Brüsseli büroo edastatavad teadusuudised (veebruar ja märts 2018)

Üldised teadusuudised
Teaduse- ja innovatsiooni peadirektoraadi uueks juhiks sai Jean-Eric Paquet, uueks asepeadirektoriks valiti Signe Ratso
Stephen Kuster valiti Science Europe’i uueks peadirektoriks
Teadusvolinik Moedas pakkus välja vähiga seotud missiooni
Teadusministrid arutasid teaduse ja innovatsiooni tulevikku Euroopas
Euroopa Komisjon avaldas teaduse ja innovatsiooni tulemused ning Horisont 2020 riikide kaasamise andmed
Üksteist ülikooli kirjutasid alla sotsiaal- ja humanitaarteaduste toetamise avaldusele
Euroopa Komisjon toetas €330 miljoni ulatuses MSCA järeldoktorante ja uuenduslikke koolitusi
Aruanded, analüüsid
Euroopa Komisjon avaldas 2018. aasta SRIP-i raporti
Mazzucato aruanne rõhutab missioonikeskse lähenemisviisi tähtsust EL-i teaduse- ja innovatsioonipoliitikas
RISE’i ekspertgrupp avaldas aruande missioonikesksest lähenemisviisist EL-i teadus- ja innovatsioonipoliitikas
EL-il soovitatakse suurendada tehisintellekti ja küberjulgeoleku valdkondades teadustööd
Euroopa Liidu teaduspilv: kes maksab?
FET programmi mõju analüüs
Konsultatsioonid
Avalik konsultatsioon Mazzucato missioonikeskse lähenemisviisi kohta EL-i teaduse- ja innovatsioonipoliitikas
Avalik konsultatsioon Innovatsioonifondi loomise teemal
Avalik konsultatsioon, milles käsitletakse tõhustatud koostööd vaktsineerimisega ennetatavate haiguste tõrjeks
Konkursid
Euroopa Innovatsioonipealinna konkurss 2018. aastaks
Euroopa Liit kuulutas välja uudse patarei tootmise võistluse
Euroopa Liidu Sotsiaalsete väljakutsete innovatsiooniplatvorm avas teise taotlusvooru
Euroopa Kaitseagentuuri innovatsiooni auhind
Euroopa Innovatsiooni ja tehnoloogiainstituudi äriideede konkurss
Innovatsioon
EIT osales Euroopa Filmifoorumil

Üldised teadusuudised

Teaduse- ja innovatsiooni peadirektoraadi uueks juhiks sai Jean-Eric Paquet, uueks asepeadirektoriks valiti Signe Ratso

21. veebruaril teatas Euroopa Komisjon viie uue peadirektori ja viie asepeadirektori määramisest, sealhulgas astub teaduse- ja innovatsiooni peadirektoraadi kohale Robert-Jan Smitsi asemele prantslane Jean-Eric Paquet ning uueks asepeadirektoriks sai eestlane Signe Ratso.
Jean-Eric Paquet töötas 2015. aasta novembrist asepeasekretärina J.-C. Junckeri Komisjoni kabinetis, olles töötanud Komisjonis kokku 23 aastat.
Eestlane Signe Ratso töötas 2011. aasta märtsist kaubanduse peadirektoraadis direktorina ning kokku töötas ta selles üksuses 12 aastat.
Ingliskeelse pressiteatega on võimalik tutvuda siin.

Stephen Kuster valiti Science Europe’i uueks peadirektoriks

Stephen Kuster valiti Brüsselis asuva Euroopa teaduse rahastamise organisatsioonide ja teadusasutuste ühenduse Science Europe’i 6. veebruaril toimunud juhatuse koosolekul ühenduse uueks peadirektoriks. Tema ametiaeg kestab kuus aastat. Peadirektor juhib Science Europe’i peakontorit Brüsselis, rakendab organisatsiooni strateegiat ja annab poliitika- ja strateegiaalast nõu juhatusele ja liikmetele. Stephen Kuster on ka Science Europe’i eestkõneleja.
Stephen Kuster sündis 1975. aastal ning on Šveitsi ja Columbia kodanik. Ta on õppinud sotsiaalteadusi ning töötanud teaduspoliitika vallas 2010. aastast. Kuster kuulus Science Europe’i algsesse meeskonda, mis 2011. aastal organisatsiooni lõi. 2012. aastast töötas ta poliitikaosakonna juhina. Endise peadirektori Amanda Crowfooti lahkumise järel 2017. aasta märtsis juhtis Kuster organisatsiooni ajutise direktorina.
Eesti Teadusagentuur on Science Europe’i asutajaliige.
Science Europe’i ingliskeelse teatega on võimalik tutvuda siin.

