Brüsseli büroo edastatavad teadusuudised (juuni – august 2018)

 

 

 

 

Üldised teadusuudised
Komisjon avaldas ettepaneku EL-i järgmise teaduse ja innovatsiooni raamprogrammi sisu ja täpsustatud eelarve kohta
Euroopa Parlament valis Euroopa horisondi raportöörid
“Euroopa ülikoolid” on esimene samm Euroopa Haridusruumi loomise suunal
Komisjon avaldas Euroopa Kaitsefondi ettepaneku
16 miljardi euro suurune kosmoseprogramm EL-i juhtpositsiooni edendamiseks kosmosevaldkonnas pärast 2020. aastat
EL-i teadusministrid kiitsid heaks Euroopa teaduspilve kavandi
Kuueteistkümnes liikmesriik liitus Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse deklaratsiooniga
Aruanded, analüüsid
JRC avaldas 2017. aasta tegevusaruande
Euroopa Komisjon avaldas Euroopa Semestri kevadpaketi (2018)
EASME avaldas aruande SME Instrumendi kohta
Euroopa Komisjon avaldas 2018. aasta Euroopa Innovatsiooni tulemustabeli
Konsultatsioonid
Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti tegevuse hindamine seoses intellektuaalomandi õiguskaitse ja intellektuaalomandiga seotud õigusrikkumiste Euroopa vaatluskeskusega
Konkursid
Euroopa Komisjoni jätkusuutliku arengu auhind
Connecting Europe Facility (CEF) taotlusvoor
Innovatsioon
Euroopa Komisjon avaldas RISE’i ekspertgrupi ülevaate sotsiaalse innovatsiooni toetamisest

Üldised teadusuudised

Komisjon avaldas ettepaneku EL-i järgmise teaduse ja innovatsiooni raamprogrammi sisu ja täpsustatud eelarve kohta

Komisjon avaldas 7. juunil täpsustatud ettepaneku Euroopa horisondi nimelise raamprogrammi ning programmi 94,1 miljardi euro suuruse eelarve kohta. Eelarve on jaotatud kolme samba vahel, mis on avatud teadus, globaalsed väljakutsed ja tööstuse konkurentsivõime ning avatud innovatsioon. Teadusvolinik Carlos Moedase kolmas „O“ ehk „open to the world“, mis hõlmab rahvusvahelist koostööd, on igasse sambasse integreeritud.

Kõige suurem osa eelarvest läheb globaalsete väljakutsete sambale, millesse panustatakse 52,7 miljardit eurot.

Programmi struktuuri ülevaade:

Alusteadus

Euroopa Teadusnõukogu ehk ERC (ingl. European Research Council) on EL-i alusteaduse peamine rahastaja. ERC-le antakse uue ettepaneku kohaselt suurem võimalus Euroopasse meelitada maailmatasemel teadlasi, kuid mitmed huvigrupid kahtlevad, kas pakutud rahast piisab, et ambitsioonikad eesmärgid täita.

2017. aastal oli ERC eelarve 1,8 miljardit eurot. Üksteist aastat tegutsenud ning 8000 granti välja andnud asutus vastutab Euroopa kõige austatuma teadusprogrammi eest. ERC-sse panustatakse eelarve ettepaneku järgi 3,6 miljardit eurot rohkem, mis annaks asutuse käsutusse seitsmeaastaseks perioodiks 16,6 miljardit eurot. Sellegipoolest jääb ERC proportsioon raamprogrammis samale tasemele.

Marie Skłowdowska Curie tegevuste eelarve kasvab 6,8 miljardi euroni seitsmeaastaseks perioodiks. Euroopa horisondi ettepaneku järgi oleks vaja välja koolitada pool miljonit teadlaskarjääri alustavat inimest, et teaduse ja innovatsioonirahastus kasvaks 2027. aastaks praeguse kahelt protsendilt kolme protsendini SKT-st.

Klastrid

Kõige suurem ja kõige rohkem vastukaja saanud muutus võrreldes Horisont 2020-ga on tööstusliku konkurentsivõime ja globaalsete probleemidega lahendamise paigutamine ühtsesse sambasse. Otsus tehti enamasti poliitilistel kaalutlustel, kuna Saksamaa, Holland ja teised netomaksjad väitsid, et EL-i poliitika peab rohkem tööstuse arengut toetama. Seega on kompromissi tulemusel tekkinud klastrid, mis ühendavad viis suurt ühiskondlikku probleemi, millele tööstus- ja teaduskogukonnad saavad koos lahendusi otsida.

