Brüsseli büroo edastatavad teadusuudised (märts 2017)

Üldised teadusuudised
Horisont 2020 tipptaseme levitamise ja osaluse laiendamise meetme Teamingu taotlusvooru 1. etapi tulemused
Euroopa Teadusnõukogu 10. aastapäev
Rooma lepingu 60. aastapäev ja Euroopa Liidu tuleviku diskussioon
Ühendkuningriikide EList lahkumise läbirääkimiste algus
Donald Trumpi ettepanek kärpida teaduse rahastust
Euroopa ravimiameti töörühm suurandmete kasutamiseks meditsiinis
Aruanded, analüüsid
Sidusrühmade seisukohad 9. raamprogrammist
Euroopa Komisjoni raport ringmajanduse tegevuskava rakendamisest
Tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogiate nõuanderühma raport sotsiaal- ja humanitaarteaduste integreerimisest loodus- ja inseneriteadustesse Horisont 2020-s ja väljaspool
Euroopa Komisjoni Teadusliku nõuandva mehhanismi (ingl. SAM) teaduslik arvamus küberturvalisusest
Euroopa Teadusnõukogu aastaaruanne 2016
Euroopa Komisjoni raport „Majanduslikud põhjendused teaduse ja innovatsiooni avalikuks rahastuseks ja selle mõjuks“
ELi ja OECD ülevaade 18 liikmesriigi T&A maksukrediitidest
Teadusasutuste ühisavaldus „Uus hoog Euroopa teadusruumile“
Euroopa teadusülikoolide liidu LERU poliitikadokument „Tulemuslik koostöö: akadeemiliste uuringute ühiskondlik mõju teadmistepõhises ühiskonnas”
Euroopa Komisjoni infograafika osalusest Horisont 2020 tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogiate (ingl. FET) projektides
Euroopa Investeerimispanga (ingl. EIB) uuring teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonide juurdepääsust rahastusele
EARTO seisukohadokument teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonide ning tööstuse vahelisest koostööst
Euroopa Ülikoolide Liidu (ingl. EUA) seisukohadokument nutikast spetsialiseerumisest
Konkursid
Euroopa Komisjoni Euroopa innovatsiooni pealinna võistlus
Horisont 2020 „Turvalise ühiskonna“ taotlusvoor
Lennunduse ja lennutranspordi taotlusvoor
Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (ingl. EIT) plaanid käivitada uued teadmis- ja innovaatikakogukondade (ingl. KICs) taotlusvoorud 2018. aastal
Innovatsioon
Horisont 2020 VKE instrumendi viimase taotlusvooru tulemused
ELi 2017. aasta naisinnovaatorite auhinnad

Üldised teadusuudised

Horisont 2020 tipptaseme levitamise ja osaluse laiendamise meetme Teamingu taotlusvooru 1. etapi tulemused

Horisont 2020 tipptaseme levitamise ja osaluse laiendamise meetme Teamingu taotlusvooru 1. etapi tulemusena rahastatakse 30 projekti. Valituks osutus ka Tartu Ülikooli projekt. Iga Teamingu projekt saab 1. etapis 400 000 eurot, et arendada kindel tegevuskava ja näidata potentsiaali tulevase tippkeskuse loomiseks nõrgema teadus- ja innovatsioonisuutlikkusega riikides. Tipptaseme levitamise ja osaluse laiendamise meetme eesmärgiks on arendada tipptasemel teadustegevust liikmesriikides, kus TAI näitajad on alla 70% ELi keskmisest.
Huvilised võivad tutvuda Euroopa Komisjoni uudisega. Rahastust saanud projektide nimekirja leiate siit.

Euroopa Teadusnõukogu 10. aastapäev

Euroopa Teadusnõukogu (ingl. European Research Council – ERC) tähistas 13.-19. märtsil Euroopa Teadusnõukogu nädala raames oma 10. aastapäeva. Tähtpäeva puhul toimusid üritused üle Euroopa ja maailma ning need jätkuvad 2017. aasta vältel.
Euroopa Teadusnõukogu loodi 2007. aastal ning sellest on saanud keskne osa Horisont 2020-st, mis toetab Euroopa tippteadlasi ja millest on saanud esimese kümne aastaga tõeline edulugu. Euroopa Teadusnõukogu on toetanud 7000 teadlast, kellest kuus on saanud Nobeli preemia. Euroopa Teadusnõukogu rahastatud projektid on avaldanud 100 000 teadusartiklit, millest 5500 on avaldatud 1% enim tsiteeritud teadusajakirjades.
Euroopa Komisjoni teaduse ja innovatsiooni volinik Carlos Moedas teatas aastapäeva üritusel, et Euroopa Komisjon plaanib Horisont 2020 viimastel aastatel Euroopa Teadusnõukogu eelarvet tõsta 50 miljoni euro võrra.
Euroopa Teadusnõukogu president Jean-Pierre Bourguignon kutsus aastapäeva üritusel üles tõstma Euroopa Teadusnõukogu aastast eelarvet järgmise 10 aasta jooksul kuni nelja miljardi euroni. 2017. aasta eelarve on 1,8 miljardit eurot, mis Horisont 2020 lõpuks kasvab 2,2 miljardini. Euroopa Teadusnõukogu presidendi hinnangul peaks järgmises raamprogrammis eelarve iga aasta suurenema 200-300 miljoni euro võrra.
Üritusel osales ka Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrghariduse ja teaduse asekantsler Indrek Reimand.
Huvilised võivad tutvuda Euroopa Teadusnõukogu pressiteatega.