Teadusvolinik Moedas pakkus välja vähiga seotud missiooni

Esimesel Gago Euroopa teaduspoliitika konverentsil pidas EL-i teadusvolinik Carlos Moedas kõne, milles tegi ettepaneku lisada EL-i järgmisesse teaduse ja innovatsiooni raamprogrammi vähiga seotud missiooni.  Moedase sõnul on just praegu õige hetk vähiga seotud missiooni loomiseks, kuna see tegeleks ühe suurima ühiskondliku väljakutsega.
Komisjonil on hetkel käsil järgmise raamprogrammi loomine, mis peaks hõlmama missioonikeskset lähenemisviisi, millega sõnastatakse ühiskondlikud väljakutsed ümber konkreetseteks probleemideks, mida erinevad sektorid nii avalikust kui erasektorist saaksid koos lahendada.
Moedase sõnul peavad missioonid olema interdistsiplinaarsed, nõudmaks terve EL-i tähelepanu ning looma Euroopa kodanike jaoks ühise eesmärgi tunnetuse, ning vähiga seotud missioon vastab kõigile nendele nõudmistele.
Kõne on võimalik lugeda siin.

Teadusministrid arutasid teaduse ja innovatsiooni tulevikku Euroopas

Mitteformaalse konkurentsivõime nõukogu teadusministrid kohtusid 2. veebruaril Bulgaaria pealinnas Sofias, et arutada investeeringuid inimkapitali ja erinevaid võimalusi innovatsiooni soodustada. Euroopa teadusministrid keskendusid instrumentidele, strateegiatele ja edulugudele, et käima lükata ühtse euroopaülese visiooni leidmine.
Ministrid arutasid Horisont 2020 vahearuannet, rõhutades, et programm on teedrajava tähtsusega näide teaduse rahastamise kasutamisest meditsiinis, julgeolekus, jätkusuutlikus põllumajanduses biomajanduses, keskkonnasõbraliku energias, ökoloogias, kliimauuringutes jne. Sellegipoolest on näha Euroopas innovatsioonilõhet ning selle vähendamiseks on vaja uusi meetmeid, mis teaduse rahastamise kasu kõikjal EL-is suurendaks.
Bulgaaria kui eesistujariik toonitas, et järgmise mitmeaastase finantsraamistiku prioriteedid peaksid olema ühtekuuluvuspoliitika ja struktuurifondide järgmine põlvkond ning nende sünergiad EL-i teaduse ja innovatsiooni ja Erasmus+ programmiga, mis koos aitaksid kaasa suutlikkuse suurendamisele ja Euroopa äärealade potentsiaali leidmisele.
Diskussiooni ajal esitas Innovaatorite ekspertgrupp neliteist soovitust Euroopa Innovatsiooninõukogu töö kohta. Ministrid kiitsid soovitusi ning rõhutasid võrdseid võimalusi kõikidele innovaatoritele.
Ingliskeelset pressiteadet on võimalik lugeda siin.

Euroopa Komisjon avaldas teaduse ja innovatsiooni tulemused ning Horisont 2020 riikide kaasamise andmed

Euroopa Komisjoni Teaduse ja innovatsiooni peadirektoraat avaldas Euroopa Liidu liikmesriikide teaduse ja innovatsiooni tulemused ning nende osalemise Horisont 2020 programmis. Huvilistel on võimalik tutvuda statistikaga peadirektoraadi „riikide profiili“ osas nende kodulehel. Andmete hulka kuuluvad osalejate koguarv ja EL-i rahaline panus riigi kohta, VKE-de arv, Euroopa Teadusnõukogu põhiuurijate arv, Marie Skłodowska-Curie tegevustes (MSCA) osalenute arv, MSCA stipendiumite saajad, riigi osalejate suurus sõlmitud lepingute järgi jne.
Andmetega on võimalik tutvuda siin.

