toetatakse looduskaitset, keskkonda ja elukvaliteeti Euroopa muutmisel säästlikumaks ja üleminekul madalama süsinikusisendiga majandusmudelitele.

EL-i rahastamine keskkonna ja kliimameetmete programmi (programm LIFE) raames aitab kaasata lisainvesteeringuid, suurendades kogusumma 430,7 miljoni euroni, mis jagatakse 142 uue projekti vahel. Kuna rahastatakse arvukalt rahvusvahelisi projekte, mõjutab programm LIFE kõiki EL-i liikmesriike.

Toetusest 196,2 miljonit eurot antakse keskkonna- ja ressursitõhususe, looduse ja elurikkuse ning keskkonnaalase juhtimise ja teabe valdkonna projektidele.

Muu hulgas antakse toetust projektidele, mis võimaldavad suurema hulga plasti korduskasutamist. Nende jäätmete muutmine kvaliteetseks tooraineks auto-, ehitus- ja pakenditööstuse jaoks on üks viise, kuidas programmi LIFE kaudu toetatakse Euroopa Komisjoni teatises „Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses“ seatud eesmärke.

Programm LIFE on ka edaspidi üksi esmatähtsaid vahendeid teadlikkuse parandamiseks looduse pakutavate väärtuslike ökosüsteemi teenuste kohta ning ohustatud elupaikade ja liikide säilitamiseks. Arvukad programmi LIFE raames elluviidavad projektid aitavad rakendada loodust käsitlevat EL-i tegevuskava. Nende projektidega vähendatakse näiteks inimeste ja eluslooduse konflikte Kreekas, Itaalias, Rumeenias ja Hispaanias ning edendatakse säästvaid põllumajandustavasid Itaalias, Maltal ja Hispaanias.

Kliimavaldkonnas investeerib EL 46,8 miljonit eurot, et toetada kliimamuutuste leevendamise, nendega kohanemise ning kliimaalase juhtimise ja teabe projekte. See hõlmab liikmesriikidele antavat praktilist toetust riiklike kliima- ja energiapoliitika tegevuskavade (aastani 2030) koostamiseks. Tegevuskavad aitavad liikmesriikidel ühiselt vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks võrreldes 1990. aastate tasemega vähemalt 40%. Programmi LIFE raames eraldatavad vahendid aitavad ka põllumajandusel ja metsandusel kohaneda kliimamuutustega ning parandada kogukondade vastupanuvõimet äärmuslikele ilmastikunähtustele, nagu üleujutused ja kuumalained, või tulla toime veepuudusega.

Komisjon teeb ettepaneku suurendada EL-i järgmises, 2021.–2027. aasta pikaajalises eelarves programmi LIFE rahalisi vahendeid ligikaudu 60% võrra.

Komisjoni pressiteatega on võimalik tutvuda siin.

Liikmesriigid ja komisjon teevad koostööd, et edendada tehisintellekti Euroopas

2018. aasta aprillis vastu võetud tehisintellekti strateegia elluviimiseks esitab komisjon täna kooskõlastatud kava, mis on koostatud koos liikmesriikidega. Kava eesmärk on edendada tehisintellekti arendamist ja kasutamist Euroopas.

Kavas pakutakse välja ühismeetmed liikmesriikide, Norra, Šveitsi ja komisjoni tihedamaks ja tõhusamaks koostööks neljas põhivaldkonnas, et suurendada investeeringuid, teha kättesaadavaks rohkem andmeid, toetada talente ja tagada usaldus. Tugevam koordineerimine on hädavajalik, et Euroopast saaks maailma juhtiv piirkond tipptasemel, eetilise ja turvalise tehisintellekti arendamisel ja kasutuselevõtul.

Digitaalse ühtse turu eest vastutav asepresident Andrus Ansip tervitas seda olulist sammu: „Mul on hea meel, et Euroopa riigid on teinud suuri edusamme. Otsustasime teha koostööd, et koondada andmed – tehisintellekti tooraine – sellistes sektorites nagu tervishoid, et parandada vähi diagnostikat ja ravi. Koordineerime investeeringuid: meie eesmärk on suurendada era- ja avaliku sektori investeeringuid 2020. aasta lõpuks vähemalt 20 miljardi euroni. See on väga oluline majanduskasvu ja tööhõive seisukohast. Tehisintellekt ei ole tore hobi, see on meie tulevik.“