Rooma lepingu 60. aastapäev ning  Euroopa Liidu tuleviku ja teadusrahastuse diskussioon

Märtsis tähistati Rooma lepingu 60. aastapäeva ning arvestades ka eelseisvat Brexitit kasutati võimalust arutada Euroopa Liidu tulevikku.
1. märtsil esitles Euroopa Komisjon valget raamatut, mis sisaldab Euroopa Liidu tuleviku kohta 5 stsenaariumit: samamoodi edasi; üksnes ühtne turg; kes tahavad, teevad rohkem; teeme vähem, aga paremini; teeme palju rohkem koos.
25. märtsil toimus Rooma tippkohtumine, kus 27 ELi liikmesriigi, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni juhid allkirjastasid Rooma deklaratsiooni, milles tõotavad pürgida turvalisema, jätkusuutlikuma, jõukama ja tugevama Euroopa suunas ning rõhutasid tehnoloogia ja innovatsiooni olulisust.
Tulevik näitab, millise stsenaariumi viiest EL valib ja kuidas kujuneb järgmise ELi mitmeaastase finantsraamistiku (ingl. Multiannual Financial Framework) arutelu, mille raames muuhulgas sätestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni eelarve. Mõjukad Euroopa Parlamendi liikmed on avaldanud arvamust, et järgmise raamprogrammi eelarvet peaks suurendama 100 miljardi euroni, kuid aeg näitab, kuidas erinevad tegurid, nagu Ühendkuningriikide EList lahkumise tingimused, Prantsusmaa ja Saksamaa valimiste tulemused jms, mõjutavad eelarve suurust.
Huvilised võivad tutvuda Science Business’i uudisega ja SwissCore’i uudisega.

Ühendkuningriikide EList lahkumise läbirääkimiste algus

29. märtsil saatis Ühendkuningriikide peaminister Theresa May Euroopa Ülemkogule kirja, millega teatas Ühendkuningriikide soovist EList lahkuda. Järgmine sammuna võeti 29. aprilli Euroopa Ülemkogu kohtumisel vastu läbirääkimiste suunised ELi tasandil. Suunised sätestavad ELi esindava Euroopa Komisjoni üldise seisukoha ja põhimõtted Ühendkuningriikidega läbirääkimistel. Hetkel jääb lahtiseks, milline on läbirääkimiste tulemuste mõju Ühendkuningriikide osalusele ELi teadusprogrammides.
Euroopa Ülikoolide Liit (ingl. European University Association – EUA) ja Ühendkuningriikide ülikoolide esindusorganisatsioon UUK (ingl. Universities UK) toetavad ELi Brexiti läbirääkija Michel Barnier 22. märtsil regioonide komitees peetud kõnes esitatud visiooni saavutada teaduse ja innovatsiooni valdkonnas ambitsioonikas Brexiti-järgne suhe Ühendkuningriikidega. Ülikoolid ELis ja Ühendkuningriikides avaldavad tugevat toetust tihedale koostööle tulevikus. Huvilised võivad tutvuda EUA uudisega.
Kuna teadus ei ole läbirääkimistel kõige prioriteetsemate teemade hulgas, hindab Euroopa teadusülikoolide liidu (ingl. the League of European Research Universities – LERU) peasekretär Kurt Deketelaere, et teaduse teemat arutatakse järgmisel aastal. Ühendkuningriigid ei ole välistanud osalust ELi teadusprogrammides tulevikus, kuid muude aspektide seas võib problemaatiliseks osutuda kokkuleppeni jõudmine inimeste vaba liikumise osas. Huvilised võivad tutvuda Science Business’i uudisega.