Üksteist ülikooli kirjutasid alla sotsiaal- ja humanitaarteaduste toetamise avaldusele

Genti Ülikool on avaldanud ühise EL-ile suunatud pöördumise sotsiaal- ja humanitaarteaduste ehk SSH (ingl. Social sciences and humanities) kohta järgmises teaduse ja innovatsiooni raamprogrammis. Nende pöördumises nõutakse rohkem teadustöö võimalusi SSH valdkonnas ning tugevdada olemasolevaid mehhanisme, mis lubavad SSH teadlastel osaleda Horisont 2020 programmis. Dokumendile on alla kirjutanud üksteist Euroopa ülikooli, millest mitmed nt Genti, Glasgow ja Groningeni ülikoolid on Guildi võrgustiku liikmed.
Ülikoolide avalduse kohaselt ei ole võimalik adekvaatselt tegeleda Euroopa ja globaalsete väljakutsetega ilma tugeva SSH teadustööta, mis aitab meil mõista ja toime tulla muutustega ning mitte-tehniliste ja murranguliste külgedega. Allakirjutanud osapooled toovad esile Euroopa juhtrolli maailmas SSH distsipliinides ning nõuavad investeeringuid nendesse valdkondadesse, et tugevdada SSH teadustööd ning toetada SSH panust STEMM (ingl. Science, Technology, Engineering, Mathematics and Medicine ehk teadus, tehnoloogia, inseneriteadus, matemaatika ja meditsiin)   valdkondade sotsiaalsetesse väljakutsetesse ja/või missioonidesse.

Allakirjutanud ootavad EL-ilt viit lubadust:

  1. ETP-le analoogse SSH platvormi loomine, mis võiks kinnistada olemasoleva koostöö ning struktureerida selle keskkonna panus analüüsidesse, tööprogrammidesse, ühiskondlikesse väljakutsetesse ja missioonidesse. Platvorm aitaks leida ka SSH hindajaid.
  2. Julgustada teadlastel mõelda taotluste valmistamisel sellele, kuidas tekitada akadeemilist ja sotsiaalset mõju.
  3. Tunnustada kõikide distsipliinide panust kaasava ja jõuka Euroopa eesmärki
  4. Investeerida tipptaseme SSH teadustöösse ning innovatsiooni võimalustesse.
  5. Oodatav SSH-le pühendatud eelarve võiks olla 10% tervest tsiviilotstarbelise/mittesõjalise teadustöö kulutustest järgmises teaduse ja innovatsiooni raamprogrammis.

Ingliskeelse avaldusega on võimalik tutvuda siin.

Euroopa Komisjon toetas €330 miljoni ulatuses MSCA järeldoktorante ja uuenduslikke koolitusi

Euroopa Komisjon teatas veebruarikuu alguses, et peaaegu 330 miljoni euro ulatuses on jagatud teadusgrantidena järeldoktorantidest teadlastele ja uuenduslike koolituste jaoks uue Marie Skłodowska-Curie individuaalgrantide programmi raames. 2017. aasta konkursi tulemusena rahastab Komisjon 248,7 miljoni euroga 1348 järeldoktorantuuris olevate teadlaste tööd MSCA raames. Võrreldes eelmise taotlusvooruga jagatakse 30 miljonit eurot rohkem.
Lisaks rahastatakse tänu Marie Skłodowska-Curie tegevuste kaasrahatusele regionaalsetele, riiklikele ja rahvusvahelistele programmidele 8 doktorantuurile ja 13 järeldoktorantuurile suunatud koolitusprogrammi üheksast liikmesriigist ja kolmest assotsieerunud riigist 80 miljoni euro ulatuses viie aasta jooksul.
Lisainfo: ingliskeelne pressiteade

Aruanded, analüüsid

Euroopa Komisjon avaldas 2018. aasta SRIP-i raporti

20. veebruaril 2018 esitles Euroopa Komisjon 2018. aasta SRIP-i (ingl. Science, Research and Innovation Performance of the EU) aruannet.
2018. aasta raport teaduse, teadusuuringute ja innovatsiooni näitajatest Euroopa Liidus toetab EL-i ainulaadset võimalust juhtida murrangulist innovatsiooni aladel, kus digitaaltehnoloogia ja  füüsiline maailm kohtuvad. Aruande eesmärk on ühendada poliitikakujundajad ja analüütikud teaduse-, innovatsiooni-, majandus- ja finantsvaldkondadest.