Digitaalmajanduse ja -ühiskonna volinik Mariya Gabriel lisas: „Nii nagu kunagi elekter, muudab ka tehisintellekt maailma. Koos liikmesriikidega suurendame investeeringuid tehisintellekti kasutuselevõtuks kõigis majandussektorites, toetame kõrgtasemel oskusi ja suurendame andmete kättesaadavust. Kooskõlastatud tegevuskava abil tagatakse, et Euroopa kasutab tehisintellekti hüvesid kodanike ja ettevõtjate huvides ning on maailmas konkurentsivõimeline, kaitstes samal ajal usaldust ja järgides eetilisi väärtusi.“

Liikmesriikide, Norra, Šveitsi ja komisjoni esindajad on kohtunud viimase kuue kuu jooksul, et teha kindlaks sünergiad ja ühismeetmed, mis vaadatakse läbi ja mida ajakohastatakse igal aastal. Nad seadsid esikohale avaliku huvi valdkonnad, nagu tervishoid, transport ja liikuvus, julgeolek ja energeetika. Kokku lepiti järgmises.

Komisjoni pressiteatega on võimalik tutvuda siin.

Euroopa Komisjon kutsub üles jõudma Euroopas 2050. aastaks kliimaneutraalse majanduseni

Euroopa Komisjon võttis 28. novembril vastu pikaajalise strateegilise visiooni „Puhas planeet kõigi jaoks“, milles on seatud eesmärk jõuda 2050. aastaks nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni.

Pikaajalises strateegias käsitletakse liikmesriikide, ettevõtete ja kodanike valikuvõimalusi ning seda, kuidas need saavad kaasa aidata meie majanduse nüüdisajastamisele ja eurooplaste elukvaliteedi parandamisele. Strateegia eesmärk on tagada, et see üleminek on sotsiaalselt õiglane, muuta EL-i majandus ja tööstus konkurentsivõimelisemaks üleilmsetel turgudel, tagada kvaliteetsed töökohad ja jätkusuutlik majanduskasv Euroopas ning samal ajal aidata lahendada muid keskkonnaprobleeme, nagu õhukvaliteet või elurikkuse kadumine.

Kliimaneutraalse majanduseni jõudmiseks on vaja ühismeetmeid seitsmes strateegilises valdkonnas: energiatõhusus; taastuvate energiaallikate kasutuselevõtt; keskkonnasäästlik, ohutu ja ühendatud liikuvus; konkurentsivõimeline tööstus ja ringmajandus; taristu ja süsteemidevaheline ühendus; biomajandus ja looduslikud CO₂ sidujad; süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine ülejäänud heitkoguste vähendamiseks. Kõigi nende strateegiliste prioriteetide järgimine aitaks muuta meie visiooni tegelikkuseks.

Euroopa Komisjoni pressiteatega on võimalik tutvuda siin.

Euroopa Liidu Nõukogu vabastas EL-i rahastatavate programmidega seotud riigiabi varem nõutud kontrolli alt

Nõukogu võttis vastu määruse, mis võimaldab Komisjonil jätta veel kaks riiklike toetuste kategooriat välja EL-i riigiabi eeskirjade kohaselt nõutava standardkontrolli alt.

Need kaks uut kategooriat on:

1. a) EL-i keskselt hallatavate vahenditega ühendatud riiklikud vahendid, näiteks InvestEU fond või kvaliteedimärgise projektid, mis on ette nähtud teadusuuringute ja innovatsiooni järgmises raamprogrammis;
2. b) riiklikud vahendid EL-i Euroopa territoriaalse koostöö programmide kaudu toetatavatele projektidele.

Uued eeskirjad lihtsustavad märkimisväärselt nende projektide riiklikku rahastamist, mida kaasrahastatakse järgmise mitmeaastase finantsraamistiku alusel ette nähtud uutest EL-i fondidest.

Vastuvõetud määrus parandab EL-i rahastamisprogrammide sobivust riigiabi eeskirjadega. See võimaldab komisjonil teha sihipäraseid muudatusi oma üldises grupierandi määruses, nii et riiklikult hallatavaid vahendeid ja keskselt hallatavaid EL-i vahendeid saab ühendada võimalikult sujuvalt, ilma et peaks tõestama, et need ei moonuta konkurentsi siseturul.

Täismahus pressiteatega on võimalik tutvuda siin.