Donald Trumpi ettepanek kärpida teaduse rahastust

Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpi esimene eelarve ettepanek sisaldab märkimisväärseid kärpeid maailma kõige suuremas teadusprogrammis. Ettepaneku kohaselt kärbitaks teaduse rahastamist energia, keskkonna ja tervise valdkondades ning lõpetataks 4 NASA maateaduste projekti. Kärped õõnestavad aga Ühendriikide liidrirolli teaduse ja tehnoloogia valdkonnas. Kuna Ameerika Ühendriikide Kongressi kuulub palju teaduse pooldajaid, on tõenäoline, et Kongress ei poolda antud ettepanekut. Huvilised võivad tutvuda Science|Business’i uudisega.
Euroopa Komisjoni teaduse ja innovatsiooni volinik Carlos Moedas ütles Euroopa Teadusnõukogu 10. aastapäeva üritusel, et Trumpi drastilised kärped loovad Euroopa teadusele ja investeeringutele uusi võimalusi ja Euroopa muutub teadlastele atraktiivsemaks sihtkohaks. Samal ajal kui mujal maailmas kohtab skeptitsismi, siis Euroopas toetatakse alusuuringuid. Moedase ütles, et kui ta ise oleks investor, siis see oleks hetk, kui ta kahekordistaks oma panuseid Euroopasse.

Euroopa ravimiameti töörühm suurandmete kasutamiseks meditsiinis

Euroopa ravimiamet (ingl. European Medicines Agency – EMA) on loonud riiklike ravimiametite juhtidega uue töörühma, et tegeleda suurandmete kasutamisega meditsiinis. Töörühma eesmärk on uurida, kuidas Euroopa Majanduspiirkonna ravimeid reguleerivad asutused saavad kasutada suurandmeid, et toetada teadusuuringuid, innovatsiooni ja jõulist ravimite arengut inimeste ja loomade tervise heaks.
Töörühma juhivad Taani ja Euroopa ravimiametid. Rühma liikmed on kogenud töötajad Euroopa Majanduspiirkonna ravimeid reguleerivatest asutustest. Töörühm kaasab vajaduse korral suurandmete kogumise analüüsiks ka väliseksperte. Järgmise 18 kuu jooksul töötatakse välja tegevuskava suurandmete võimekuse arendamiseks ja soovitused suurandmete kasutamiseks ravimite hindamisel.
Huvilised võivad tutvuda Euroopa ravimiameti pressiteatega.

Aruanded, analüüsid

Euroopa Parlamendi ITRE komisjoni omaalgatuslik Horisont 2020 vahehindamise ja 9. raamprogrammi teemaline raport
Euroopa Parlamendi tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil (ITRE) valmis 6. märtsil Horisont 2020 vahehindamise ja 9. raamprogrammi valguses mustand Horisont 2020 rakendamise hindamise raportist. 25. aprillil arutasid komisjoni liikmed muudatusettepanekuid ning plaani kohaselt võetakse raport vastu täiskogu istungil juunikuus. Raportööriks on Euroopa Parlamendi Hispaania saadik Soledad Cabezón Ruiz.
Raportis hinnatakse Horisont 2020 rakendamist ja tehakse ettepanekuid 9. raamprogrammi jaoks. Raportis käsitletakse tehnoloogilise valmiduse astmeid, sest need on liiga kõrged ja välistavad mitte-tehnoloogilist innovatsiooni. Käsitletakse ka madala edukuse määra ja hindamise teemat. Raporti soovitus on lisada hindamisse humanitaarteaduste integreerimise ja geograafilise tasakaalu kriteeriumid ning suurendada järgmise raamprogrammi eelarvet 100 miljardi euroni. Toetatakse Horisont 2020 struktuuri jätkumist 9. raamprogrammis ning loodetakse positiivset lahendust Brexitile.
Huvilised võivad tutvuda SwissCore’i uudisega.