Aruande võib kokku võtta nelja lõppjäreldusena:

 –          Majanduslik kasv ja EL-i sotsiaalne mudel toetuvad innovatsioonile
–          EL on maailma mastaabis juhtpositsioonil tipptasemel teaduse vallas ning peab seda rolli rakendama mõjukama innovatsiooni ja ettevõtluse
–          EL peab kaasama terve ühiskonna innovatsiooni ning tagama, et kõik kodanikud saaksid sellest kasu
–          Muutused innovatsioonitrendides sunnivad Euroopat poliitikat uuesti läbi mõtlema ja uuendama, rakendades missioonikeskset lähenemisviisi ja toetades murrangulist ja uutele turgudele jõudnud innovatsiooni laiendamist

Ingliskeelse aruandega on võimalik tutvuda siin.

Mazzucato aruanne rõhutab missioonikeskse lähenemisviisi tähtsust EL-i teaduse- ja innovatsioonipoliitikas

22. veebruaril avaldas Euroopa Komisjon professor Mariana Mazzucato aruande ingl “Mission-Oriented Research and Innovation in the European Union – a problem-solving approach to fuel innovation-led growth“. Professor Mazzucato alustas 2018. aasta jaanuaris tööd teadusvolinik Carlos Moedas missioonikeskse teaduse ja innovatsiooni nõunikuna.
Ambitsioonikate, kuid missioonide konkreetsete eesmärkidena mainitakse plastikuvaba ookeani, sada süsinikuneutraalset linna 2030. aastaks ning dementsusest tingitud koormuse vähendamist. Selliste ambitsioonikate eesmärkide seadmine EL-i teaduse- ja innovatsioonipoliitikas annab võimaluse inspireerida Euroopa kodanikke, teadustöö piire laiendada, stimuleerida majanduskasvu ning aidata lahendada meie ühiskonna kõige suurimaid väljakutseid.
Teadusvolinik Carlos Moedas sõnas: „Mariana Mazzucato annab väärtuslikku nõu EL-i järgmise teaduse- ja innovatsiooniprogrammi loomisel. Tema aruanne selgitab, kuidas missioonid võivad ühiskonda mõjutada ning kuidas selliseid missioone kujundada ja rakendada. Ma usun, et aruanne on oluline samm tulemuslike teaduse- ja innovatsiooniinvesteeringute suunas.“

Aruandes on kirja pandud viis soovitust missioonide valimiseks EL-i poliitikas. Need peavad:

  • Olema julged ja inspireerivad, ühiskonnale asjakohased.
  • Olema ambitsioonikad, kuid realistlike teaduse- ja innovatsioonitegevustega.
  • Edendama erinevate distsipliinide ja sektorite vahelist koostööd.
  • Kindla suuna seadma: kindel huvirühm, mõõdetavus ja tähtajalised eesmärgid.
  • Nõudma mitmetahulist, alt-üles (ingl. bottom-up) meetodist lähtuvaid lahendusi.

Euroopa Komisjon teatas, et missioonikeskse lähenemisviisi kohta EL-i teaduse- ja innovatsioonipoliitikas toimub avalik konsultatsioon, milles oodatakse ka soovitusi võimalike missioonide kohta.
Ingliskeelse aruandega on võimalik tutvuda siin.
Konsultatsioonile on võimalik vastata siin.

RISE’i ekspertgrupp avaldas aruande missioonikesksest lähenemisviisist EL-i teadus- ja innovatsioonipoliitikas

RISE’i teaduse, innovatsiooni ja uurimistegevuse ekspertgrupp (ingl. Research, Innovation and Science Expert high-level group), mis nõustab teadusvolinikku Carlos Moedast, on avaldanud ülevaate missioonikesksest lähenemisviisist Euroopa Liidu teadus- ja innovatsioonipoliitikas. Aruandes kirjeldatakse Euroopa Liidu valmisolekut ja sarnaseid edukaid ettevõtmisi nt kosmosevaldkonnas Euroopa Kosmoseagentuuriga ning transpordivaldkonnas Airbusi projektiga.
RISE on seisukohal, et missioonide alged on laiemates ühiskondlikes väljakutsetes, kuid missioonid on eristatavad kui spetsiifiliste tegevuste kogum, mis konkreetsete ja tähtajaliste eesmärkide saavutamise kaudu aitab väljakutseid lahendada.
RISE rõhutab, et kodanikke peab missioonide kujundamisse kaasama. Grupi sõnul on aktiivne kaasamine parem kui arvamusuuringu läbiviimine või dialoog kodanikega, kuid kodanike tulemuslikuks kaasamiseks peavad poliitikakujundajad välja pakkuma ettepaneku, mida kodanikud saaksid edasi arendada nt digitaalse tehnoloogia ja sotsiaalsete mängude kaudu.
RISE’i aruannet on võimalik lugeda siin.

