Brüsseli büroo edastatavad teadusuudised (oktoober 2017)

Üldised teadusuudised
Horisont 2020 tööprogrammid aastateks 2018-2020
Euroopa avatud teaduspilve deklaratsioon
ELi ja India tihedam teaduskoostöö
Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) 60. aastapäev
Aruanded, analüüsid
Diskussioon 9. raamprogrammi teemal
Euroopa Komisjoni partnerluste vahehindamine
Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) vahehindamine
Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) raport „Analüüs teadusuuringute riiklikust rahastamisest“
Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) uuring rahvusvahelise teaduskoostöö mõjust
Euroopa Ülikoolide Liidu (EUA) avaldus avatud teadusest
Tööstus- ja teadusliitude positsioonipaber tehnoloogiate ühisalgatuste (JTI) tulevikust
Euroopa Teadus- ja Tehnoloogiaorganisatsioonide Assotsiatsiooni (EARTO) seisukohadokument kindlasummalise toetuse (ingl. lump sum) põhimõttest 9. raamprogrammis
Kvanttehnoloogiate juhtalgatuse kõrgetasemelise ekspertrühma lõpparuanne
ERA-LEARNi raport praegustest ja uutest riiklikest teaduse ja innovatsiooni kooskõlastamisviisidest
Euroopa Teadusnõukogu (ingl. ERC) uudiskiri “Ideed”
Konsultatsioonid
Euroopa Komisjoni innovatsioonihangete konsultatsioon
Konkursid
Horisont 2020 2018-2020 taotlusvoorud

Üldised teadusuudised

Horisont 2020 tööprogrammid aastateks 2018-2020

27. oktoobril esitles Euroopa Komisjon Horisont 2020 viimase kolme aasta tööprogrammi, mille raames eraldatakse aastateks 2018-2020 30 miljardit eurot.

Eelarve hõlmab ka mitmeid uusi algatusi, näiteks Euroopa Innovatsiooninõukogu (ingl. European Innovation Council – EIC), millele eraldatakse 2,7 miljardit eurot selleks, et toetada paljulubavat, kuid riskantset innovatsiooni, mille abil loodetakse luua tulevikuturge. Veel ühe uuendusena nähakse ette kindlasummaliste toetuste katseprojekti (ingl. lump sum pilot), mis lihtsustab osalejatele rahalise abi andmist.

2018.–2020. aasta tööprogrammis soovib Euroopa Komisjon teaduse rahastamise mõju suurendada, keskendudes varasemast vähesematele, aga eriti olulistele, nagu ränne, julgeolek, kliima, puhas energeetika ja digitaalmajandus, ning suurema eelarvega valdkondadele, mis otseselt toetavad Komisjoni poliitilisi prioriteete:

  • Vähese CO2-heitega ja kliimamuutuste suhtes vastupidav tulevik: 3,3 miljardit eurot
  • Ringmajandus: 1 miljard eurot
  • Euroopa tööstuse ja teenuste digiteerimine ja ümberkujundamine: 1,7 miljardit eurot
  • Julgeolekuliit: 1 miljard eurot
  • Ränne: 200 miljonit eurot

Samal ajal jätkatakse programmi „Horisont 2020“ vahenditest nn uudishimust ajendatud teaduse rahastamist (ingl. curiosity-driven). Augustis vastu võetud Euroopa Teadusnõukogu 2018. aasta tööprogramm võimaldab toetada tippteadlasi ligi 1,86 miljardi euroga. Marie Skłodowska-Curie meede, millega rahastatakse igas karjäärietapis olevatele teadlastele ette nähtud stipendiume, saab kolme aasta jooksul kokku 2,9 miljardit eurot lisatoetust.

Huvilised võivad tutvuda Euroopa Komisjoni eestikeelse pressiteatega.

