Garage 48 hakkab riiki kaitsma

Autor: Valdek Laur, Eesti Kaitsetööstuse Liit

Tihtipeale peetakse riigikaitset millekski müstiliseks, salajaseks ja suletuks, mis elab kõrgete müüride taga oma elu ning mis tavainimest justkui ei puudutagi. Tegelikkuses on kaitsevõime märksa laialdasem nähtus, mida mõjutavad pea kõik riigis tegutsevad inimesed ning institutsioonid. Riigi võime end kaitsta ei sõltu vaid ajateenijate hulgast või varustustasemest. Oma tähtis roll on nii ülikoolidel, eraettevõtetel kui ka kodanikuühendustel.
Tihtipeale toimub tootearendus kaitsetööstuses kahese kasutuse (dual-use) põhimõtte kohaselt. Uut toodet väljatöötades mõeldakse alati võimalusele selle kasutamiseks ka tsiviilmaailmas. Heaks näiteks on siinkohal Milrem Robotics, kelle modulaarne mehitamata roomiksõiduk sai äsja oma tuleristsed kaitseväe keskpolügoni kustutustöödel, kus seda kasutati potentsiaalselt ohtlike piirkondade kustutamisel. Kuigi need mehitamata sõidukid on välja töötatud esmajoones riigikaitse nõudmisi silmas pidades, siis kahtlemata on neist tulevikus palju kasu ka erinevatele hädaolukordadele reageerimisel või loodusõnnetuste tagajärgede likvideerimisel. Kahese kasutuse musternäidiseks on ka Eestis toodetud droonid Eli ja Threod, mis on kaugelt võimekamad neist, mida poodides osta saab, ning mida kasutavad nii kaitsevägi kui ka politsei- ja piirivalveamet.

Kuid mis võiks olla lahedam kõrgtehnoloogiliste droonide lennutamisest? Ilmselt ainult nende jahtimine laseritega. Just sellega tegeletaksegi päevast päeva eesrindlikus startupis nimega Marduk. Nad on välja töötanud kaitserelva, mis suudab jälitada ja kahjutuks teha vaenulikke autonoomseid droone, mis ei kasuta orienteerumiseks raadiosidet. Marduki Shark võtab drooni sihikule ja suunab sellele laserkiire, mis pimestab või isegi põletab läbi kaamera sensori, mida droon visuaalse info kogumiseks ning orienteerumiseks kasutab. Sealjuures on tähelepanuväärne, et Sharki ehitamiseks kasutatud vaid avalikult müügilolevaid vahendeid. Tegu on suurepärase näitega sellest, kuidas peavoolu tehnoloogiat oskuslikult ja kasutades saab luua kõrgtasemel militaarlahendusi.

Kuid uuenduslikkus ei pea alati tähendama futuristlikke roboteid või peenelektroonikat. Vahetevahel saab ka juba aastakümneid kasutusel olnud lahendusi oluliselt paremaks muuta, kui neile teise nurga alt läheneda. Sõjaväe- ning tsiviilmeedikute poolt kasutatavad lahased on olemuselt juba aastakümneid muutumatuna püsinud. Kuna aga need pole ülemäära kasutajasõbralikud ega ka vastupidavad, otsustas tootedisaineritest ja endistest lahingumeedikutest koosneva ETHRi meeskond välja töötada uuendusliku hädaabilahase. Nende loodud plastikust lahas on kerge, vastupidav ning lihtsalt kasutatav. Seda saab panna nii käele kui jalale, erinevas suuruses ja asukohas. Kuigi toode ise pole veel avalikult kasutatav, on see saanud kiitvaid hinnanguid nii lahingumeedikutest lõppkasutajatelt kui ka teistelt kaitsevaldkonna ekspertidelt.

Need on vaid mõned näited uuenduslikest kaitsevaldkonna tehnoloogiatest, mis Eestis viimastel aastatel tehtud. Sel sügisel on aga kõigil huvilistel võimalus omalt poolt käed külge
lüüa uuenduslike kaitsetehnoloogiate väljatöötamisel. 28.-30. septembril leiab Tartus aset lähipiirkonna esimene kaitsevaldkonnale suunatud häkaton Garage48 Defence Makeathon, mis korraldatakse koostöös Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse, Kaitseministeeriumi ning Eesti Kaitsetööstuse Liiduga.

Võiks arvata, et Eestit tuntakse vaid maailmatasemel digilahenduste loojana, kuid üha tugevamaks on muutunud meie maine ka tipptasemel robootika, elektroonika ning erilahenduste väljatöötajana. Seetõttu ongi sügisene häkaton ennekõike tootearenduse teemaline, pakkudes osalistele kõiki vajaminevaid vahendeid ja tööriistu prototüüpide valmisehitamiseks. Loomulikult ei jõua Garage 48 formaadis välja töötada uut revolutsioonilist valmistoodet, küll aga on see harvaesinev võimalus tutvuda ja koos töötada riigikaitses tegevate profesionaalidega ning käed külge lüüa uuenduslike, riigikaitsele suunatud lahenduste väljatöötamisel. Üritusele oodatakse nii Skandinaavia kui ka Baltimaade sõjakoolide õpetajaid ja kadette ning kaitsevaldkonna eksperte, aga samuti insenere, tootearendajaid ning disainereid igalt elualalt.

Edukas riigikaitse ei ole isoleeritud nähtus, see on otseses sõltuvuses erinevate ühiskonnagruppide omavahelisest koostööst ning ees seisvate väljakutsete tunnetamisest. Õige kontaktivõrgustiku ning heade tehniliste teadmistega insener on hädaolukorras sama oluline kui eriväljaõppega sõdur – koos aga ollakse juba tõsiseltvõetav vastane igale ohule.