Tervishoid

Tervishoiuklastrile eraldatakse uuest eelarvest 7,7 miljardit eurot. Klastri eesmärk on edendada koostööd keeruliste tervise- ja tervishoiuprobleemide lahendamiseks. Hetkel on peamised murekohad minimaalsete tulemustega tervisliku eluviisi propageerimine, nakkushaiguste oht, antibiootikumiresistentsus ning ebavõrdsus kvaliteetse arstiabi kättesaadavuses erinevates Euroopa riikides.

Järgmises raamprogrammis rõhutatakse tervishoiusüsteemide uuendamist uute tehnoloogiate ja digitaalsete lahenduste abil. Euroopa horisondi ettepanekus panustatakse teadusele ja innovatsioonile, mis rakendaks efektiivselt suurte andmekogude, tehisintellekti ja teiste tehnoloogiate potentsiaali.

Kaasav ja turvaline ühiskond

Teine klaster tegeleb erinevate majanduslike, sotsiaalsete ja turvalisuse probleemiga. Klastri eesmärk on parandada Euroopa kodanike heaolu, muutes Euroopa turvalisemaks ja õnnelikumaks. Kaasava ja turvalise ühiskonna klaster saab võrreldes teiste klastritega kõige vähem raha, nimelt 2,8 miljardit eurot.

Komisjoni plaani kohaselt ühendatakse klastris teadus ja innovatsioon ning demokraatia edendamine, inimõigused ja sotsiaalne võrdsus. Klastri teine eesmärk on käsitleda küberturvalisust ning digitaalseid turvariske.

Digitaalne areng ja tööstus

Ligikaudu 15 miljardit on eraldatud erinevatele kujunemisjärgus tööstustehnoloogia valdkondadele ning digitaal- ja tööstusvõimekuse kokkupuutepunktide leidmiseks.

Programm jätkab erinevate kosmosevaldkonna projektide nt Galileo satelliidisüsteemi ja Copernicuse maavaatlusprogrammi toetamist ning tähelepanu pööratakse ka EL-i valitsuste turvalisele satelliitkommunikatsioonile.

Kliima, energeetika ja mobiilsus

Ettepanekus eraldatakse kliima, energeetika, ja mobiilsuse valdkonna teadustööle 15 miljardit eurot. Euroopa horisondi programmi eesmärgid on kooskõlas Pariisi kliimaleppe ja EL-i kliimapoliitikaga. Komisjoni ettepanek suunab tähelepanu sellistele valdkondadele nagu haavatavate ökosüsteemide kaitsepoliitika ning riskianalüüsi vahendid.

Toit ja loodusvarad

Komisjon eraldas 10 miljardit eurot toidu ja loodusvarade klastrile. Kasvav elanikkond vajab rohkem toitu ning loodusvarasid, mistõttu on vaja rohkem ressursikasutuse järelevalvet ja analüüsi. Järgmise raamprogrammi viimase klastri prioriteet on optimeerida globaalne toidutööstus ja loodusvarade kasutamine. Parima strateegia leidmine peaks rakendama digitaalseid uuendusi põllumajanduse ja metsanduse valdkonnas. Ettepanekus rõhutatakse tehnoloogia kättesaadavuse suurendamist maapiirkondades.

Euroopa horisondi raamprogrammi ettepaneku pressiteatega on võimalik tutvuda siin.

Euroopa horisondi programmiga on võimalik lähemalt tutvuda sellel leheküljel ning lühikest ülevaadet on võimalik lugeda siin.

Euroopa Parlament seab kahtluse alla Euroopa Komisjoni väite, et järgmise teaduse ja innovatsiooni raamprogrammi eelarve suureneb 50% võrra võrreldes praeguse programmi eelarvega

Euroopa Parlamendi eelarvekomitee kahtleb Komisjoni väites, et uus raamprogramm panustab võrreldes Horisont 2020-ga teadusesse ja innovatsiooni 50% rohkem raha.

Komitee liikmed väidavad, et Euroopa horisondi programmi eelarve kasvab ainult 13% ulatuses, kui programmide eelarveid võrrelda 2018. aasta hindades ning Suurbritannia panust arvesse võtta. Eelarvekomitee liikmetele jääb segaseks, milliseid arve Komisjon võrdleb ning millist metodoloogiat on kasutatud. Sarnast muret on avaldanud EARTO (ingl. European Association of Research and Technology Organisations).

