Brüsseli büroo edastatavad teadusuudised (september 2018)

Üldised teadusuudised
Euroopa Liidu Nõukogu võttis vastu oma seisukoha EL-i 2019. aasta eelarveprojekti kohta
Eesti liitus Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse deklaratsiooniga
Science Europe kritiseerib Euroopa Parlamendi autoriõiguste direktiivi hääletust
Teadust rahastavad organisatsioonide cOAlition S initsiatiiv seab eesmärgiks kiirendada üleminekut avatud ligipääsule
Diskussioon Euroopa horisondi teemal jätkub
ESFRI avaldas uue teadustaristute teekaardi
Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker pidas kõne Euroopa Liidu olukorrast
Aruanded, analüüsid
Eurostat avaldas 2018. aasta regionaalse aastaraamatu 2018
Eurostat avaldas arenguaruande, mis käsitleb Euroopa Liidu edu jätkusuutliku arengu eesmärkide (SDG-de) täitmisel
GENDERACTION avaldas septembrikuu ülevaate, mis keskendub Euroopa Teadusruumi neljandale prioriteedile
JRC loodud indeks annab ülevaate digitaalse ettevõtluse süsteemidest
Konsultatsioonid
Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti tegevuse hindamine seoses intellektuaalomandi õiguskaitse ja intellektuaalomandiga seotud õigusrikkumiste Euroopa vaatluskeskusega
Kokkuvõte Euroopa Komisjoni parema õigusloome lähenemisviisist
Konkursid
EOSC-i juhatuse liikmete konkurss
Connecting Europe Facility (CEF) taotlusvoor
Euroopa Komisjoni EIC-i auhind plokiahela ja sotsiaalse innovatsiooni sidumiseks
Innovatsioon
Euroopa Liidu Nõukogu kiitis heaks täiendatud EIC-i pilootprojekti

Üldised teadusuudised

Euroopa Liidu Nõukogu võttis vastu oma seisukoha EL-i 2019. aasta eelarveprojekti kohta

4. septembril 2018 võttis Euroopa Liidu Nõukogu vastu seisukoha EL-i 2019. aasta eelarve kohta, kinnitades EL-i suursaadikutega juulis saavutatud kokkulepet. Nõukogu seisukohaga nähakse ette 164,1 miljardit eurot kulukohustustena ja 148,2 miljardit eurot maksetena. Võrreldes 2018. aastaga on kulukohustused suurenenud 2,09% ja maksed 2,34%.

Toetust on suurendatud muu hulgas järgmistes valdkondades: teadusuuringud ja innovatsioon („Horisont 2020“, +5,79%), noortevahetused (programm „Erasmus+“, +10,37%), investeerimine taristusse (Euroopa ühendamise rahastus, +26,46%) ning keskkond ja kliimameetmed (programm LIFE, +5,20%).

Austria eesistumise raames tutvustab  Austria rahandusminister Hartwig Löger Nõukogu seisukohta Euroopa Parlamendile septembris toimuval täiskoguistungil. Euroopa Parlament peaks oma muudatusettepanekud Nõukogu seisukoha kohta vastu võtma 24. oktoobril.

Euroopa Liidu Nõukogu pressiteatega on võimalik tutvuda siin.

Eesti liitus Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse deklaratsiooniga

2018. aasta augustikuus liitus Eesti kahekümne esimese riigina Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse (ingl. high-performance computing ehk HPC) deklaratsiooniga. EuroHPC deklaratsioon koondab ühised ettevõtmised teaduse, arendustegevuse ja oskuste edendamise vallas. Allkirjaga avaldab Eesti soovi liituda ka EuroHPC ühisettevõtmisega. Ühisettevõtmine on juriidiline rahastusinstument, mille eesmärk on kokku tuua nii EL-i kui riiklikud ressursid, et ehitada ja Euroopasse laiali saata superarvutid, mis peaksid võimekuse poolest järgneva viie aasta jooksul maailma esikolmikusse jõudma.