Euroopa Ülikoolide Liit (ingl. European University Association – EUA) on teinud avalduse Horisont 2020 2018-2020 tööprogrammi kohta. EUA kritiseerib asjaolu, et tööprogramm ei sisalda nähtavaid jõupingutusi Euroopa teadusruumi (ingl. European Research Area – ERA) edasiarendamiseks, kuid mida EUA peab oluliseks teguriks jätkusuutliku majanduskasvu ja töökohtade loomiseks ELis.

EUA toob välja, et Komisjon tunnustab hariduse ja koolituse tähtsust ning Euroopa kõrgharidusruumi (ingl. European Higher Education Area) olulist rolli. EUA toetab ka teisi Komisjoni ettepanekuid, näiteks ambitsioone edendada talentide vaba liikumist ning saavutada ELi teadusuuringute rahastamiseks piisavalt suur eelarve järgmise ELi mitmeaastase finantsraamistiku (ingl. Multiannual Financial Framework – MFF) läbirääkimiste raames. Kui läbirääkimised toimuvad praeguse Euroopa Komisjoni ja Parlamendi mandaadi (2019) ajal, siis saaks järgmine raamprogramm alata 2021. aastal.

Euroopa avatud teaduspilve deklaratsioon

Euroopa Komisjon on avaldanud Euroopa avatud teaduspilve (ingl. European Open Science Cloud – EOSC) deklaratsiooni, milles kutsub üles teadusalaseid sidusrühmi heaks kiitma Euroopa avatud teaduspilve ja viima ellu meetmeid, et realiseerida teaduspilv 2020. aastaks. Tänaseks on oma heakskiidu andnud 40 sidusrühma, kellest 31 on kohustuseks võtnud vähemalt ühe meetme, et ellu viia avatud teaduspilve deklaratsiooni põhimõtteid. Eesmärgiks on käivitada Euroopa avatud teaduspilv 2019. aasta novembris, kui Austria on ELi Nõukogu eesistuja.

Huvilised võivad tutvuda Euroopa Komisjoni avatud teaduspilve veebilehega.

ELi ja India tihedam teaduskoostöö

6. oktoobril toimus New Delhis, Indias 14. kõrgetasemeline ELi-India tippkohtumine, mis tähistas 55 aastat diplomaatilisi suhteid ELi ja India vahel. Mitmete teemade hulgas arutati ka teaduskoostööd.

Euroopa Komisjoni sõnul jõuti tippkohtumisel kokkuleppele, et teadusuuringute ja innovatsiooni koostööle antakse uus hoog ja käivitatakse 30 miljoni euro suuruse eelarvega veeuuringute juhtalgatus. Mõlemad osapooled leppisid kokku omavahelise teadusuuringute ja innovatsiooni koostöö laiendamiseks pikendades ELi-India kaasrahastamismehhanismi (ingl. co-funding mechanism) kõikidesse Indiale huvipakkuvatesse valdkondadesse Horisont 2020s, näiteks tervishoid, kliimamuutused ja energia. Euroopa Komisjon ja India teadus- ja insenerihariduse teadusuuringute nõukogu (ingl. Indian Science and Engineering Research Board – SERB) allkirjastasid rakenduskorra (ingl. Implementing Arrangement) eesmärgiga hõlbustada andekate India teadlaste koostööd Euroopa Teadusnõukogu meeskondadega Euroopas.

Huvilised võivad tutvuda Euroopa Komisjoni eestikeelse pressiteatega ning ELi ja India tippkohtumise ingliskeelse ühisavaldusega.

Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) 60. aastapäev

6. oktoobril tähistas Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus (ingl. Joint Research Centre – JRC) Ispras, Itaalias oma 60. aastapäeva. Üritusel, mille läbivaks teemaks oli kodanikukaitse, rõhutati riiklike ametiasutustega koostöö olulisust. Tutvustati seda, mida Teadusuuringute Ühiskeskus ja EL on teinud Itaalia aitamiseks prioriteetsetes küsimustes nagu katastroofiohu juhtimine, et suurendada vastupidavust maavärinate, üleujutuste, metsatulekahjude ja maalihede ees.