2. mai eelarve ettepanekus võrdleb Komisjon praegust mitmeaastast finantsraamistiku 2021-2027 perioodiga kahel viisil: “jooksvates hindades”, mis võtavad arvesse 2%-list iga-aastast inflatsiooni, ning 2018. aasta püsivhindades. Jooksvates hindades on tõuseb järgmise teaduse ja innovatsiooni raamprogrammi eelarve Horisont 2020 77 miljardiliselt eelarvelt 97,6 miljardini. Kui eelarvet esitada 2018. püsivhindades, langeb Euroopa horisondi programmi eelarve 86,6 miljardini.

Euroopa Parlament valis Euroopa horisondi raportöörid

Rumeenlane Dan Nica (Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon) ja sakslane Christian Ehler (Euroopa Rahvapartei) valiti kaheks raportööriks, kelle ülesandeks on juhtida järgmise EL-i teaduse ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisondi“ arutelu Parlamendis.

D. Nica juhib läbirääkimisi üldiste sätete kohta, mis puudutavad programmis osalemist. C. Ehleri vastutab programmi spetsiifiliste ehk sisuteemade eest. Mõlemad saadikud kuuluvad Euroopa Parlamendi tööstuse, teadusuuringute ja energeetika komiteesse ehk ITRE-sse (ingl. Committee on Industry, Research and Energy). C. Ehler oli Horisont 2020 programmi osalusreeglite raportöör.

Ehler ja Nica peavad üheskoos läbirääkimisi teiste saadikute, liikmeriikide, lobistide ja Komisjoni ametnikega, et jõuda kõigile osapooltele sobiva kokkuleppeni. Saadikud võivad kõige rohkem vaidlusi tekitavate programmiosade kohta pidada nõu spetsialistidega. Protsessi lõpuks peab ilmuma aruande kavand, mida arutatakse ning täiendatakse, kuni aruanne saadetakse hääletusele.

Üksmeelele jõudmiseks võib kuluda mitu aastat, kuid mitmed osapooled loodavad jõuda kokkuleppele enne 2019. aasta maikuus toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi.

Science|Business uudisega on võimalik tutvuda siin.

“Euroopa ülikoolid” on esimene samm Euroopa Haridusruumi loomise suunal

Euroopa Komisjon avalikustas nimekirja initsiatiividest, mis peaksid edendama noorte, hariduse ja kultuuripoliitika mõju EL-is, mis omakorda on aluseks Euroopa Haridusruumi loomiseks 2025. aastaks.

Euroopa Komisjoni toetub järgnevate tegevuste kavandamises teatisel ‘Building a Stronger Europe: the role of youth, education and culture policies‘, mis täpsustab Göteborgi tegevuskava põhjal tehtavat tööd. Lisaks ühildatakse initsiatiivid 2019–2027 perioodi noorsoostrateegiaga. Komisjoni sõnul peaksid Euroopa ülikoolid tekkima alt-üles meetodil loodud piiriüleste koostöökokkulepete tulemusena, mida toetavad asutusesisesed strateegiad.

Euroopa ülikoolid toetavad innovatsiooni ja tipptasemel teadust, pakuvad õpilastele ja õpetajatele rohkem mobiilsusvõimalusi ning soosivad võõrkeeleõpet. Komisjoni eesmärgiks on käima lükata piltooprojektid 2019. ja 2020. aasta jooksul, et toetada 2021. aastast algava täisprogrammi tööd.

Komisjoni pressiteatega on võimalik tutvuda siin.

Komisjon avaldas Euroopa Kaitsefondi ettepaneku

7. juunil avaldatud Euroopa Kaitsefondi ettepaneku kohaselt eraldatakse uuele fondile 13 miljardi eurot. Suurus tagab rahalised vahendid piiriülesteks investeeringuteks tipptasemel ning täielikult koostalitlusvõimelisse tehnoloogiasse ja seadmetesse sellistes valdkondades nagu krüpteeritud tarkvara ja mehitamata õhusõidukite tehnoloogia. Lisaks tehti ettepanek võtta kasutusele uus 10,5 miljardi euro suurune Euroopa rahutagamisrahastu, mis on vahend väljaspool ELi pikaajalist eelarvet, mis aitab parandada ELi suutlikkust ennetada konflikte, tagada rahu ja rahvusvahelist julgeolekut. Tänu sellele fondile saab EL-ist üks neljast peamisest kaitsealase teadustegevuse ja tehnoloogiainvestorist Euroopas ning uuendusliku ja konkurentsivõimelise tööstus- ja teadusbaasi katalüsaator.