Deklaratsioon loodi 2017. aasta märtsis esimesel EL-i digipäeval Roomas ning dokumendile kirjutasid esimesena alla Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Luksemburg, Holland, Portugal ja Hispaania. Teised liikmesriigid ning Horisont 2020 assotsieerunud riigid võivad alati deklaratsiooniga liituda tingimusel, et nad panustavad rahaliselt ettevõtmisesse.

Lisainfot on võimalik lugeda siin ja Komisjoni ülevaates.

Science Europe kritiseerib Euroopa Parlamendi autoriõiguste direktiivi hääletust

Teaduse rahastamise organisatsioonide ja teadusasutuste ühendus Science Europe avaldas Euroopa Parlamendis toimunud autoriõiguste direktiivi hääletuse järel tugevasõnalise pressiteate. Science Europe’i sõnul on Komisjoni ettepanek liiga piirav ning Parlament oleks pidanud täiendama või muutma direktiivi. Ühendus rõhutas eriti vajadust lõdvendada andme- ja tekstimahukuse vahenditele kehtivaid piiranguid, mis tulenevad ettepaneku kolmandast artiklist.

Science Europe tegi üleskutse sätestada ulatusliku andme- ja tekstimahukuse vahenditele kehtiv erand, mis toetaks teadlasi, kes teevad sageli era- ja avaliku sektoriga koostööd. Ühenduse sõnul peaks igal inimesel, kellel on õigus infosisu lugeda, olema õigus ka otsida ja analüüsida seda sisu automatiseeritud töötlemisvahendite abil.

Science Europe’i pressiteatega on võimalik tutvuda siin.

Teadust rahastavad organisatsioonide initsiatiiv seab eesmärgiks kiirendada üleminekut avatud ligipääsule

4. septembril 2018 avalikustasid  üksteist riiklikku teadusrahastusorganisatsiooni cOAlition S-i initsiatiivi, mille eesmärgiks on tagada täielik ja kohene avatud ligipääs teadusartiklitele. Initsiatiivi toetavad Euroopa Komisjon ning Euroopa Teadusnõukogu (ingl. European Research Council ehk ERC).

Koalitsiooni põhieesmärk on avaldada 2020. aastaks kõik riiklike ja Euroopa teadusrahastusorganisatsioonide avalike teadusgrantide toel valminud teadusartiklid nõuetele vastavates teaduslikes väljaannetes või platvormidel.

cOAlition S lubab teha tarvilikke samme, et saavutada ühenduse põhieesmärk 1. jaanuariks 2020. Koalitsiooni tegevuskava nimi on Plan S, mis koosneb kümnest printsiibist. Allakirjutanud organisatsioonid töötavad koos Euroopa Komisjoni ja ERC-ga ning ühendusega on kutsutud liituma ka teisi avaliku ja erasektori organisatsioone.

Initsiatiivi loojad on erinevate teadusrahastusühenduste juhid, Science Europe’i esimees ning Robert-Jan Smits, kes on Euroopa Komisjoni avatud juurdepääsu saadik. cOAlition S-i kujundamisse panustas ka ERC teaduslik nõukogu. ERC toetusavaldusega on võimalik tutvuda siin.

Lisainfoga on võimalik tutvuda Science Europe’i kodulehel. Euroopa Komisjoni pressiteadet on võimalik lugeda siin.

Diskussioon Euroopa horisondi teemal jätkub

Euroopa Komisjon avaldas 7. juunil täpsustatud ettepaneku Euroopa horisondi nimelise raamprogrammi ning programmi 94,1 miljardi euro suuruse eelarve kohta. Mitmed organisatsioonid ja liikmesriigid on avaldanud ettepaneku kohta arvamust. ERA Austria portaali kodulehel on kokku kogutud erinevate sidusrühmade sisendid 9. raamprogrammi kohta.