Teadusuuringute Ühiskeskus loodi 1957. aastal Euratomi asutuslepingu allkirjastamisega ning on oluliselt muutunud algsest tuumauuringute keskusest. Alates 1980. aastatest on Teadusuuringute Ühiskeskuse töö liikunud uute valdkondade poole, et pidada sammu Euroopa Komisjoni poliitiliste prioriteetidega ja tekkivate ühiskondlike probleemidega ELis. Tänapäeval on Teadusuuringute Ühiskeskuse töö olulisel osal keskendunud keskkonnaprobleemidele, tervishoiule ja ennetamisele, energeetikale, transpordile, majanduskasvule ja innovatsioonile. Viimasel ajal on Teadusuuringute Ühiskeskus laiendanud oma uurimisteemasid ka rände ja demograafia valdkondadesse.

Huvilised võivad tutvuda Euroopa Komisjoni uudisega.

Aruanded, analüüsid

Diskussioon 9. raamprogrammi teemal

Euroopa Komisjon on alustanud järgmise raamprogrammi arutelu ja planeerimist. Kõrgetasemeline rühm, mida juhtis Pascal Lamy, avaldas raporti raamprogrammi tulevikusuundadest 3. juulil, Horisont 2020 vahehindamine viidi läbi 2017. aastal ja on ka teisi visiooniuuringuid, mis panustavad järgmise raamprogrammi ettevalmistamisse. Mitmed sidusrühmad on avaldanud oma positsioonipaberid. ERA Austria portaali kodulehel on kokku kogutud erinevate sidusrühmade sisendid 9. raamprogrammi kohta.

Science Business on teinud Eesti ELi Nõukogu eesistumise raames intervjuu Euroopa Komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni voliniku Carlos Moedasega, milles ta rääkis järgmise raamprogrammi plaanidest. Moedase sõnul on ELi rahastatud teadusuuringute eesmärk saavutada nähtavat mõju, mis tugevdab Euroopa majandust ja muudab kodanike elu lihtsamaks. Moedas rõhutas interdistsiplinaarsete teadusuuringute olulisust, viidates sellega Euroopa avatud teaduspilvele. Teadusuuringute ja innovatsiooni mõju suurendamiseks plaanitakse 9. raamprogrammi kaasata nn missioone, mille eesmärgiks on koondada osad ressursid piiratud arv valdkondadele, mis määratletakse koostöös kodanikega. Teine vahend suurema mõju saavutamiseks on Euroopa Innovatsiooninõukogu (ingl. European Innovation Council – EIC), mille eesmärk on toetada turgu loovat innovatsiooni, mis muudavad meie parimad ideed uuteks võimalusteks, ettevõteteks ja töökohtadeks.

Saksamaa Liitvabariigi valitsus on avaldanud 9. raamprogrammi positsioonipaberi. Seisukohadokumendis rõhutatakse, et järgmine raamprogramm peaks olema julgem, sihipärasem, kaasavam, tulemustele orienteeritud, järjepidavam, kasutajasõbralikum ja inimestele lähemal. Kirjeldatakse Saksamaale olulisi elemente 9. raamprogrammis nagu eesmärgid ja aluspõhimõtted (näiteks teadusuuringute lähtumine tipptasemest, ühiskondlike vajadustega tegelemine, tsiviiltegevustele keskendumine), strateegiline orientatsioon (näiteks rohkem seoseid kolme samba vahel, jätkamine Euroopa Teadusnõukogu ja Marie Skłodowska-Curie meetmetega, Euroopa Innovatsiooninõukogu loomine), juhtimine (näiteks avaliku ja erasektori vaheliste ning avaliku sektori siseste partnerluste edasiarendamine, liikmesriikide järjepidev kaasamine) ning instrumendid ja erimeetmed (näiteks ületaotlemise vähendamine, teadusuuringute ja innovatsiooni grantide säilitamine ning vältida nende asendamist laenudega, tööstuse parem kaasamine uurimisprojektidesse).