EL-il soovitatakse suurendada tehisintellekti ja küberjulgeoleku valdkondades teadustööd

Jürgen Rüttgersi sõnul peaks Euroopa Komisjon suurendama investeeringuid tehisintellekti ning küberjulgeoleku teadustöösse, et mitte maha jääda USA-st ja Hiinast. Rüttgers on endine Saksamaa teadus- ja tehnoloogiaminister, kes juhib ekspertgruppi, mis Komisjoni nõustab. Veebruaris avaldatud aruanne keskendub tööstusvaldkondade teadustöö edendamisele järgmises teaduse ja innovatsiooni programmis, mis algab 2021. aastal.
Rüttgers nõuab, et EL tehisintellektile rohkem tähelepanu pööraks, kuna hetkel on kaldumas maailma tehnoloogiline kaalukauss. Hiina on USA järel suurim tehisintellekti valdkonda investeerija ning riik loodab saada 2025. aastaks tehisintellekti juhtfiguuriks.
Rüttgersi sõnul soovib ekspertgrupp, et Euroopa Komisjon arendaks võimaldavaid tehnoloogiaid ehk KET programmi (ingl. Key Enabling Technologies) raames julgeoleku ja ühenduste tööstuslikke tehnoloogiaid. Sinna alla kuuluks suurem kaitse häkkimise ja privaatsuse rikkumise vastu, mis on Rüttgersi  meelest tähtis nii poliitikutele ja tööstusele. Ta sõnab: „Me tahame, et KET-id baseeruksid meie demokraatial, meie euroopalikele väärtusetel ja lähtuksid meie eluviisist siin Euroopas.“
Rüttgers usub, et Euroopas ei jää leidlikkusest puudu, kuna siin on väga tugev tööstussektor, mille panus on 16%-i kontinendi SKT-sse. Lisaks on tema meelest poliitikakujundajad edukalt kindlaks teinud, millised on tulevikus kõige olulisemad alustehnoloogiad.
Hetkel on EL-i Horisont 2020 programmis kuus tähtsamat alustehnoloogiat mikro- ja nanoelektroonika, fotoonika, nanotehnoloogia, biotehnoloogia, kõrgtehnoloogilised materjalid ja tootmissüsteemid. Nendesse valdkondadesse on investeeritud 6,6 miljardit eurot ehk 8,5% Horisont 2020 seitsme aasta jooksul.
Rüttgersi sõnul on EL nende kuue KET-iga leidnud õiged valdkonnad, millesse investeerida. Ekspertgrupi aruanne arutas määratletud 2009. aastal valitud KET-ide sobivust tulevikuks ning jõuti arusaamale, et valik on õige, kuid edaspidi peab kindlasti ka uutele ideedele keskenduma. Seetõttu peaks Rüttgersi arvates Komisjon lisama eelarvesse eraldi tehisintellekti ja julgeoleku.

Euroopa Liidu teaduspilv: kes maksab?

Euroopa Liidu avatud teaduspilve (ingl. European Open Science Cloud EOSC) eesmärk on tagada Euroopa 1,7 miljonile teadlasele, 70 miljonile üliõpilasele ja  teaduse ja tehnoloogia valla töötajatele lihtsustatud ligipääsu teiste teadlaste andmetele ning teistele infotehnoloogilistele ressurssidele. Hetkel ei ole teaduspilve kulutõhususe analüüsi veel tehtud.
Science|Business avaldas aruande, milles käsitletakse selle ambitsioonika projekti võimalikke kulusid ning rahastusallikaid. Aruande järelduste kohaselt andmehalduse kulud võivad küündida vaid 1% või 2%-ni teadustöö kuludest ning mahtuda juba eksisteerivate teaduse rahastamise programmidesse. Varasemad hinnangud on pakkunud, et kulud võivad ulatuda 5%-ni.
Kuigi avatud teaduspilv kasutab algselt juba olemasolevaid Euroopa teaduse infrastruktuure, vajab ettevõtmine tulevikus lisapanust.  Aruande kohaselt võib turvalise ja lihtsa andmete jagamise keskkonna loomine suurendada teadlaste produktiivsust. Nii avaliku kui erasektori teadlased saaksid töötada uute katsetuste ja teadustööga madalama riskiga, mis tooks endaga kaasa suure majandusliku kasu.
Science|Business pakub välja avatud teaduspilve kulude katmiseks ka erasektorile ligipääsu andmises, kuid erinevalt teadlastest peaksid erafirmad maksma, kui nende kasutus teatud mahu ületab. Kuid mitmed väidavad, et avatud teaduspilve ei ole vajalik maksustada, sest platvorm võib sarnaselt avatud lähtekoodiga tarkvarale tänu kasutajatele ennast ise ülal pidama hakata.
Ingliskeelse raportiga on võimalik tutvuda siin.