Euroopa Kaitsefondi põhiülesanded on järgmised:

  • Selliste projektide rahastamine, mis aitavad muuta ELi ohutumaks ning mis vastaksid ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames liikmesriikide ning muude piirkondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel, nagu NATO, kokkulepitud prioriteetidele.
  • Toetuskõlblikud on üksnes need koostööprojektid, milles osaleb vähemalt kolm osalejat kolmest liikmesriigist.
  • EL kaasrahastab ühiste prototüüpide väljatöötamist ainult juhul, kui liikmesriigid kohustuvad lõpptoodet ostma.
  • VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate piiriülest osalust stimuleeritakse aktiivselt, pakkudes neile suuremaid rahastamismäärasid, soodustades väikseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid hõlmavate konsortsiumide projekte ning vajadusel käivitades temaatilisi projektikonkursse.
  • Murrangulise innovatsiooni toetamine, sest 5 % vahenditest on ette nähtud murrangulistele tehnoloogiatele ja uuenduslikele seadmetele, mis võimaldaksid ELil edendada oma pikaajalist tehnoloogilist juhtpositsiooni.
  • Toetuskõlblikud alalise struktureeritud koostöö (PESCO) projektid võivad saada täiendavat kaasrahastamist 10 % ulatuses, kuid see ei toimu automaatselt.

Euroopa Komisjoni pressiteatega on võimalik tutvuda siin.

16 miljardi euro suurune kosmoseprogramm EL-i juhtpositsiooni edendamiseks kosmosevaldkonnas pärast 2020. aastat

Järgmise pikaajalise ELi eelarve jaoks aastateks 2021–2027 teeb komisjon ettepaneku eraldada 16 miljardit eurot selleks, et ELi juhtpositsiooni kosmosevaldkonnas säilitada ja veelgi kindlustada.

Kosmosetehnoloogia, -andmed ja -teenused on saanud eurooplaste igapäevaelu lahutamatuks osaks ning mängivad paljude Euroopa strateegiliste huvide kaitsmisel olulist rolli. Tänu suurtele investeeringutele on ELi kosmosetegevus heal tasemel ja Euroopa kosmosetööstus üks konkurentsivõimelisemaid. Siiski on maailmas palju uusi väljakutseid ja osalejaid. Uue ELi kosmoseprogrammiga nähakse ette suuremad investeeringud kosmosetegevusse, et kohaneda uute vajaduste ja tehnoloogiatega ning parandatakse Euroopa sõltumatut juurdepääsu kosmosele.

Komisjoni ettepanekuga koondatakse kõik olemasolevad ja uued kosmosetegevused ühe programmi alla. Uues kosmoseprogrammis säilitatakse praegune infrastruktuur ja teenused ning lisatakse rida uusi funktsioone.

  • Tugeva ja uuendusliku kosmosetööstuse edendamine: uus kosmoseprogramm parandab idufirmade juurdepääsu riskirahastamisele. Samal ajal uurib komisjon võimalusi luua investeeringute edendamise programmi InvestEU kaudu spetsiaalne omakapitalinstrument. Uus kosmoseprogramm loob innovatsioonipartnerlusi uuenduslike toodete ja teenuste ostmiseks ja väljatöötamiseks. Samuti peaks see hõlbustama idufirmade juurdepääsu töötlemisseadmetele ja katserajatistele ning edendama sertifitseerimist ja standardiseerimist. Programmi rakendatakse koos programmiga „Euroopa horisondi”, et tagada koostöö kosmosevaldkonna teadusuuringute ja innovatsioonimeetmete vahel.
  • Säilitada ELi autonoomne, usaldusväärne ja kulutõhus juurdepääs kosmosele: Euroopa strateegiline iseseisvus on eriti oluline elutähtsa infrastruktuuri, tehnoloogia, julgeoleku ja kaitse seisukohast. Arvestades et EL on suurim institutsiooniline klient, koondab komisjon ühte kohta ELi nõudluse kanderaketiteenuste järele, pakub investeeringuid ja toetab uuendusliku tehnoloogia, nagu taaskasutatavate kanderakettide kasutamist, ning aitab kohandada vajalikku maapealset infrastruktuuri.
  • Ühtne ja lihtsustatud juhtimissüsteem: EL tagab, et finantsinvesteeringute kasv käib käsikäes tõhusa otsustusprotsessiga, nii et kõik ELi kosmosemeetmed võetakse kasutusele ettenähtud ajal ja eelarve piires. Komisjon on ka edaspidi programmi üldise juhtimise eest vastutav. Valitsustevaheline Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) on oma väärtuslike ekspertteadmiste tõttu jätkuvalt oluline partner ELi kosmoseprogrammi tehnilises ja operatiivses rakendamises. Euroopa GNSSi Agentuur, mis nimetatakse ümber ELi kosmoseprogrammi agentuuriks, toetab ELi kosmosetegevuse kasutamist ja turuleviimist ning aitab tagada kõigi programmi osade turvalisuse.