Horvaatia on avaldanud ka oma 9. raamprogrammi positsioonipaberi. Horvaatia rõhutab, et oluline on määrata juhtpõhimõtted, mida rakendada liikmesriikides. Arvestada tuleb riikidele vastavate kontekstide ja erinevate lähtepositsioonidega, samuti nende teadusuuringute ja innovatsiooni potentsiaaliga maksimaalselt suurendada Euroopa TAI poliitika ulatust ja mõju.

Positsioonipaber toob välja ka järgnevaid aspekte:

  • Raamprogrammi eelarvet peaks suurendama, eelkõige Marie Skłodowska Curie meetmetel ja Euroopa Teadusnõukogul.
  • Riiklike ja ELi poliitikate vahel on vaja ühtsemat lähenemisviisi.
  • Poliitilisel ja operatiivsel tasandil on vaja saavutada tõhusamaid sünergiaid.
  • Sotsiaalteaduste ja humanitaarteaduste panuse olulisust on vaja käsitleda kui eraldi väljakutset.

Slovakkia haridus-, teadus- ja spordiministeerium avaldasid oma esialgse 9. raamprogrammi positsioonipaberi. Slovakkia põhisõnumid on järgnevad:

  • 9. raamprogramm peaks jääma teadus- ja innovatsiooniprogrammiks ning toetama kogu innovatsiooniprotsessi – alates alusuuringutest kuni turule orienteeritud lahendusteni. Kogu innovatsiooniprotsessi vältel peaks rõhk olema koostööl põhineval teadusel ja innovatsioonil.
  • Grandipõhine rahastamine peaks jääma Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni toetamise aluseks.
  • Vaja on leida tasakaal suurte ning väikeste ja keskmise suurusega projektide vahel.
  • Tegeleda tuleb nn ajude äravoolu (ingl. brain drain) probleemiga.
  • Tulevikus tuleb rohkem toetada instrumente, mis suurendavad osalust, nagu tipptaseme levitamise ja osaluse laiendamise meetmed.

9. raamprogrammide teemadel on kontakt Eesti Teadusagentuuris Silver Lätt, e-post silver.latt@etag.ee

Euroopa Komisjoni partnerluste vahehindamine

9. oktoobril avaldas Euroopa Komisjon Horisont 2020 avaliku ja erasektori vaheliste ning avaliku sektori siseste partnerluste (ingl. public-private and public-public partnerships) vahehindamise tulemused, mida kasutatakse järgmise raamprogrammi ettevalmistamisel. Vahehindamise kohaselt on teadusuuringute partnerlused ELi, erasektori ja liimesriikide vahel õigel teel, et saavutada oma eesmärgid inimeste elude parandamiseks ja Euroopa rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamiseks.

Seitsme Horisont 2020 avaliku ja erasektori vahelise partnerluse ning kuue 7. raamprogrammi partnerluse vahehindamine näitab, et ühisettevõtete (ingl. Joint Undertaking) peamine tugevus seisneb nende suutlikkuses kaasata piiriüleselt suuri tööstuspartnereid ning ületada killustatus oma sektorites. Euroopa Komisjoni hinnangul on erasektori rahastus juba täitnud oma eesmärgi neljas ühisettevõttes ning lähenemas eesmärgile ülejäänud kolme puhul.

Vahehindamine põhineb sõltumatute ekspertide tööl ja sidusrühmade konsultatsiooni tulemustel. Vahehindamisel selgitati välja valdkonnad, mis vajavad parandamist. Nende hulgas on vajalikud muudatused tulemuslikkuse põhinäitajate (ingl. Key Performance Indicators) puhul, et paremini hinnata ühisettevõtete mõju; vajadus kaasata rohkem sidusrühmi juhtimisstruktuuri või projektidesse; tihedam suhtlus juhatuse ja nende nõuandeorganite vahel; ning ühisettevõtete teguvuste parem kooskõlastamine teadusuuringute ja innovatsiooni prioriteetidega ELi, riiklikul ja piirkondlikul tasandil, eriti nutika spetsialiseerumise prioriteetide vallas.