FET programmi mõju analüüs

FET-Traces on mõju analüüsimise projekt, mis uurib tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogiate (FET Open ja FET Proactive) teaduse rahastamise programmi alla kuuluvate projektide ja lähenemisviiside teaduse ja tehnoloogiaga seotud mõju. FET-Traces projekti raames avaldati lõpparuanne pealkirjaga “Visionary and collaborative research in Europe: Pathways to impact of use-inspired basic research”, mille autoriteks on Saksa Fraunhoferi Instituudi ja Austria Tehnoloogiainstituudi liikmed.
FET programmi analüüsist järeldati, et FET-i raames läbiviidud teadustöö mõjutab teadusloomet, majandust, inimesi ja ühiskonda. Lisaks leiti, et 68%-s kõigist projektidest oli väga suur interdistsiplinaarsus, 31% FET-i teadlastest uurisid nende jaoks uut valdkonda, mistõttu olid nende projektid erakordselt innovaatilised ja kõrge riskitasemega.
17% teadlastest väitsid, et nende FET projektidel on ühiskondlik mõju, sealhulgas 9% ütles, et nende töö aitas kaasa Euroopa ühiskonnaprobleemide lahendamisele.
Aruande lõpus tuuakse välja, et FET programm on ainulaadne Euroopa Liidu rahastamisvahend, kuna programm toetab kasutusel tuginevaid alusuuringuid (ingl. use-inspired basic research), mistõttu peab FET-i tulevikus veelgi tugevdama.
Aruandega on võimalik tutvuda siin.

Konsultatsioonid

Avalik konsultatsioon Mazzucato missioonikeskse lähenemisviisi kohta EL-i teaduse- ja innovatsioonipoliitikas

2018. aasta veebruarikuus avaldas Euroopa Komisjon professor Mariana Mazzucato koostatud aruande ingl. “Mission-Oriented Research and Innovation in the European Union – a problem-solving approach to fuel innovation-led growth“.
Aruanne kirjeldab missioonikeskse lähenemisviisi vajadust, missioonide valimise kriteeriumeid ning missioonide rakendamist järgmise EL-i teaduse- ja innovatsiooniprogrammi koostamisel. Ingliskeelse aruandega on võimalik tutvuda siin. Euroopa Komisjon teatas, et missioonikeskse lähenemisviisi kohta EL-i teaduse- ja innovatsioonipoliitikas toimub avalik konsultatsioon, milles oodatakse ka soovitusi võimalike missioonide kohta.
Konsultatsiooni tulemusi kasutatakse 2021. aastal algava järgmise EL-i teadus- ja innovatsiooni raamprogrammi koostamisel. Konsultatsioon kestab 3. aprillini 2018 ja konsultatsioonile on võimalik vastata siin.

Avalik konsultatsioon Innovatsioonifondi loomise teemal

Innovaatilised ja vähem süsihappegaasiheiteid tekitavad tehnoloogiad on hädavajalikud kasvuhoonegaaside vähendamiseks ja keskkonna kaitsmiseks tulevase põlvkonna jaoks. Kahjuks ei jõua paljulubavad tehnoloogiad tihti turule, kuna need ei suuda tõestada enda võimekust suuremas mastaabis. Euroopa Liit on seega teinud otsuse investeerida osa EL-i  saastekvootidega kauplemise süsteemi tuludest Innovatsioonifondi, mis toetaks CO2-heiteid vähendavaid tehnoloogiaid.
Konsultatsioon on avatud 10. aprillini 2018. Vastuseid saab esitada siin.