Kvanttehnoloogia juhtalgatus avati 20 esimese projektiga

Juhtalgatus rahastab järgmise kümne aasta jooksul rohkem kui 5000 Euroopa juhtivat kvanttehnoloogia teadlast ning seab eesmärgiks viia Euroopa teise kvantrevolutsiooni juhtpositsiooni. Algatuse eesmärgiks on pikemas perspektiivis luua ka nn kvantveeb, kus oleksid kvantarvutid, simulaatorid ja sensorid, mis oleksid omavahel kvant andmesidevõrgustike abil ühendatud.

1998. aastast alates on Euroopa Komisjoni uue ja kujunemisjärgus tehnoloogia (ingl. Future and Emerging Technologies ehk FET) programm rahastanud ligi 550 miljoni euro ulatuses kvantvaldkonna teadustööd Euroopas. EL on samuti rahastanud selle vallas tegutsevaid teadlasi Euroopa Teadusnõukogu ehk ERC kaudu. Viimase kümne aasta jooksul on ERC toetanud 250 teadusprojekti ligi 450 miljoni euroga.

Lisainfot on võimalik lugeda siin.

Euroopa avatud teaduspilve avaüritus

23. novembril 2018 toimus Viinis Euroopa teaduspilve ehk European Open Science Cloud (EOSC) avaüritus. EOSC pakub teadlastele turvalist keskkonda, kus on võimalik talletada, analüüsida ja taaskasutada teadustöö käigus tekkinud andmekogusid.

Horisont 2020 programmi raames on EOSC-i loomisesse panustatud ligi 600 miljonit eurot. Tänu teaduspilvele on kõigil kasutajatel võimalik jagada ja kasutada andmeid, hoolimata nende asukohast, institutsioonist või valdkonnast.

EOSC-i portaal asub aadressil www.eosc-portal.eu.

Euroopa teaduspilve projektiga on võimalik lähemalt tutvuda siin.

Aruanded, analüüsid

Tervise seis EL-is. Tõhusam kaitse- ja ennetustegevus pikema ja tervema elu hüvanguks

Euroopa Komisjon ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) avaldasid 2018. aasta ühise aruande, mis käsitleb Euroopa tervishoiuülevaadet. Peamisteks järelduseks on see, et eeldatava eluea stabiilne kasv on aeglustunud ning endiselt valitsevad riikide vahel ja ka riikide sees suured erinevused, jättes eelkõige madala haridustasemega inimesed kaotajarolli. Nimetatud aruanne põhineb EL-i 28 liikmesriigi, viie kandidaatriigi ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni kolme liikmesriigi kodanike terviseseisundi ja tervishoiusüsteemide toimimise võrdleval analüüsil.

Aruandes kutsutakse lisaks üles parandama vaimset tervist ja ennetama vaimse tervise probleeme, millel ei ole mitte üksnes sotsiaalsed tagajärjed, vaid millega kaasneb kõikjal EL-is ka hinnanguline kulu, mis moodustab rohkem kui 4% SKP-st. Samuti tuleks tegeleda selliste riskifaktoritega nagu suitsetamine, alkohol ja rasvumine, vähendada enneaegset suremust, tagada üldine juurdepääs tervishoiule ja tugevdada tervishoiusüsteemide vastupanuvõimet.

Tsükli teise sammuna avaldatakse 2019. aastal kõikide EL-i liikmesriikide terviseprofiilid koostöös OECD ja Euroopa tervishoiupoliitika ja -süsteemide vaatluskeskusega. Terviseprofiilides tuuakse välja iga liikmesriigi iseärasused ja probleemid ning profiilid esitatakse koos nende juurde kuuluva aruandega, milles komisjon teeb valdkonnaüleseid järeldusi. Tsükli viimase etapina toimub mitu vabatahtlikku kogemuste vahetust liikmesriikidega. Seal avaneb võimalus arutada kõikide analüüside autoriteks olevate ekspertidega teatavaid kindlakstehtud probleeme ja leida võimalikke poliitilisi lahendusi.

Aruandega on võimalik tutvuda siin.

Euroopa Komisjoni igakuine teadus-, tehnoloogia- ja innovatsiooniandmete ja –näitajate ülevaade

Euroopa Komisjon avaldab iga kuu ülevaate teadus-, tehnoloogia- ja innovatsiooniandmetest ja -näitajatest (ingl. STI data and indicators newsletter).