Euroopa Komisjoni pressiteatega on võimalik tutvuda siin.

EL-i teadusministrid kiitsid heaks Euroopa teaduspilve kavandi

Euroopa Liidu teadusministrid kohtusid 29. mail Brüsselis ning kirjutasid alla teaduspilve (ingl. European Science Cloud) loomise kavandile. Komisjoni plaanide hulka kuulub laiaulatusliku ja euroopaülese teadusinfrastruktuuride võrgustiku loomine, kuhu kuulumine oleks vabatahtlik ning juhatusse kuuluksid ministrid, huvigrupid ja teadlased.

Järgnevad konkreetsed tegevused hõlmavad endas juhtivstruktuuri loomist ning teaduspilve rakendamisega seotud projektide käima lükkamine Horisont 2020 INFRAEOSC taotlusvooru raames.

Huvilised võivad tutvuda Euroopa Komisjoni pressiteatega siin.

Kuueteistkümnes liikmesriik liitus Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse deklaratsiooniga

Poola on kuueteistkümnes Euroopa Liidu liikmesriik, kes on alla kirjutanud Euroopa deklaratsioonile kõrgjõudlusega andmetöötluse (HPC) kohta. Deklaratsioon koondab ühised ettevõtmised teaduse, arendustegevuse ja oskuste edendamise vallas. Poola soovib liituda ka EuroHPC ühisettevõtmisega. Ühisettevõtmine on juriidiline rahastusinstument, mille eesmärk on kokku tuua nii EL-i kui riiklikud ressursid, et ehitada ja Euroopasse laiali saata superarvutid, mis peaksid võimekuse poolest järgneva viie aasta jooksul maailma esikolmikusse jõudma.

Deklaratsioon loodi 2017. aasta märtsis esimesel EL-i digipäeval Roomas ning dokumendile kirjutasid alla Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Luksemburg, Holland, Portugal ja Hispaania.

Lisainfot on võimalik lugeda siin ja Komisjoni ülevaates.

Aruanded, analüüsid

Euroopa Komisjon avaldas kolmanda SSH integratsiooni aruande

Euroopa Komisjon avaldas kolmanda sotsiaal- ja humanitaarteaduste (SSH) integratsiooni käsitleva aruande, milles analüüsitakse SSH temaatikat Horisont 2020 programmis. Aruandele on lisatud Euroopa Teadusnõukogu (ERC) tulemused.

Kolme raporti analüüsi kohaselt on prioriteedid järgnevad:

  • Kuidas esitada teemad nii, et suurendada SSH teemasid ning toetada erinevaid valdkondi?
  • Projektide kommunikatsioonistrateegiate tugevdamine ning edulugude jagamine.
  • Kindlate teemade esiletõstmine peaks aktiveerima erinevate valdkondade teadlased.
  • Interdistsiplinaarsus peaks olema projekti algusest tegevuskavas.

Aruandega on võimalik tutvuda siin.

JRC avaldas 2017. aasta tegevusaruande

Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus (ingl. JRC ehk Joint Research Centre) avaldas 7. juunil iga-aastase raporti, mis analüüsis 2017. aasta tegevusi ja tulemusi.

