Eesti Teadusagentuur viis läbi teaduse korralise evalveerimise ehk välishindamise

Rahvusvahelise hindamiskomisjoni esimees prof Christian Enss Heidelbergi Ülikoolist ja Eesti Teadusagentuuri uurimistoetuste osakonna juhataja Siret Rutiku mõtteid vahetamas

Neljapäeval, 7. septembril  kell 12-14 tutvustas rahvusvaheline hindamisnõukogu Eesti teadus- ja arendustegevuse hindamise tulemusi Tallinna Ülikooli Mare õppehoones (Uus-sadama 5) ruumis M225.

Eesti Teadusagentuur viis 2017. aastal läbi teaduse korralise evalveerimise ehk välishindamise, mille käigus hinnati 20 Eesti teadus-ja arendusasutuse teadustegevuse taset rahvusvahelises võrdluses kuues erinevas valdkonnas (loodusteadused, tehnika ja tehnoloogia, arsti-ja terviseteadused, põllumajandusteadused ja veterinaaria, sotsiaalteadused, humanitaarteadused ja kunstid).

Ekspertide hinnangul on Eesti teadus- ja arendustegevuse tase tervikuna hea, teadusasutuste infrastruktuur kõrgel tasemel ning rahvusvaheline koostöö kiiduväärt. Komisjon tunnustas teaduse laihaardelist ühiskondlikku mõju, tuues positiivsena välja koostööd ettevõtlussektoriga, avaliku sektori asutuste ja riigijuhtide nõustamist ning teadust populariseerivaid tegevusi.

Korralise evalveerimise viis läbi 22-st tunnustatud väliseksperdist koosnev komisjon. Eksperdid olid pärit erinevatest Euroopa riikide ülikoolidest – esindatud olid Rootsi, Suurbritannia, Leedu, Hollandi, Saksamaa, Prantsusmaa, Taani ja Soome teadlased.

Eelmine korralise evalveerimise voor toimus aastal 2010. Võrreldes eelmise vooruga täpsustati 2017. aastal hindamiskriteeriume, sh hinnati  esmakordselt eraldi kriteeriumina ka asutuste teadustegevuse mõju Eesti ühiskonnale, seostati teadus- ja arendustegevuse hindamine kõrghariduse kvaliteedi hindamisega ning vähendati hindamisega seonduvat bürokraatlikku koormust. Korralise evalveerimise positiivselt läbinud asutused saavad õiguse teadus-ja arendustegevuse finantseerimiseks riigieelarvest ja doktoriõppe läbiviimiseks. Korralise evalveerimise positiivne tulemus kehtib seitse aastat. Negatiivse tulemuse saanud asutustel on võimalik kahe vooru vahelisel ajal puudused parandada ja taotleda kordusevalveerimist, kuid sellega seonduvad kulud peab asutus kandma oma eelarvest.

Tulenevalt korralise evalveerimise eesmärgist hinnati teadus- ja arendusasutusi kolmest kriteeriumist lähtuvalt:

• Teaduslik mõjukus (hinnangud teadus-ja arendustegevuse otsesele väljundile – publikatsioonid ja tööstusomandid).
• Jätkusuutlikkus ja potentsiaal (hinnangud asutuse võimekusele tagada vastavas valdkonnas teadus-ja arendustegevus piisaval tasemel keskpikas perspektiivis).
• Ühiskondlik mõjukus (hinnangud valdkonna teadus-ja arendustegevuse seostatusele ühiskonnas aktuaalsete ja tulevikuprobleemidega).
• Õppeasutuste puhul hinnati lisaks ka teadustegevuse piisavat taset doktoriõppe läbiviimiseks.

Hindamiskomisjon andis hinnangu iga hindamiskriteeriumi lõikes skaalal: väga hea (very good), hea (good), rahuldav (satisfactory) ja mitterahuldav (unsatisfactory). Komisjon pidi oma hinnangut põhjendama. Kriteeriumide lõikes antud hinnangute alusel kujundas komisjon koondhinnangu, milleks on ettepanek haridus-ja teadusministrile evalveerida asutus vastavas valdkonnas negatiivselt või positiivselt. Kui vähemalt üks kriteeriumidest on hinnatud mitterahuldavaks, on evalveerimisettepanek negatiivne.