Alliance for Internet of Things Innovation (AIOTI) missioonidele keskenduvas positsioonipaberis nõuab ühendus, et Euroopa Komisjon paneks paika reguleeriva poliitilise raamistiku, mis stimuleeriks vanade tehnoloogiate asendamist uutega ning samal ajal toetaks küberturvalisust. Samuti peaksid missioonid looma jätkusuutlikud platvormid, mis annaksid toodetele ja teenustele võimaluse jõuda turule tänu ressurssidele, mis ei tule avalikust sektorist. Kõikide soovitustega on võimalik tutvuda siin.

Uurimiskeskseid ülikoole koondav Guildi võrgustik rõhutab avaldatud teatises, et Euroopa Teadusnõukogu (ingl. European Research Council ehk ERC) taotluste hindamise ainsaks kriteeriumiks peaks jääma teaduslik pädevus. Guildi sõnul ei tohiks ERC hakata taotlusi hindama geograafilise paiknevuse ega teadlase vanuse järgi, kuna ERC programm peaks keskenduma ainult taotleja andekusele. Teatist on võimalik täismahus lugeda siin.

Euroopa doktorantide ja noorteadlaste nõukogu (Eurodoc) rõhutab, et alusteaduse osa Euroopa horisondi eelarves peaks olema suurem. Nad soovivad järgmises raamprogrammis näha Marie Skłodowska-Curie meetmete eelarve kahekordset kasvu, s.t 6,2 miljardilt eurolt 12,4 miljardi euroni ning Euroopa Teadusnõukogu eelarve kasvu 13,1 miljardilt 26,2 miljardi euroni.

Teaduse rahastamise organisatsioonide ja teadusasutuste ühendus Science Europe avaldas teabelehe, milles rõhutatakse Euroopa horisondi eelarve suurendamise vajadust. Dokumendis tuuakse välja mitmed argumendid, mis pooldavad programmi eelarve suurendamist. Näiteks usub Science Europe, et Euroopa Liit ei ole panustanud programmi piisavalt raha, et toetada tipptasemel teadust ja innovatsiooni, mis aitaksid lahendada globaalseid probleeme. Ühenduse sõnul investeerivad Euroopa Liidu liikmesriigid võrreldes teiste arenenud riikide oluliselt vähem teaduse ja arendustegevusse ning ei suuda konkureerida USA või Hiinaga patenditaotluste arvus. Science Europe’i teatisega on võimalik tutvuda siin.

9. raamprogrammide teemadel on kontakt Eesti Teadusagentuuris Silver Lätt, e-post silver.latt@etag.ee.

ESFRI avaldas uue teadustaristute teekaardi

Teadustöö infrastruktuuride Euroopa strateegiafoorum (ingl. The European Strategy Forum on Research Infrastructures ehk ESFRI) on avaldanud enda kodulehel 2018. aasta ESFRI teadustaristute teekaardi uuendatud versiooni. 2018. aasta laiaulatuslike teadusuuringute infrastruktuuride teekaadile on lisatud kuus uut projekti.

Uuenenud ESFRI teadustaristute teekaardiga on võimalik tutvuda siin.

ESFRI on Euroopa Liidu algatatud riikide mitteformaalne koostööorgan teaduse infrastruktuuride strateegiliseks loomiseks ja koostööks. ESFRI teekaart on Euroopa Komisjoni pikaajaline abivahend otsuste tegemiseks, mis sisaldab loendit uutest või kaasajastamist vajavatest üleeuroopalise tähtsusega teaduse infrastruktuuridest.

Kontakt Eesti Teadusagentuuris: Priit Tamm, e-post priit.tamm@etag.ee

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker pidas kõne Euroopa Liidu olukorrast

12. septembril 2018 pidas Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker Euroopa Parlamendi Strasbourg’i istungil enda ametiaja viimase Euroopa Liidu olukorda puudutava kõne.