2017. aastal tähistas JRC 60. aastapäeva ning see oli esimene täisaasta, kui rakendati JRC 2030. aasta strateegiat. Teised mainimisväärsed tegevused 2017. aastast on:

  • Poliitika toetusprogramm, mis keskendus ootamatutele ja keeruliste probleemidele nagu fiproniili skandaal või kvaliteetsete toiduainete kättesaadavus.
  • Euroopa Komisjoni initsiatiivide nt Euroopa Semestri toetamine
  • Tegevused nutika spetsialiseerumise vallas.
  • Andmete haldamine ning mitmete teadmiste ja kompetentsikeskuste loomine.
  • Digitaalmuutuste nt küberturvalisuse, plokiahela tehnoloogia ja tehisintellekti uurimine.

Raportiga on võimalik tutvuda siin.

Euroopa Komisjon avaldas Euroopa Semestri kevadpaketi (2018)

23. mail avaldas Komisjon Euroopa Semestri kevadpaketi, mis hõlmab endas riigispetsiifilisi soovitusi jätkusuutliku, kaasava ja kauakestva majandusarengu tagamiseks ning poliitiliste prioriteetide seadmiseks järgmiseks pooleteiseks aastaks. Euroopa Komisjon ärgitab liikmesriike teadussüsteeme reformima, et tagada majanduskasv ja konkurentsivõime maailmaturul.

Analüüs sarnaneb varem avaldatud Euroopa Semestri soovitustele, milles juhitakse tähelepanu Slovakkia, Itaalia ja Hispaania aeglastele reformipüüdlustele, kuid kiidetakse riike nagu Taani ja Soome, kes panustavad teadusesse rohkem raha kui teised liikmesriigid.

Eesti aeglast produktiivsuse kasvu peetakse mõõduka teaduse, innovatsiooni ja tehnoloogiavaldkonna arengu tulemuseks. Vähem kui 0.5 % Eesti ettevõtetest tegelesid 2016. aastal aktiivselt teadustööga ning äri eesmärgil tehtud teadus- ja arengutegevus küündib vaid 0.7 protsendini SKT-st, mis on pool EL-i keskmisest (1.3 %).

Euroopa Komisjoni pressiteatega on võimalik tutvuda siin.

Riiklike analüüse on võimalik lugeda siin, Eesti profiiliga on võimalik tutvuda siin.

EASME avaldas aruande SME Instrumendi kohta

Väikeste ja keskmiste ettevõtete rakendusamet EASME (ingl. Executive Agency for Small and Medium-sized Enterprises) avaldas raporti pealkirjaga “Innovation kitchen – Horizon 2020 SME Instrument Impact Report 2018“, milles antakse esialgne ülevaade VKE instrumendist rahastatud ettevõtete profiilidest ja kasvutrendidest. Aruandes esitatakse 2014-2017 aastatel kogutud andmeid.

10% kõikidest tehnoloogiavaldkonna aktsiate avalikest algpakkumistest Euroopas 2017. aastal olid VKE instrumendist rahastust saanud ettevõtted. Omakapitali investeeringud VKE instrumendi rahastatud ettevõtetesse kahekordistusid aasta jooksul. Iga VKE instrumendi raames investeeritud euro genereeris 1,60 eurot erainvesteeringut ning teises faasis rahastatud ettevõtted on saavutanud 118%-lise käivekasvu ja 158% suuruse kasvu tööjõus.

2018. aastast alates viiakse SME instrumendi tegevus Euroopa Innovatsiooninõukogu ehk EIC-i (ingl. European Innovation Council) pilootprojekti alla, mis tegeleb veelgi intensiivsemalt uusi turge loova innovatsiooniga.

Raportiga on võimalik tutvuda siin.

Euroopa Komisjon avaldas 2018. aasta Euroopa Innovatsiooni tulemustabeli

22. juunil avaldas Euroopa Komisjon 2018. aasta Euroopa Innovatsiooni tulemustabeli. 2010. aastast saadik on EL-i keskmine innovatsiooni tulemuslikkus kasvanud 5,8 protsendipunkti võrra ning järgneva kahe aasta jooksul oodatakse lisanduvat kasvu kuue protsendipunkti ulatuses.

Rootsi on jätkuvalt Euroopas juhtival positsioonil. Rootsile järgneb edetabelis Taani, Soome, Holland, Suurbritannia ning Luksemburg. Leedu, Holland ja Malta on kolm kõige kiiremini kasvavad novaatorid.