Euroopa Komisjoni loodud sõltumatu ekspertrühm viis läbi ka avaliku ja erasektori vahelise lepingulise partnerluse (ingl. contractual Public-Private Partnerships – cPPPs) vahehindamise. Peamisteks kriteeriumiteks olid tõhusus, asjakohasus ja tähtsus, sidusus teiste ELi meetmetega ja ELi lisandväärtus. Hinnati perioodi 2014-2016 ja järgnevaid ingliskeelseid cPPP-sid: Factories of the Future (FoF), Energy-efficient Buildings (EeB), Green Vehicles (EGVI), 5G, Sustainable Process Industry (SPIRE), Robotics, Photonics, High Performance Computing (HPC) ja Big Data. Üldiselt peetakse cPPP-de juhtimist tõhusaks. Toetuste andmiseks kuluv aeg ja edukuse määr on paremad kui keskmiselt Horisont 2020-s, kuid tegevuskavad võiksid olla sihipärasemad ja esitada rohkem väljakutseid. Tegevuskavade ja taotlusvoorude vahel võiks olla rohkem kooskõlastamist. Tulemuslikkuse põhinäitajaid (ingl. Key Performance Indicators – KPIs) soovitatakse kiiremas korras ümberkujundada ja ühtlustada. cPPP-sid peaks paremini integreerima teiste ELi instrumentide prioriteetidesse ja eesmärkidesse, vältides duplikatsioone ja kattumisi, kuid kasutades ära riiklikke ja piirkondlikke sünergiaid, sealhulgas struktuurifonde. Arvatakse, et Lamy raportis välja pakutud missioonile orienteeritud lähenemisviis parandaks cPPP-de tõhusust.

Lisaks avaliku ja erasektori vahelise partnerluse vahehindamisele viidi eraldi läbi ka Horisont 2020 avaliku sektori siseste partnerluste vahehindamine. Vahehindamine näitab, et need suured teadusuuringute ja innovatsiooni programmid mitmete ELi riikide, Horisont 2020 assotsieerunud riikide ja mõnel juhul ka kolmandate riikide vahel aitavad kaasa tõhusamale koordineerimisele ja koostööle Euroopas ja väljaspool Euroopat. Vahehindamine on välja selgitanud ka mõningad väljakutsed nende partnerluste puhul ning Euroopa Komisjon kasutab seda järgmise raamprogrammi partnerluse ettepaneku väljatöötamisel.

Huvilised võivad tutvuda Euroopa Komisjoni uudisega ja Horisont 2020 vahehindamise veebilehega.

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) vahehindamine

Euroopa Komisjon on hiljuti avaldanud Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (ingl. European Institute of Innovation and Technology – EIT) vahehindamise töödokumendi  (ingl. Staff Working Document – SWD) ja välisekspertide rühma raporti. EIT vahehindamine on osa Horisont 2020 vahehindamisest. Hinnati andmeid EIT tulemuslikkuse kohta ja viidi läbi intervjuusid EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukondade (ingl. Knowledge and Innovation Community – KIC) tasandil, küsitleti KIC-ide partnereid, tehti avalik konsultatsioon ja juhtumiuuringud kindlatele EIT mudeli osadele.

Vahehindamisel leidis kinnitust EIT mudeli ja selle KIC-ide ainulaadsus. EIT lähenemisviis, mis keskendub ühiskondlikele probleemidele, teaduse, hariduse ja innovatsiooni „teadmiste kolmnurgale“, kuid ka ettevõtlusharidusele ja koostööle kõrghariduse ja ettevõtete vahel, on unikaalne ja innovatiivne.

