Toimus viies idapartnerluse teaduse ja innovatsiooni teemaline koosolek
22. detsember, 2017
14. detsembril toimus Brüsselis viiendat korda idapartnerluse[1] teaduse ja innovatsiooni teemaline koosolek. Idapartnerlus on jätkuvalt üks Euroopa Liidu prioriteete[2]. Koosolekul püüti osalejatele anda võimalikult lai ülevaade idapartnerluse suunalistest tegevustest. Järgnevalt lühikokkuvõte ettekannetest.
1. Ülevaade idapartnerluse tippkohtumisest
24. novembril toimus viies idapartnerluse tippkohtumine, kus lepiti kokku partnerluse uued prioriteedid. Samuti kiideti heaks tegevuste raamistikud “20 tulemust 2020. aastaks”. Tippkohtumisel esitati ühisdeklaratsioon, kus rõhutati hea valitsemistava tähtsust, vajadust parema ja ohutuma transpordiühenduse järele, energiajulgeoleku tähtsust, vajadus jätkuvalt toetada sõltumatut meediat, paljastada desinformatsioon ja juhtide kaasamine liikuvuse soodustamiseks ning noorte õiguste suurendamiseks.
Tippkohtumise raames sõlmisid EL ja Armeenia partnerluslepingu ning lennunduslepingu. Lisaks laiendati ELi üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) võrgustikku ka idapartneritele. Järgmine idapartnerluse tippkohtumine toimub 2019. aastal.
Lähemalt: http://www.consilium.europa.eu/en/meetings/international-summit/2017/11/24/#
2. EU4Innovation rakendamine
17. novembril 2016 käivitas Euroopa Komisjon koos idapartnerlusriikidega (Armeenia, Aserbaidžaan, Valgevene, Gruusia, Moldova ja Ukraina) ELi-4 Innovatsiooni algatuse, mille eesmärk on tugevdada koostööd innovatsiooni ja suutlikkuse suurendamise valdkonnas. EL4 Innovatsioon ei paku täiendavat rahastamist, vaid peaks pigem olemasolevaid vahendeid koordineerima ja paremini ära kasutama – peamiselt programm Horisont 2020 (SC6) ja Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi toel.
Iga idapartnerluse riik peaks 2018. aasta veebruari lõpuks määrama riikliku EU4Innovation koordinaatori.
Lähemalt: http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2014:077:0027:0043:EN:PDF
3. Säästev tööstusprotsess läbi ressursi ja energiatõhususe (SPIRE)
EL partnerluse SPIRE eesmärk on arendada kaasaegseid tehnoloogiaid ja lahendusi, et saavutada Euroopas pikaajaline jätkusuutlikkus globaalse konkurentsivõime, ökoloogia ja tööhõive seisukohast. Üks osa 2018-2020 Horisont 2020 tööprogrammi konkursidest rahastatakse kahasse Euroopa Komisjoni ja SPIRE poolt, kuhu kutsutakse osalema ka idapartnerluse ning Valgevene organisatsioone. 2018. aasta konkursi eelarve on 97 miljonit eurot, taotluste esitamise tähtaeg on 22. veebruar 2018. Selleks, et ennast nähtavaks teha, soovitati neil riikidel registreeruda SPIRE platvormis: https://platform.spire2030.eu/user/register
Teemad:
CE-SPIRE-02-2018: Processing of material feedstock using non-conventional energy sources (IA)
CE-SPIRE-03-2018: Energy and resource flexibility in highly energy intensive industries (IA 50%)
CE-SPIRE-04-2019: Efficient integrated downstream processes (IA)
CE-SPIRE-05-2019: Adaptation to variable feedstock through retrofitting (IA 50%)
CE-SPIRE-10-2018: Efficient recycling processes for plastic containing materials (IA)
DT-SPIRE-06-2019: Digital technologies for improved performance in cognitive production plants (IA)
4. Nutikas spetsialiseerumine
Suhted naaberriikidega on Euroopa Liidule olnud keskseks teemaks läbi aegade. Iga ELi laienemise voor on loonud uusi naaberriike ja käivitanud riikide soovi liituda Euroopa Liiduga. Teadusuuringute ja innovatsiooni poliitika on muutunud üha olulisemaks tegevusvaldkonnaks Horisont 2020 seotud partnerriikidega.
2016. aastal leppisid DG NEAR, DG REGIO, DG RTD ja Euroopa Ühisalgatuste Keskus (JRC) kokku seitse prioriteetset valdkonda, mis kõigile osapooltele pakuvad ühist huvi. Neist üheks teemaks oli nutikas spetsialiseerumine. S3 platvorm (Smart Specialisation Strategy) pakub konkreetseid toetusi vähestele Horisont 2020-ga assotsieerunud laienemis- ja naaberriikidele. Välja on valitud kolm sihtriiki – Moldova, Ukraina ja Serbia, kus viidi läbi majandus-, teadus- ja innovatsioonipotentsiaali kaardistamine. Kaardistamise tulemused on aluseks edasisteks tegevusteks, mille käigus töötatakse välja üksikasjalikud prioriteetsed valdkonnad ja valdkondadevahelised nišid.
Lähemalt: http://s3platform.jrc.ec.europa.eu/
Järgmine idapartnerluse teaduse ja innovatsiooni alane paneeli koosolek toimub kevadel Gruusias ning keskendub teadusuuringute ja tööstuse partnerlussuhetele.
Ülle Must, Eesti Teadusagentuur
ulle.must@etag.ee
[1] Idapartnerlus käivitus 2009. aastal, et edendada poliitilist ja majanduslikku integratsiooni ELi ja kuue Ida-Euroopa partnerriigi vahel: Armeenia, Aserbaidžaan, Valgevene, Gruusia, Moldova Vabariik ja Ukraina.
[2] Idapartnerlus on ka Eesti EL Nõukogu eesistumise üks prioriteetidest: https://www.eu2017.ee/et/eesti-prioriteedid