Avalik konsultatsioon, milles käsitletakse tõhustatud koostööd vaktsineerimisega ennetatavate haiguste tõrjeks

Vaktsineerimisega ennetatavad haigused kujutavad endast olulisi tervisehäireid. Nende piiriülese eripära ning riiklike vaktsineerimisprogrammidega seotud probleemide tõttu on epideemiate ja piiriüleste haiguspuhangute leviku piiramiseks vaja ühiseid ELi meetmeid ja kooskõlastatumat lähenemist. Tihedam koostöö tervishoiuasutuste, vaktsiinitööstuse, teadus- ja innovatsiooniringkondade, tervishoiusektori ja teiste osalistega on väga kasulik.
2018. aasta keskpaigas võtab Euroopa Komisjon vastu ettepaneku nõukogu soovituse kohta, mis käsitleb tõhustatud koostööd vaktsineerimisega ennetatavate haiguste tõrjeks. Avaliku konsultatsiooni eesmärk on koguda kodanike, ametiasutuste, ühenduste ja muude asjakohaste organisatsioonide seisukohti ja arvamusi, mida saaks nõukogu soovituse ettepaneku koostamisel arvesse võtta.
Sellest konsultatsioonist on oodatud osa võtma kõik kodanikud, ametiasutused, ühendused ja muud organisatsioonid, kellel on huvi vaktsineerimise, tervishoiupoliitika, rahvatervise ning tervishoiu vastu Euroopas ja mujal maailmas.
Lisainfo ja vastuste esitamine asub siin. Vastuste esitamise tähtaeg on 15. märts 2018.

Konkursid

Euroopa Innovatsioonipealinna konkurss 2018. aastaks

Teadusvolinik Carlos Moedas kuulutas välja 2018. aasta Innovatsioonipealinna konkursi. iCapital-i nime all tuntud võistluse eesmärk on tunnustada linnu ja linnapeasid, kes on loonud kõige kaasavamad ja dünaamilisemad innovatsiooni keskkonnad, mis tooksid kasu kodanikele ja ettevõtetele.
Välja valitud linn saab Euroopa Innovatsioonipealinna tiitli 2018. aastaks ning auhinnarahana üks miljon eurot, et tulevikus edendada linna innovatsioonitegevusi. Sellel aastal saavad pingereas järgmised viis linna samuti 100 000 euro ulatuses toetust, et laiendada nende innovatsioonitegevusi.
Esimese innovatsioonipealinna tiitli võitis Barcelona 2014. aastal, seejärel Amsterdam 2016. aastal ning Pariis 2017. aastal.
Lisainfo ning avalduste esitamine on kättesaadav siin.

Euroopa Liit kuulutas välja uudse patarei tootmise võistluse

Euroopa Komisjon kuulutas välja 10 miljoni euro suuruse auhinnarahaga konkursi, mille raames otsitakse innovaatilist patareid elektrisõidukitele ning millel osalemiseks peab looma ohutu ja jätkusuutliku patarei, kasutades selleks uusi materjale ja arenguid keemiatööstusest ja mis omakorda toetab puhtama ja tõhusama energiasüsteemi loomist.
Auhind antakse prototüübi eest, mis võimaldaks kasutada elektriautot samamoodi nagu traditsioonilisi diisli ja bensiiniga toimivaid väikepereautod.
Hetkel võib pool elektrisõiduki maksumusest kuluda patareile, mistõttu loodetakse auhinnaga innustada vähem kuluka prototüübi loomist, mis võimaldaks elektriautodel saada konkurentsivõimelisemaks.
10 miljonit eurot on siiani suurim summa, mida innovatsiooniauhinnale on eraldatud. Auhind on viies kuuest Euroopa Innovatsiooninõukogu (ingl. European Innovation Council ehk EIC) Horisondi auhinnast. EIC-i Horisondi auhinnad kuuluvad EIC-i esimese faasi alla Horisont 2020 teaduse ja innovatsiooni raamprogrammis.
Osalemise tähtaeg on 2020. aasta detsember.
Lisainfo ja avalduste esitamine asub siin.

