Teadusfoorumil rõhutati, et kõik teaduse mõjud ei ole mõõdetavad

Täna Tartus toimunud teadusfoorumil teadusEST2018 oli teemaks nii teaduse hindamine, teadlaskarjäär kui teaduse rahastamine. Teadusfoorumi teemaks oli „Teaduse hindamise tavad ja unistused – kuidas murda vanu mõttemalle“.

Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Indrek Reimand tsiteeris füüsik Albert Einsteinile omistatavat mõtet, et „Mitte kõik, mida saab loendada, ei loe, ja mitte kõike, mis loeb, ei saa loendada“. „Küsimus on selles, mida teaduse tegemisel mõõta ja kuidas teha teadust nii, et sellest oleks kõige rohkem kasu ühiskonnale,“ ütles Reimand. „Loeb mõju ning see, kuidas ja kui palju on teadus ja teadlased sõnas, teos ja rahas nähtavad. Praegu keskendume hindamisel mõõdetavale, kuid peaksime kujundama ka teisi hindamise aluseid, mis on seotud näiteks teadlaste karjäärimudeliga. Eesmärk on see, et hindamiskriteeriumid võimaldaksid inimestel vabalt liikuda sektorite vahel.“

Akadeemik Jüri Alliku hinnangul saab teadlase akadeemilist vanust arvutada tema esimesest publitseeritud artiklist alates, arvestades seejuures katkestustega, mis on tingitud nt lapsehoolduspuhkustest või  teadusest eemal veedetud ajast. Allik rõhutas: „Ükskõik, mida arvud näitavad, otsuste taga peab olema terve mõistus.“

Mittelineaarse teadlaskarjääri keerukusest  ning naisteadlaste karjääri keerukusest rääkinud Elin Org sõnas, et teadustööst eemal veedetud aja mõju on palju pikem, kui füüsiline eemaloleku aeg.  „Aktuaalne on suurendada teaduse rahastust, mis suurendaks ka naisteadlaste võimalusi. Ainult projektipõhine rahastus ei taga stabiilsust. Praegune rahastus ei soodusta ka ELi suurte grantide taotlemist,“ sõnas Org.

Leho Tedersoo esitas Eesti Noorte Teaduste Akadeemia ettepanekud rahastamistaotluste hindamise parandamiseks: koostada indeks, millega arvestada teadlase positsiooni autorite seas; hinnata vaid viimase kolme või viimase viie aasta artikleid ja viiteid nendele, arvestades seejuures lapsehoolduspuhkusel viibitud ajaga; koostada alternatiivne hindamisskaala humanitaarteaduste hindamiseks, kus rangelt teaduslike artiklite avaldamine ja nende viitamine pole esiplaanil; väärtustada ka teaduse populariseerimist hindamisel.

Tallinna Tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo tõi diskussioonis välja asjaolu, et akadeemiline teadus moodustab väikse osa kogu teadus- ja arendustegevusest ning ka akadeemilisest teadusest publitseeritakse vaid väike osa. Teaduse äärmiselt tähtis ülesanne on ühiskonna edendamisele kaasa aitamine.

Eesti tuleviku suundasid teaduses  ja seda, kuhu teadus liigub aastaks 2035, puudutasid oma ettekannetes Ando Kiviberg ja Erle Rikmann.

Professor Jarek Kurnitski sõnul on kõige kesksem ja keerulisem küsimus teaduse uudsuse hindamine. Teadust on vaja aga rahastada just uudsuse aspekti tagamiseks ning hariduse kvaliteedi kindlustamiseks. Seejuures tuleb valdkondade vahelisi erinevusi respekteerida. Konkurentsipõhise rahastamise kõrvale on vaja ka temaatilisi uuringuid ja rahastusprogramme ühiskondlike valupunktide lahendamiseks.

Põhjalik arutelu toimus hindamisnõukogu moodustamise põhimõtete ja töökorralduse üle, samuti rahastamistaotluste hindamise metoodika üle. KBFI vanemteaduri Mario Kadastiku sõnul on oluliselt kasvanud Eesti Teadusagentuuri roll ja seetõttu on mõttekas ka Hindamisnõukogu ja Eesti Teadusagentuuri nõukogu moodustamise põhimõtete üle vaatamine, laiendades nõukogu teadusasutuste esindajatega.

Aktiivses arutelus toodi korduvalt välja teaduse rahastamise vähesust.  Kasvav roll on rahvusvahelisel teadusrahastusel ning selle suurendamiseks oodatakse tuge ETAgilt ja Haridus- ja Teadusministeeriumilt.

Teadusfoorum teadusEST on teadlastele suunatud iga-aastane info- ja arvamusvahetusüritus, kus räägitakse olulisematest arengutest Eesti teadusmaastikul ning arutletakse päevakajaliste küsimuste üle.

Teadusfoorumi ajakava: https://www.etag.ee/uritus/teadusfoorum-teadusest-2018/

Lisainformatsioon:

Siret Rutiku, Eesti Teadusagentuuri uurimistoetuste osakonna juhataja, siret.rutiku@etag.ee,

Tel: 53420639

 

Liina Raju
Kommunikatsioonijuht
Eesti Teadusagentuur
Tel: 53 499 250
liina.raju@etag.ee
www.etag.ee

Kommenteerimine on suletud