J.-C. Juncker rõhutas mitmes kõne osas teaduse ja innovatsiooni tähtsust. Rääkides Euroopa Liidu üleilmsest vastutustundest sõnas ta: „Oleme seda tõestanud Pariisi kliimakokkuleppe vankumatu toetamisega, sest meie, eurooplased, soovime jätta uutele põlvkondadele puhtama planeedi. Aastaks 2030 püstitatud CO2-heite vähendamise eesmärkide osas jagan ma meie energeetikavoliniku seisukohta. Need eesmärgid on teaduslikult põhjendatud ja poliitiliselt vajalikud.“

Lisaks soovib J.-C. Juncker, et Euroopa Liidu institutsioonid jõuaksid järgmise mitmeaastase finantsraamistiku eelarve osas kokkuleppele enne 2019. aasta maikuus toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi. Komisjoni president sõnas: „Kui me soovime – me peame seda soovima –, et noored eurooplased saaksid maksimaalselt ära kasutada Erasmuse programmi raames pakutavaid võimalusi, tuleb kokku leppida selle programmi eelarve, mis väärib suuremat rahastamist, ja ka muud eelarvepeatükid. Kui me tahame anda oma teadlastele ja idufirmadele rohkem võimalusi, vältimaks olukorda, kus ressursside puudumine tooks kaasa teadustöötajate arvu järsu vähendamise, tuleb otsus eelarve kohta vastu võtta enne Euroopa Parlamendi valimisi.“

J.-C. Juncker tõi välja senise eduka koostöö Aafrika riikidega, öeldes: „Me koondame oma investeeringud valdkondadesse, kus need võivad kaasa tuua tõelise muutuse. Aastaks 2020 on Euroopa Liit toetanud uuendatud Erasmuse programmi kaudu 35 000 Aafrika tudengit ja teadlast. Aastaks 2027 peaks see arv suurenema 105 000ni.“

Täismahus kõnega on võimalik tutvuda siin. Videoülekannet on võimalik järele vaadata siin.

Marie Skłodowska-Curie meetmete konkursi raames esitati rekordarv taotlusi

Marie Skłodowska-Curie meetmed (MSCA) toetavad silmapaistvaid teadlasi hoolimata karjäärietapist ja rahvusest, kes soovivad Euroopa ülikoolides või teadusasutustes tööle asuda. Sel aastal laekus MSCA individuaalgrantide taotlusvooru rekordiline 9830 taotlust.

Individuaalgrantidele on sel aastal eraldatud 273 miljonit eurot, mis jagatakse umbes 1400-le teadlasele.  Iga grandi suurus on ligi 200 000 eurot ning on mõeldud elamis- ja reisikulude katmiseks.

Horisont 2020 (2014–2020) all toetatakse 6,2 miljardi euroga ligi 65 000 teadlast. Euroopa horisondi (2021-2027) raames on MSCA-le ette nähtud eelarve kasv 6,8 miljardi euroni.

Stipendiumitaotlusi hindab maailma ja Euroopa mainekamatest teadlastest koosnev komitee. Hindamisel lähtutakse projekti teaduslikust kvaliteedist ja selle võimalikust mõjust Euroopa konkurentsivõimele, samuti vastuvõtva teadusasutuse ja uurija kompetentsusest.

Komisjoni pressiteatega on võimalik tutvuda siin.

MSCA teemadel on kontakt Eesti Teadusagentuuris Kristin Kraav, e-post kristin.kraav@etag.ee.

Aruanded, analüüsid

Eurostat avaldas 2018. aasta regionaalse aastaraamatu 2018

13. septembril avaldas EL-i statistikaamet Eurostat 2018. aasta regionaalse aastaraamatu.