Oktoobrikuu ülevaade sisaldab järgnevaid teemasid:

• Eurostati andmed liikmesriikide teadusele ja innovatsioonile eraldatud eelarve kohta
• Eurostati andmed töötusest
• WEF ülemaailmne konkurentsivõime raport 2018
• Maailmapanga Doing Business a aruanne
• Rootsi: avalikud investeeringud teadusesse kasvasid 2017. aastal
• Soome: teaduse- ja innovatsiooniinvesteeringud kasvavad tasapisi
• Metodoloogilised arengud: uus Oslo manuaal on valmis

Aruannet on võimalik alla laadida siin.

Kontrollikoja aruanne analüüsib ühiseid ettevõtmisi teadusvaldkonnas

12. novembril 2018 avaldas Euroopa Kontrollikoda iga-aastase aruande, mis analüüsib EL-i teadusvaldkonna kaheksat ühisettevõtmist. Sel aastal avaldatud raport kinnitab eelmise aasta tulemusi, mis kinnitasid ühisettevõtmiste kasu ja edukust. Sellegipoolest vajavad ühised ettevõtmised mõnes aspektis rohkem tähelepanu, näiteks eelarve ja finantsjuhtimisega seotud osakondades.

12. aastal ulatus ühisettevõtmiste eelarve 2,1 miljardi euroni, mis on ligi 2% tervest EL-i eelarvest.

Kontrollikoja aruandega on võimalik tutvuda siin.

Konsultatsioonid

Elektritaristu ühishuviprojektide kandidaatide loendit käsitlev avalik konsultatsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrusega (EL) nr 347/2013 üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta (TEN-E määrus) luuakse Euroopa vananeva taristu moderniseerimise raamistik. Selle raamistiku osana määrati kindlaks üheksa esmatähtsat koridori ja kolm esmatähtsat valdkonda, mis nõuavad kiireloomulist taristu ajakohastamist. Samuti sätestatakse TEN-E määruses menetlus ja kriteeriumid, mille alusel saab projekt nende koridoride või valdkondadega seoses ühishuviprojektiks.

Iga kahe aasta järel koostab Euroopa Liit ühishuviprojektide loendi. Esimesed kolm üleliidulist loendit võeti vastu oktoobris 2013, novembris 2015 ja novembris 2017.

Konsultatsioonile on võimalik vastata 28. veebruarini 2019 siin.

Konkursid

Euroopa Komisjoni EIC-i auhind plokiahela ja sotsiaalse innovatsiooni sidumiseks

Euroopa Komisjon kuulutas välja 5 miljoni euro suuruse auhinnafondiga konkursi, mille raames otsitakse parimaid lahendusi plokiahela rakendamiseks sotsiaalse innovatsiooni jaoks.

Auhind on üks kuuest Euroopa Innovatsiooninõukogu (ingl. European Innovation Council ehk EIC) Horisondi auhinnast. EIC-i Horisondi auhinnad kuuluvad EIC-i esimese faasi alla Horisont 2020 teaduse ja innovatsiooni raamprogrammis.

Konkursi tähtaeg on 3. september 2019. Lisainfot konkursi tingimuste ja taotluste esitamise kohta on võimalik lugeda siin.

Innovatsioon

Euroopa 2018. aasta innovatsioonipealinn on Ateena

Kreeka pealinn Ateena võitis 2018. aasta innovatsioonipealinna konkursi. Teised esikümnesse jõudnud Euroopa linnad nagu Aarhus, Hamburg, Leuven, Toulouse, Umeå saavad lohutusauhinnana 100 000 eurot, mille abil saavad nad toetada kohalikke innovatsioonitegevusi ja arendada koostööprojekte.

iCapital-i nime all tuntud võistluse eesmärk on tunnustada linnu ja linnapeasid, kes on loonud kõige kaasavamad ja dünaamilisemad innovatsiooni keskkonnad, mis tooksid kasu kodanikele ja ettevõtetele.

Esimese innovatsioonipealinna tiitli võitis Barcelona 2014. aastal, seejärel Amsterdam 2016. aastal ning Pariis 2017. aastal.

Komisjoni pressiteadet on võimalik lugeda siin.

Koostajad

Maria Alajõe
ETAg-i Brüsseli büroo juht, maria.alajoe@etag.ee

Ingrid Annilo
ETAg-i Brüsseli büroo püsistažöör, ingrid.annilo@etag.ee