Vahehindamisel anti EIT-le mitmeid soovitusi, sealhulgas järgnevaid:

  • EIT peaks tegema koostööd Euroopa Komisjoniga, et tõhustada eesmärke, mida algatus peaks saavutama.
  • EIT peaks läbi vaatama oma kommunikatsioonistrateegia, et suurendada sidusrühmade teadlikkust ja teadmisi EIT ja selle tulemuste kohta.
  • EIT peaks tegema koostööd KIC-idega, et parandada innovatsiooniprojektide valimise protsessi läbipaistvust ja tagada, et rahastamise tulemuste ja otsuste põhjendused on läbipaistvalt edastatud taotlejatele ja KIC-i partneritele.

Huvilised võivad tutvuda Euroopa Komisjoni töödokumendiga, töödokumendi kokkuvõttega, välisekspertide rühma raportiga ja selle lisadega.

Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) raport „Analüüs teadusuuringute riiklikust rahastamisest“

Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus (ingl. Joint Research Centre – JRC) on avaldanud oma teaduse ja innovatsiooni vaatlussüsteemis (ingl. Research and Innovation Observatory – RIO) raporti „Analüüs teadusuuringute riiklikust rahastamisest“. Uuring on kogunud infot teadusuuringute riiklikust rahastamisest ja analüüsinud seda. Raport annab ülevaate selle arengust ja hetkeseisust Euroopa riikides ja valitud mitte-Euroopa riikides. Eriti on tähelepanu pööratud rahastamise teemadele, valdkondadele ja eraldamise liikidele (konkurentsil ja projektidel põhinev rahastamine vs institutsiooniline rahastamine).

Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) uuring rahvusvahelise teaduskoostöö mõjust

Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus (ingl. Joint Research Centre – JRC) on avaldanud ajakirjas Nature uuringu, milles leiab kinnitust, et ELi teadlaste edu seisneb Euroopa riikide avatuses. Uuring näitab märkimisväärset seost riikide rahvusvahelise teaduskoostöö taseme ning riikide teadusuuringute kvaliteedi ja edu vahel.

Uuringu raames analüüsiti 36 riigi teaduspublikatsioone ja tsiteerimisi ning valitsuste teadusvaldkonna kulutusi. Kuigi leiti, et teadus- ja arendustegevuse avalik rahastamine on vastavuses teaduspublikatsioonide arvuga, ei ole see seotud teadusliku mõjuga. Mõjuga on vastavuses riikide avatus, mida hinnati riikide rahvusvahelise koostöö ja teadustöötajate mobiilsuse kaudu.

Euroopa Ülikoolide Liidu (EUA) avaldus avatud teadusest

Euroopa Ülikoolide Liit (ingl. European University Association – EUA) on koostanud ELi institutsioonidele ja riikide valitsustele poliitilise avalduse avatud teadusest. Avalduses on esitatud ülikoolisektori põhisõnumid, et aidata kaasa avatud teadusalaste teadmiste vahetamise süsteemi kiirele arengule.

Avalduses keskendutakse eelkõige teaduspublikatsioonide ja teadusandmete avatud juurdepääsu prioritiseerimisele ning avalikult rahastatud teadusuuringute tulemuste taaskasutamiseks vajalike raamtingimuste loomisele. Sõnumid hõlmavad teemasid, mis võivad järgnevatel aastatel oluliselt mõjutada teadusuuringuid, nagu taristu, oskused ja suutlikkuse suurendamine, teadlaste kaasamine avatud juurdepääsu, teadusuuringute hindamise lähenemisviisid ja õigusloome arengud.

Huvilised võivad tutvuda EUA uudisega.