Eurostati regionaalse aastaraamatu eesmärk on anda üksikasjalik statistiline ülevaade EL-i, EFTA ja kandidaatriikide regioonidest. Igas peatükis esitatakse statistilist infot kaartide ja tabelite näol ning nendele on lisatud poliitilise konteksti kirjeldus, peamised järeldused ja andmeallikad. Piirkondlikud näitajad on esitatud 12 teemal: regionaalpoliitika ja Euroopa Komisjoni prioriteedid, rahvastik, tervishoid, haridus ja koolitus, tööturg, majandus, struktuuriline ettevõtlusstatistika, teadusuuringud ja innovatsioon, digitaalne majandus ja ühiskond, turism, transport ja põllumajandus. Selle aasta väljaandes on lisatud kaks peatükki, mille teemadeks on Euroopa linnad ja regionaalsed näitajad.

Peamised T&A-ga seotud statistilised järeldused:

• Teadus- ja arendustegevustele pühendatud osakaal Euroopa Liidu 28-s liikmesriigis oli 2,03%, mis  tähendab, et kolmandat aastat järjest ei ole T&A kulutuste osakaal EL-i SKP-s muutnud.
• Regioon kõige suuremate T&A kulude osakaaluga SKP-s on Braunschweig Saksamaal – 9,5%. Braunschweigile järgnevad Brabant-Wallooni regioon Belgias ning Stuttgart Saksamaal.
• Enamikus piirkondades oli naiste osalus inseneri- ja teadustöös meestega võrreldes oluliselt väiksem.

Aastaraamatuga on võimalik tutvuda siin. Teadusele ja innovatsioonile pühendatud peatükke on võimalik lugeda siin.

Eurostat avaldas arenguaruande, mis käsitleb Euroopa Liidu edu jätkusuutliku arengu eesmärkide (SDG-de) täitmisel

Eurostat avaldas 18. septembril 2018 raporti pealkirjaga “Sustainable development in the European Union — Monitoring report on progress towards the SDGs in an EU context – 2018 edition“, mis annab ülevaate Euroopa Liidu edusammudest ÜRO jätkusuutliku arengu eesmärkide (ingl. Sustainable Development Goals ehk SDG) täitmisel.

Aruande kohaselt on EL viimase viie aasta jooksul jõudnud eesmärkide täitmisele lähemale, kuid kõik 17 eesmärki ei ole võrdselt tähelepanu saanud. EL on olnud kõige edukam kolmanda (tagada kõigile igas vanuses hea tervis ja heaolu), neljanda (tagada kõikidele kaasav ja kvaliteetne haridus ning elukestva õppe võimalused) ning seitsmenda (tagada kõigile mõistliku hinnaga, usaldusväärne, jätkusuutlik ja kaasaegne energia) eesmärgi vallas.

Eurostat on indikaatorite põhjal teinud järelduse, et EL on kõige vähem 10. eesmärgiga (vähendada ebavõrdsust riikide sees ja riikide vahel) saavutanud, kuna viimase kümnendi jooksul on liikmesriikides oluliselt süvenenud sissetulekute ebavõrdsus.

Eurostat ei saanud nelja eesmärgi täitmist andmete puudumise tõttu analüüsida. Nende nelja hulgas on SDG-d nr 6, 13, 14 ja 16.

Arenguaruandega on võimalik tutvuda siin.

Jätkusuutliku arengu eesmärkidega on võimalik tutvuda siin.

GENDERACTION avaldas septembrikuu ülevaate, mis keskendub Euroopa Teadusruumi neljandale prioriteedile

Horisont 2020 projekt „GENDer equality in the ERA Community To Innovate policy implementatiON. Coordination and Support Action“ avaldas 7. septembril järjekorras üheksanda teabedokumendi, mis annab ülevaate peatselt ilmuva aruande „National roadmaps and mechanisms in ERA priority 4“ peamistest järeldustest. ERA ehk Euroopa Teadusruumi (ingl. European Research Area) neljas prioriteet hõlmab endas soolise võrdõiguslikkuse ja soolise aspekti arvestamist teadustegevuses.