Euroopa Liidu Sotsiaalsete väljakutsete innovatsiooniplatvorm avas teise taotlusvooru

EL-i Sotsiaalsete väljakutsete innovatsiooniplatvorm (socialchallenges.eu) on avanud teise taotlusvooru projektidele, mis aitavad lahendada ühiskondlikke probleeme.
Euroopa innovaatorid, ettevõtted ja VKE-d võivad esitada platvormile teiste kodanike ja kohalike omavalitsuste poolt kirja pandud väljakutsetele lahendusi. Parimaid lahendusi tunnustatakse 30 000 euro suuruse auhinnarahaga.
Kokku loodetakse ühendada 27 väljakutset 81 innovaatilise lahendusega ning EL toetab platvormi tegevusi ligi kahe ja poole miljoni euroga.
Taotlusi oodatakse 15. aprillini 2018.
Lisainformatsioon on kättesaadav siin. Taotlusvooru tingimusi on võimalik lugeda siin.

Euroopa Kaitseagentuuri innovatsiooni auhind

Euroopa Kaitseagentuur avas kaitseinnovatsiooni auhinna taotlusvooru, mille eesmärk on tunnustada ettevõtteid ning teadusasutusi, kelle töö käigus otsitakse uuenduslikke ja läbimurdelisi lahendusi kaitse- ja julgeoleku vallas.
Kaitseagentuur annab välja kaks 10 000 euro suurust auhinda kõige uuenduslikumatele ideedele kahes vallas:

  • Robotite sülemiga seotud  ideed, mis tugevdaksid tulevikus kaitsevalmidust navigatsiooni, juhtimise või kontrolli vallas (ingl. Guidance, Navigation, Control GNC)
  • Iseseisev avastamine, tuvastamine ja analüüs sensorite ja platvormi võrgustike kaudu keemia, bioloogia, radioloogia ja tuumaalase kaitsetehnoloogia vallas

Avaldusi võivad esitada kõik tööstusvaldkonnad ning teadusasutused. Konkursil osalemiseks ei ole nõutud, et osalejal oleks kindel julgeolekuga seotud taust. Eriti oodatakse avaldusi kahese kasutusega (ingl. dual-use) toodete ja tsiviil/ettevõtetest pärit innovaatoritelt ja teadlastelt.
Avalduste esitamise tähtaeg on 16. aprill 2018. Lisainformatsioon on kättesaadav siin.
Võitjad kuulutatakse välja maikuus ning auhind antakse kätte juunis toimuval tseremoonial.

Euroopa Innovatsiooni ja tehnoloogiainstituudi äriideede konkurss

Euroopa Innovatsiooni ja tehnoloogiainstituudi (EIT) toidu-, tooraine- ja tervise kogukonnad on koos avaldanud äriideede konkursi, et edendada valdkondade vahelist innovatsioonikoostööd instituudi regionaalsesse innovatsioonikavasse (ingl. RIS) kuuluvates riikides.
Konkursile oodatakse avaldusi innovaatiliste lahenduste kohta tervise, toidu ja toorainete vallas. Avalduse esitaja peaks olema uudse äriidee autor või tegevust alustav ettevõte.
Välja valitud ideede autorid osalevad kahepäevases äriplaneerimise koolitusel. Seejärel esitatakse tulemused žüriile ning parimad võivad võita kuni 10 000 euro suuruse auhinna.
Lisainformatsioon ja avalduste esitamine : https://www.lyyti.fi/p/EITBIC2018_0505/en/eit_cross-kic_business_idea_competition_2018
Avalduste esitamise tähtaeg on 31. märts 2018!

Innovatsioon

EIT osales Euroopa Filmifoorumil

Euroopa Innovatsiooni ja Tehnoloogiainstituut (EIT) osales 19. veebruaril 2018 Euroopa Filmifoorumil, mis toimus paralleelselt Berlinale rahvusvahelise filmifestivaliga. Filmifoorumi konverentsile järgnes EIT-i poolt korraldatud üritus, millel esitleti Loova Euroopa MEDIA poolt rahastatud projekte.
EIT soovib tulevikus kultuuri- ja kunstisektori potentsiaali rakendada ning luua EIT innovatsioonikogukond loova tööstuse jaoks. Kogukonna eesmärgiks on tehnoloogia ja loova sektori vahelisi lõhesid vähendada, eriti audiovisuaalses sektoris.
Lisainfo on kättesaadav siin.

 

Koostajad
Kadri Sirg
ETAg-i Brüsseli büroo juht, kadri.sirg@etag.ee

Ingrid Annilo
ETAg-i Brüsseli büroo püsistažöör, ingrid.annilo@etag.ee

Kommenteerimine on suletud