Tööstus- ja teadusliitude positsioonipaber tehnoloogiate ühisalgatuste (JTI) tulevikust

5 tööstus- ja teadusliitu (Hydrogen Europe, AeroSpace and Defence Industries (ASD), Bio-based Industries Consortium (BIC), European Federation of Pharmaceutical Industries and Associations (EFPIA) ja European Rail Industry (UNIFE)), mis osalevad tehnoloogiate ühisalgatustes (ingl. Joint Technology Initiatives – JTIs), on JTI-de tuleviku kohta avaldanud positsioonipaberi. Positsioonipaber rõhutab JTI-de olulisust tugeva instrumendina, mis viib Euroopa turu kasvuni, töökohtade loomiseni, rahvusvahelise konkurentsivõime paranemiseni ja toob kasu ühiskonnale.

Euroopa Teadus- ja Tehnoloogiaorganisatsioonide Assotsiatsiooni (EARTO) seisukohadokument kindlasummalise toetuse (ingl. lump sum) põhimõttest 9. raamprogrammis

Euroopa Teadus- ja Tehnoloogiaorganisatsioonide Assotsiatsioon (ingl. European Association of Research and Technology Organisations – EARTO) on avaldanud seisukohadokumendi kindlasummalise toetuse (ingl. lump sum) põhimõttest 9. raamprogrammis. Euroopa Komisjonis kaalutakse ELi raamprogrammi projektide kulude hüvitamist uuel viisil, kindlasummaliste toetustena. EARTO finantsekspertide töögrupp on teinud oma kogemuste põhjal kokkuvõtte probleemidest, mis võivad kindlasummaliste toetuste põhimõtte rakendamisel tõstatuda, hõlmates erinevaid projekti elutsükli etappe.

Kvanttehnoloogiate juhtalgatuse kõrgetasemelise ekspertrühma lõpparuanne

Kvanttehnoloogiate juhtalgatuse kõrgetasemeline ekspertrühm (ingl. Quantum Flagship High-level Expert Group) on avaldanud oma lõpparuande, milles on esitatud konkreetsed põhimõtted juhtalgatuse rakendamiseks: tipptase, läbipaistvus, avatus ja seos olemasolevate programmidega.

Lõpparuandes on ka esitatud tulemuslikkuse põhinäitajad (ingl. Key Performance Indicators), mis on olulised tulemuslikkuse jälgimiseks. Lisaks sisaldab see mitmeid tähtsaid soovitusi kvanttehnoloogiate juhtalgatuse juhtimiseks ja rakendamiseks, kirjeldades erinevate juhtalgatust moodustavate organite rolli ja omavahelist suhet.

Lõppraport anti Euroopa Komisjonile üle 6. novembril  Brüsselis toimunud Eesti ELi Nõukogu eesistumise juhtalgatuse üritusel ingl.  ‘FET-Flagships: Partnering for excellence’.

ERA-LEARNi raport praegustest ja uutest riiklikest teaduse ja innovatsiooni kooskõlastamisviisidest

ERA-LEARN, mis on Horisont 2020 rahastatud avaliku sektori siseste partnerluste tugiplatvorm, on avaldanud raporti praegustest ja uutest riiklikest teaduse ja innovatsiooni kooskõlastamisviisidest. Raportis analüüsitakse õppetunde juhtumiuuringutest, milles uuritakse praeguseid ja uusi kooskõlastamisviise. Kirjeldatakse konkreetseid kooskõlastamismeetmeid või -instrumente, sellise tegevuse peamiseid hüvesid ja nõrkuseid ning edutegureid, mis on vajalikud efektiivse rakendamise ja mõju tagamiseks.

Euroopas on kasutusel mitmed tegevused ja instrumendid, mis edendavad ja hõlbustavad riiklike teadusuuringute ja innovatsiooni strateegiate, tegevuste ja ressursside kooskõlastamise praktilist rakendamist. Sellised ühised tegevused võivad esineda igas teadusuuringute ja innovatsiooni programmitöö tsükli etapis. Raportis esitatakse 29 kooskõlastamistegevust ja instrumenti  ning informatsiooni võimalikust kasutusest, hüvedest, väljakutsetest ja eduteguritest edukaks rakendamiseks.