Kokkuvõttega on võimalik tutvuda siin.

JRC loodud indeks annab ülevaate digitaalse ettevõtluse süsteemidest

19. septembril avalikustas  Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus (ingl. Joint Research Centre ehk JRC) Euroopa digitaalse ettevõtluse süsteemide indeksi (ingl. The European Index of Digital Entrepreneurship Systems ehk EIDIS), mis mõõdab algfaasis ning juba töötavate ettevõtete füüsilist ja digitaalset olukorda.

Eelneva kümneni jooksul on digitaliseerimine muutnud ettevõtluse võimalusi ja firma loomise tavasid. Seetõttu on vaja kindlustada, et innovaatilise produktiivsuse potentsiaali on täismahus arendatud, et panustada majandusarengusse ja ühiskonna heaolusse. Sealjuures on poliitikakujundajatel  tarvis asjakohaseid indikaatoreid, mis lubaksid analüüsida digitaalse ettevõtluse trende.

EIDES-i teine peamine eesmärk on kõrvaldada digitaalse ettevõtluse ja sellega seotud süsteemide mõõtmisel ilmnevaid kitsaskohti.

Lisainfot EIDES-i ning indeksi loomisel kasutatud metodoloogia kohta on võimalik lugeda siin.

EIDES-i raportis on võimalik tutvuda riiklike analüüsidega, sealhulgas ka Eesti profiiliga.

Konsultatsioonid

Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti tegevuse hindamine seoses intellektuaalomandi õiguskaitse ja intellektuaalomandiga seotud õigusrikkumiste Euroopa vaatluskeskusega

Konsultatsioonist on oodatud osa võtma kõik kodanikud ja organisatsioonid. Eelkõige on oodatud vastama ettevõtjad, VKE-d ja nende ühendused; intellektuaalomandi õiguste omajad ja nende ühendused; intellektuaalomandi valdkonna õiguspraktikud ja nende ühendused; prokurörid; politsei- ja tolliametnikud; tarbijate ühendused ja muud vabaühendused.

Konsultatsiooni eesmärk on koguda kodanike ja huvirühmade seisukohti selle kohta, kas määrus nr 386/2012, millega Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametile antakse uued ülesanded, on täitnud oma eesmärgi hõlbustada ja toetada riiklikke ametiasutusi, erasektorit ja EL-i institutsioone võitluses intellektuaalomandi õiguste rikkumise ning eelkõige võltsimise ja piraatluse vastu.

Konsultatsioonile on võimalik vastata 2. oktoobrini 2018 siin.

Kokkuvõte Euroopa Komisjoni parema õigusloome lähenemisviisist

Konsultatsiooni eesmärk on teha kindlaks, kui hästi Komisjoni kasutatavad parema õigusloome vahendid praktikas toimivad, ning panustada Komisjoni parema õigusloome alase poliitika eesmärkide saavutamisse. Nende vahendite hulka kuuluvad näiteks olemasolevate poliitikastrateegiate ja programmide hindamine, mõjuhinnangud ja konsulteerimine sidusrühmadega.

Konsultatsiooni keskmes on muudatused, mis tehti ja/või mida ajakohastati parema õigusloome paketi kaudu 2015. aasta maikuus: hindamine, mõjuhinnang, konsulteerimine sidusrühmadega, õiguskontrollikomitee, REFIT-i platvorm ja REFIT-i programmi.

Konsulteerimise käigus tõstetakse esile praeguse süsteemi tugevaid ja nõrku külgi ning selgitatakse välja täiustamist vajavad valdkonnad.

Konsultatsioonile on võimalik vastata 23. oktoobrini 2018 siin.

Konkursid

EOSC-i juhatuse liikmete konkurss

Euroopa Komisjon kuulutas välja konkursi, et leida üksteist eksperti, kes soovivad olla Euroopa avatud teaduspilve (ingl. European Open Science Cloud ehk EOSC) esimese arengufaasi juhatuse liikmed.

