Euroopa Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) toel arutati Tallinnas Eesti energeetika ja energiavarustuse probleeme

17. aprillil korraldas Euroopa Teadusuuringute Ühiskeskus koostöös Eesti Teaduste Akadeemia ning Riigikogu Arenguseire Keskusega töise päeva Tallinnas. Alustati akadeemilise seminariga ETA saalis  ning siis liiguti edasi Riigikokku, kus toimus majanduskomisjoni, EL asjade komisjoni ning riigikaitsekomisjoni ühine istung.

Jaanuaris 2018 jõustus Eesti (HTM) ja JRC vahel sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandum. Koostööd tahetakse teha järgmistes valdkondades: energia, nutikas spetsialiseerumine, makro-piirkondlik koostöö, küberturvalisus, e-valitsus, andmete majandus, tervis, sotsiaalküsimused, põllumajandus. Koostöövormid on järgmised: ühisprojektid, ürituste ühine organiseerimine (seminarid, töötoad, koolitused jms), osalemine teise partneri korraldatud üritustel, koosseisu ja info vahetamine, külalisteadlaste ja stipendiaatide võõrustamine. Seega võib öelda, et 17. aprillil toimunud üritus oli esimeseks sammuks koostöölepingu täitmisel. Siinjuures tasub mainimist, et JRC algatus Science meets Parliament (eelmisel aastal oli teemaks teaduse roll faktijärgses ühiskonnas) on saanud Brüsselis Euroopa Parlamendi peamiseks iga-aastaseks ürituseks.

Euroopa Teadusuuringute Ühiskeskuse asedirektor Maive Rute

Selle idee laiendamisel ka liikmesriikidesse tundub jumet olevat. Oma avasõnades tõdes JRC asedirektor Maive Rute, et tingimustes, kus juhtimisotsuste tegemine on keerulisem kui paarkümmend aastat tagasi, on teadusel kohustus pakkuda poliitikutele otsuste tegemiseks  teaduslike meetodite abil saadud fakte, mudeleid. Alljärgnevalt lühiülevaade välisesindajate sõnavõttudest.

JRC energia üksuse juht Marcelo Masera tutvustas oma ettekandes Balti riikide tuuleparkide uuringut ning selle online mudelit, mis võimaldab algatada järgnevaid uuringuid.

Maailma Energeetikanõukogu Euroopa regiooni juht Einari Kisel energiajulgeoleku teemat[1]. Ettekandja tõdes, et hetkel sõltub Eesti liiga palju Euroopa ja Venemaa energiaturust. Riik peaks elektriturbepoliitikas võtma aktiivsemat rolli. Koordineerimist vajaks ka EL süsteem, sest riigiti on lähenemine väga erinev.

Einar Kiseli esitluse lõpuslaide, kus ta iseloomustab ELi sisest energiaturu disaini

Eestil peaks olema energia tarbimise kõrgaegadeks reserv. JRC energiaturbe üksuse ekspert Nicola Zaccarelli käsitles samuti turvalisuse teemat, seda gaasi riski hindamise vaatekohast. Vastaval teemal on läbi viidud ka mitmeid teisi uuringuid[2], samuti kehtestas EL 2010. aastal vastava määruse[3], mille täitmist jälgitakse.

JRC viis läbi ühise uuringu Balti regioonis ning Soomes, raport ilmus 2016. aastal. Uuringu läbiviimiseks kasutati EUgas mudelit, mis on simulatsioonivahend pikemajaliste (viie aasta lõikes, alates 2005. a. kuni aastani 2030) prognooside tegemiseks. Riskide maandamiseks on Euroopa Komisjoni poolt ellu kutsustud ühishuviprojektid (PCId), mis on vajalikud geograafilise energiataristu üheksa esmatähtsa koridori rakendamiseks elektri-, gaasi- ja naftavaldkonnas ning kolme üleliidulise esmatähtsa taristuvaldkonna rakendamiseks nutivõrkude, elektriülekande kiirteede ja CO2-transpordivõrkude valdkonnas.

Ühishuviprojektid on mõeldud selleks, et aidata EL’il saavutada oma energiapoliitika ja kliimaalased eesmärgid: taskukohane, turvaline ja jätkusuutlik energia kõigile kodanikele ning majanduse pikaajaline süsinikdioksiidi heitkoguse vähendamine vastavalt Pariisi kokkuleppele. Iga kahe aasta tagant koostab Euroopa Komisjon uue PCIde nimekirja. Komisjoni novembris 2017 avaldatud määruses[4] on kirjas ka jätkuv Läänemere energiaturu gaasivõrkude ühendamise kava (BEMIP Gas), mis hõlmab ka  Eesti–Soome ühenduse (praegu tuntud nimetuse all Balticconnector) ning Eesti–Läti ühenduse laiendamist.

Täielik nimekiri riikide lõikes on saadav: https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/memberstatespci_list_2017.pdf

JRC energia üksuse juht Marcelo Masera

Seminari lõpus andis Marcelo Masera ülevaate töös olevast uuringust, kus tahetakse saada tagasisidet tarbijate seisukohtadest energiavarustuse kindluse osas. Kasutati nn kaotatud koormuse väärtuse (VoLL) mõõdikut, mis on eeldatav summa, mida tarbijad, kes saavad elektrit koos kindlate lepingutega, oleksid nõus maksma oma elektritoite häirete vältimiseks. Valimis on Eesti, Hollandi ja Portugali tarbijad.

Seminari ettekanded leiate: http://www.akadeemia.ee/et/tegevus/uudised/teated/20180424003855/

Ülle Must
JRC Eesti kontakt
ulle.must@etag.ee