Euroopa Teadusnõukogu (ingl. ERC) uudiskiri “Ideed”

Euroopa Teadusnõukogu (ingl. European Research Council – ERC) on avaldanud oma kolmanda väljaande kord kvartalis ilmuvast uudiskirjast “Ideed” (ingl. “Ideas”). Sügis 2017 väljaaanne käsitleb juhtumeid, kus teadlased uurides mingit teemat on teinud avastuse hoopis teises valdkonnas. Teised käsitletavad teemad on:

  • Uuring, mis näitab, et Euroopa Teadusnõukogu rahastatud eesliiniuuringute (ingl. blue sky research) projektid avaldavad jätkuvalt mõju: 73% hinnatud projektidest on viinud läbimurdeni või suure teadusliku edusammuni.
  • Euroopa Teadusnõukogu käimasolevad 10. aastapäeva üritused.
  • Euroopa Teadusnõukogu projekt, mis uurib põhjavee mõju kanjonite tekkimisele Maltal ja Uus-Meremaal.
  • Valik Euroopa Teadusnõukogu uudiseid ja 2018. aasta taotlusvoorude kalender.

Konsultatsioonid

Euroopa Komisjoni innovatsioonihangete konsultatsioon

3. oktoobril avaldas Euroopa Komisjon avalike hangete paketi. Pakett sisaldab ka innovatsioonihangete juhiste eelnõud, mille eesmärk on viia hankeid läbi tõhusamalt ja jätkusuutlikumalt ning samal ajal kasutada maksimaalselt digitaaltehnoloogiaid protseduuride lihtsustamiseks ja kiirendamiseks. Euroopa Komisjon on käivitanud innovatsioonihangete konsultatsiooni, mille eesmärk on saada kommentaare ja ettepanekuid antud juhiste eelnõule.

Konsultatsioon on suunatud erinevatele sidusrühmadele, kes viivad läbi või osalevad innovatsioonihangetel:

  • Valitsusasutused, mis tegelevad hankepoliitikaga, ja teised avalikud asutused, mis kujundavad ja juhivad avalikke innovatsioonihankeid riiklikul tasandil.
  • Avaliku hanke korraldajad (nt kesksed ostjad ja linnad, mis on osalenud ELi rahastatud innovatsiooniprojektide avalikel hangetel) ja nende võrgustikud.
  • Innovatsiooni kompetentsikeskused ja agentuurid ELi riikides.
  • Euroopa Komisjoni innovatsiooniga seotud sidusrühmade võrgustikud.
  • Asjakohaste rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad.
  • Akadeemiliste ringkondade ja erasektori esindajad.

Konsultatsioon on avatud kuni 31.12.17.

Huvilised võivad tutvuda Euroopa Komisjoni avalike hangete paketi pressiteatega.

Konkursid

Horisont 2020 2018-2020 taotlusvoorud

Seoses Horisont 2020 viimase kolme aasta tööprogrammiga, mida Euroopa Komisjon esitles 27. oktoobril ja mille raames eraldatakse aastateks 2018-2020 30 miljardit eurot, on avanenud mitmed konkursid. Tööprogrammide, taotlusvooru teemade ja taotlemise võimaluste täpsem info projektide konkursside kohta on kättesaadav osalejaportaalis (ingl. Participant Portal).

Eesti Teadusagentuur (ETAg) on Horisont 2020 raamprogrammi kontaktpunkt Eestis. Valdkondlike konsultantide kontaktid leiate SIIT. Konsultandid viivad läbi koolitusi ning infopäevi, vahendavad partnerotsinguid ning konsulteerivad personaalselt taotlemise, konsortsiumi moodustamise ja projektide läbiviimise teemadel.

 

 

Koostajad
Kadri Sirg
ETAg-i Brüsseli büroo juht, kadri.sirg@etag.ee

Annika Eskusson
ETAg-i Brüsseli büroo püsistažöör, annika.eskusson@etag.ee

 

Kommenteerimine on suletud