EOSC-i  juhatus on Komisjoni ametlik ekspertgrupp, kelle ülesandeks on arendada EOSC-i 2020. aasta lõpuni ning juhtida teaduspilve üleminekut teise arengufaasi.

Ekspertgruppi kuulub üksteist inimest, kelle hulgas on:

• Kuni kolm iseseisvat eksperti – programmijuhid, kellel on rahvusvaheline kogemus, teadmised teaduse ja innovatsiooni rahastamise institutsioonilisest korraldusest ning tehniline pädevus andmetaristute valdkonnas
• Kuni kaheksa euroopaülese teaduse ja innovatsiooni organisatsiooni esindajat, kes töötavad teadustaristute, avalike teadusorganisatsioonide, ülikoolide või tööstusorganisatsioonidega.

Avalduste esitamise tähtaeg on 12. oktoober 2018.

Konkursi kohta on võimalik lugeda lisainfot siin.

Connecting Europe Facility (CEF) taotlusvoor

Euroopa Komisjon avas Connecting Europe Facility ehk CEF programmi taotlusvooru, mille eesmärk on toetada Euroopa digitaalsete teenuste (ingl. European Digital Services ehk DSI) rakendamist. Kuni 13 miljonit eurot jagatakse edukatele taotlejatele EL-i liikmesriikidest, Islandilt ja Norrast.

Taotlusvoorule oodatakse projekte, mis:

• arendavad suutlikust võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse direktiivis ette nähtud viisil (NIS Directive);
• arendavad võimekust küberturvalisuse vallas, et toetada intelligentseid transpordisüsteeme;
• aitavad avalikel asutustel saavutada rakendustasandi küberturvalisuse eesmärke.

Lisainfot tähtaegade ja konkursi kohta on võimalik lugeda siin.

Euroopa Komisjoni EIC-i auhind plokiahela ja sotsiaalse innovatsiooni sidumiseks

Euroopa Komisjon kuulutas välja 5 miljoni euro suuruse auhinnafondiga konkursi, mille raames otsitakse parimaid lahendusi plokiahela rakendamiseks sotsiaalse innovatsiooni jaoks.

Auhind on üks kuuest Euroopa Innovatsiooninõukogu (ingl. European Innovation Council ehk EIC) Horisondi auhinnast. EIC-i Horisondi auhinnad kuuluvad EIC-i esimese faasi alla Horisont 2020 teaduse ja innovatsiooni raamprogrammis.

Konkursi tähtaeg on 3. september 2019. Lisainfot konkursi tingimuste ja taotluste esitamise kohta on võimalik lugeda siin.

Innovatsioon

Euroopa Liidu Nõukogu kiitis heaks täiendatud EIC-i pilootprojekti

Euroopa Komisjon kinnitas plaani alustada Euroopa Innovatsiooninõukogu European Innovation Council ehk EIC) pilootprojektiga 2019. aastal.

Euroopa Liidu Nõukogu soovil on pilootprojekti täiendatud, et kiirendada murrangulist ja turule sobivat innovatsiooni. EIC-i rahastatakse Horisont 2020 eelarvest ning projekti käivitamiseks tehakse Horisont 2020 tööprogrammis muudatusi. Lisainformatsiooni projekti kohta on oodata 2018. aasta viimases kvartalis.

EIC-i pilootprojekti esimene faas algas 27. oktoobril 2017. Senini on projekti raames toetatud märkimisväärseid novaatoreid SME instrumendi, Fast Track to Innovation (FTI), tuleviku ja kujunemisjärgus tehnoloogiate programmi (FET Open) ja EIC-i Horisondi auhindade kaudu.

Koostajad
Maria Alajõe
ETAg-i Brüsseli büroo juht, maria.alajoe@etag.ee
Ingrid Annilo
ETAg-i Brüsseli büroo püsistažöör, ingrid.annilo@etag.ee