 EVALVEERIMISE TULEMUSED

• Eesti teadus on  rahvusvahelises võrdluses kõrgel tasemel – esitatud 38-st taotlusest evalveeriti positiivselt 36. (Võrdluseks: 2010. a voorus osales 29 asutust ja esitati 42 valdkondlikku taotlust, millest positiivse tulemuse sai 31). Ka erinevate kriteeriumide lõikes antud hinnetest 40% olid kõrgeimad võimalikest. Käesoleva seisuga on Eestis seega 22 positiivselt evalveeritud asutust (kaks asutust evalveeriti positiivselt 2015. a).
• Eesti teadus teenib ühiskonna ja majanduse huve ning on tulevikule orienteeritud. Teadussuunad on strateegiliselt olulised ning ühtivad Eesti teadus-ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia eesmärkidega ja nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondadega (nt. küberturvalisus, energiasäästlikud lahendused, päikesepaneelid, innovaatilised diagnostikavahendid tavameditsiinis kasutamiseks, DNA analüüsimeetodid, funktsionaalne genoomika, toidutehnoloogiad, loodusvarade jätkusuutlik kasutamine). Lisaks on olemas võimekus arendada välja uusi suure potentsiaaliga uurimissuundi.
• Peamiste ühiskondliku mõju avaldumiskohtadena tõid eksperdid lisaks majanduses rakendust leidnud teadustulemustele välja ka teadlaste pakutavad eksperthinnangud ja konsultatsioonid, osalemise riiklike strateegiate ja seaduste loomises, osavõtu rahvusvahelistes nõuandvates ja otsustuskogudes, žüriides ning komisjonides, õppematerjalide, sõnaraamatute, riigieksamite ja teadust populariseerivate materjalide koostamise, täiendusõppe pakkumise, olümpiaadide, näituste, kontsertide korraldamise, e-ressursside arendamise, spin-off ettevõtete loomise jpm. Teaduse sotsiaalmajandusliku  mõju või väärtuse teadvustamine ei ole siiski veel iseenesestmõistetav ning selle kirjeldamisele on edaspidi vaja enam tähelepanu pöörata (sh kokku leppida kohased indikaatorid).
  • Eesti teadusasutusi  iseloomustab laiaulatuslik siseriiklik ja rahvusvaheline koostöö. See avaldub koostöös teiste riikide uurimisgruppide ja ettevõtetega, rahvusvahelistes projektides ja koostööprogrammides osalemises ja rahvusvaheliste lepingute sõlmimises. Konverentsidel osalemise ning publikatsioonide avaldamise ja tutvustamisega on kasvanud rahvusvahelise nähtavuse tase.  Siseriiklik koostöö on kohati lausa nii ulatuslik, et keeruline on eristada, millisele asutusele kuulub missugune osa teadustöö tulemusest ja selle mõjust. Sellest lähtuvalt tehti mõnedele asutustele ettepanekuid rohkem reguleerida omavahelisi formaalseid suhteid ja intellektuaalomandi kuuluvust.
  • Eesti teadusasutuste infrastruktuur ja laborite varustatus on väga heal rahvusvahelisel tasemel. Mõnel juhul väljendasid välishindajad siiski muret selle potentsiaali ülalpidamisvõimaluste ja kasutusvõimekuse osas, juhul kui teadusrahastuses ei suurene stabiilne komponent.
  • Oluline kitsaskoht Eesti teadussüsteemis on ebastabiilne rahastamine ja suur sõltuvus Euroopa Liidu tõukefondidest. Stabiilse iseloomuga baasrahastuse vähene osakaal teadustuludes ei võimalda pikaajalist planeerimist, mis on teadustöö tulemuslikkuse saavutamisel ülioluline.
  • Korraline evalveerimine on vajalik teadusasutuste võrgu arenguks 2010. a evalveerimise soovituste kohaselt läbiviidud Jõgeva Sordiaretuse Instituudi ja Eesti Maaviljeluse Instituudi ühendamine Eesti Taimekasvatuse Instituudiks on 2017. a korralise evalveerimise hinnangute kohaselt tõstnud ETKI teadustöö kvaliteeti. Teadustöö tulemuslikkuseks vajaliku stabiilsuse suurendamise huvides kiitsid seekord eksperdid heaks Tartu Observatooriumi ja Eesti Biokeskuse ühendamise kava Tartu Ülikooliga.
  • Jätkusuutliku teadustegevuse tagamiseks on vajalik strateegiliste arengukavade korrigeerimine. Paljude asutuste puhul toodi välja vajadus viia sisse muudatusi erinevates strateegilistes juhtimisvaldkondades nagu personali-ja värbamispoliitika, akadeemiliste töötajate karjäärimudel, rahastuse planeerimine.
  • Eestis on doktorantuuris õppimise aeg liiga pikk. Ekspertide hinnangul on doktorantuuri lõpetamiseks seatud tulemuslikkuse (üldreegilina kolm avaldatud artiklit) nõue liiga range ja doktorantide stipendiumid liiga väikesed, mis ei võimalda pühenduda ainult õpingutele,  langetades seeläbi lõpetamiste määra ja pikendades õpingute kestvust.
  • Korralise evalveerimise tulemused kinnitavad, et Eesti Teadusagentuuri eestvedamisel evalveerimise protsessi tehtud muudatused on ennast igati õigustanud:  evalveerimine oli sisukam, välisekspertide tagasiside põhjalikum ning protsess vähem bürokraatlik.
  • Eesti Teadusagentuur ja Haridus- ja Teadusministeerium analüüsivad evalveerimise tulemusena saadud teavet  teaduspoliitika arendamiseks ja järgmiste sihtevalveerimiste korraldamisel. Sihtevalveerimist viiakse läbi teadus- ja arendustegevuse strateegiliste arengukavade või muude teaduspoliitiliste otsuste ja meetmete ettevalmistamiseks või nende mõjude ning rakendamise hindamiseks ja analüüsimiseks.

Eesti Teadusagentuur