Tulemustabeliga on võimalik tutvuda siin. Eestile keskenduva raportiga on võimalik tutvuda siin.

Konsultatsioonid

Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti tegevuse hindamine seoses intellektuaalomandi õiguskaitse ja intellektuaalomandiga seotud õigusrikkumiste Euroopa vaatluskeskusega

Konsultatsioonist on oodatud osa võtma kõik kodanikud ja organisatsioonid. Eelkõige on oodatud vastama ettevõtjad, VKEd ja nende ühendused; intellektuaalomandi õiguste omajad ja nende ühendused; intellektuaalomandi valdkonna õiguspraktikud ja nende ühendused; prokurörid; politsei- ja tolliametnikud; tarbijate ühendused ja muud vabaühendused.

Konsultatsiooni eesmärk on koguda kodanike ja huvirühmade seisukohti selle kohta, kas määrus nr 386/2012, millega Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametile antakse uued ülesanded, on täitnud oma eesmärgi hõlbustada ja toetada riiklikke ametiasutusi, erasektorit ja ELi institutsioone võitluses intellektuaalomandi õiguste rikkumise ning eelkõige võltsimise ja piraatluse vastu.

Konsultatsioonile on võimalik vastata 2. oktoobrini 2018 siin.

Konkursid

Euroopa Komisjoni jätkusuutliku arengu auhind

Euroopa Komisjon avas esimese Euroopa jätkusuutliku arengu auhinna taotlusvooru. Auhinna eesmärk on tunnustada Euroopa kodanike, ettevõtteid ja organisatsioone, kes on töötanud ÜRO jätkusuutliku arengu eesmärkide saavutamise nimel.

Avalduste esitamise tähtaeg on 14. september 2018.

Lisainfot konkursi kohta on võimalik lugeda siin.

Connecting Europe Facility (CEF) taotlusvoor

Euroopa Komisjon avas Connecting Europe Facility ehk CEF programmi taotlusvooru, mille eesmärk on toetada Euroopa digitaalsete teenuste (ingl. European Digital Services ehk DSI) rakendamist. Kuni 13 miljonit eurot jagatakse edukatele taotlejatele EL-i liikmesriikidest, Islandilt ja Norrast.

Taotlusvoorule oodatakse projekte, mis:

  • arendavad suutlikust võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse direktiivis ette nähtud viisil (NIS Directive)
  • arendavad võimekust küberturvalisuse vallas, et toetada intelligentseid transpordisüsteeme
  • aitavad avalikel asutustel saavutada rakendustasandi küberturvalisuse eesmärke

Lisainfot tähtaegade ja konkursi kohta on võimalik lugeda siin.

Innovatsioon

Euroopa Komisjon avaldas RISE’i ekspertgrupi ülevaate sotsiaalse innovatsiooni toetamisest

Euroopa Komisjon on avaldanud RISE (ingl. Research, Innovation, and Science Policy Experts) ekspertgrupi poliitikaülevaate sotsiaalse innovatsiooni kohta. Poliitikaülevaade pealkirjaga “A European Ecosystem for Social Innovation” analüüsib sotsiaalse innovatsiooni potentsiaali, kuidas seda saaks integreerida innovatsiooni tegevuskavasse ning toetada Euroopa horisondi ja teiste EL-i tegevuste kaudu.

Järgmise raamprogrammi kujundamisekontekstis on RISE’i soovitused järgnevad:

• Makrotasandil on võimalus leida ja julgustada peamisi nõudlussuundumusi sotsiaalse suunitlusega missioonide kaudu.

• Selleks, et missioonid oleksid edukad, on vaja efektiivseid ökosüsteeme ning piisavat innovatsiooninõudlust, et kindlustada tõhus levik, jätkusuutlik areng ja laienemise võimalus.

• Sotsiaalse innovatsiooni ökosüsteeme on tarvis vajaliku rahalise toe ja oskuslike tegijate meelitamiseks.

• Sotsiaalsete ettevõtjate koolitamise toetamiseks on tarvis täiendavaid meetmeid.

RISE’i ülevaadet on võimalik alla laadida siin.

RISE ekspertgrupi kodulehekülg

 

Koostajad

Kadri Sirg
ETAg-i Brüsseli büroo juht, kadri.sirg@etag.ee

Ingrid Annilo
ETAg-i Brüsseli büroo püsistažöör, ingrid.annilo@etag.ee

Kommenteerimine on suletud