Sidusrühmade seisukohad 9. raamprogrammist

Euroopa Komisjon on alustanud järgmise raamprogrammi arutelu ja planeerimist. Kõrgetasemeline rühm tegeleb raamprogrammi tulevikusuundadega kuni 2017. aasta suveni, Horisont 2020 vahehindamine viiakse läbi 2017. aastal ja on ka teisi visiooniuuringuid, mis panustavad järgmise raamprogrammi ettevalmistamisse.
Euroopa teadusülikoolide võrgustik Guild on avaldanud oma positsiooni järgmisest raamprogrammist. Guildi positsiooni kohaselt on vaja leida uusi viise teaduse ja hariduse ühendamiseks. Ülikoolid ja äritudengid on olulised innovatsiooni ökosüsteemi osad. Guild kutsub üles kasutama ÜRO säästva arengu eesmärke väljakutsetest ajendatud teadusuuringute määramisel, et võimaldada valdkondlikel perspektiividel lahendada kõige pakilisemaid ülemaailmseid ühiskondlikke probleeme. Seetõttu peaks Euroopa rohkem tegelema ülemaailmse teaduskoostööga, ka lõunapoolsete riikidega. Tegelema peab ka struktuursete ja kultuuriliste takistustega Euroopa tippteaduses ning neid eemaldama. Ülikoolid peaksid olema kaasatud regionaalse kasvupoliitika keskmesse.
Austria 9. raamprogrammi mõttekoda toob oma positsioonipaberis esile, et 9. raamprogrammis on mõju suurendamiseks vaja luua tõeline ühine teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonipoliitika. Ühine poliitika peaks järgima järgnevaid põhimõtteid. Mõttekoda sooviks raamprogrammis näha rohkem mõju asjakohase innovatsiooni näol ja tegelemist ühiskondlike väljakutsetega. Mõttekoda toonitab, et 9. raamprogramm peaks olema programm, mis on suunatud teadusuuringutele ja innovatsioonile. Erinevate instrumentide (k.a. need, mis on väljaspool raamprogrammi nagu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, Euroopa Investeerimispank, EUREKA) vahel peaks olema rohkem sidusust. Mõttekoda soovib, et innovatsiooni nähtaks rohkem kui ainult tehnoloogiat, nagu varasemates raamprogrammides on seda määratud. Rahvusvaheline koostöö peaks olema kindlalt juurdunud ja kasutatud Euroopa tasandil, et viia Euroopa teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni tegevuskava edasi. Nende eesmärkide saavutamiseks on vaja rakendada erinevaid meetmeid, sealhulgas soovitab mõttekoda suurendada 9. raamprogrammi eelarvet 130 miljardi euroni, hoolimata sellest, et ELi liikmesriikide arv väheneb ja riiklikud eelarved on väikesed.
Science Business on loonud lehe, kus kajastab jooksvalt 9. raamprogrammiga seotud uudiseid. ERA Austria portaali kodulehel on kokku kogutud sisendid 9. raamprogrammi kohta.

Euroopa Komisjoni raport ringmajanduse tegevuskava rakendamisest

Euroopa Komisjon on avaldanud raporti ringmajanduse tegevuskava (ingl. Circular Economy Action Plan) rakendamisest. Euroopa ringmajanduse pakett avaldati detsembris 2015 ning selle eesmärgiks on juhtida Euroopa Liitu jätkusuutlikuma majanduse poole. Raport teeb kokkuvõtte edusammudest ja kavandatavatest tegevustest 2017. aastaks.

Euroopa Komisjon on muuhulgas viinud ellu järgnevad tegevused:

• Mais 2016 korraldatud innovatsiooni kokkuleppe (ingl. Innovation Deals) konkursi tulemusena saadi 32 taotlust 14 liikmesriigist. 2017. aastal sõlmitakse kaks innovatsiooni kokkulepet. Innovatsiooni kokkuleppe eesmärk on tuua kokku innovaatorid, riigiasutused ja Euroopa Komisjoni, et selgitada välja tõkkeid, mh regulatsioonis.
• Novembris 2016 loodud ökodisaini tööplaan (ingl. Ecodesign Working Plan) tagab energiatõhusamate toodete tootmist, arendab selge energiamärgistusega süsteemi tarbijate teavitamiseks ning parandab ringlussevõtuprotsessi.
• Horisont 2020 valdkondadevaheline teema „Tööstus 2020 ringmajanduses“ on 2016-2017 tööprogrammis eraldanud 650 miljonit eurot.
• VKE instrumendis on arendatud ja puhta tootmise valdkonna VKEdele loodud ühtne teeninduspunkt tehnoloogia teenustele juurdepääsuks.

Euroopa Komisjon kavatseb rakendada ka järgnevaid meetmeid:

• Jäätmete energiaks muutmise teatis (ingl. Waste-to-Energy Communication) annab liikmesriikidele suuniseid, kuidas tagada tasakaalustatud suutlikkus ning pakub pingerida jäätmekäitluse võimalustest.
• Ringmajanduse rahalise toetuse platvorm (ingl. Circular Economy Finance Support Platform) toob kokku Euroopa Komisjoni, Euroopa Investeerimispanga, finantsturu ja ärisektori, et tõsta teadlikkust ringmajanduse äriloogika kohta ja arendada finantsinstrumente.

Huvilised võivad tutvuda SwissCore’i uudisega.

Tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogiate nõuanderühma raport sotsiaal- ja humanitaarteaduste integreerimisest loodus- ja inseneriteadustesse Horisont 2020-s ja väljaspool

Tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogiate nõuanderühm (ingl. Future and Emerging Technologies Advisory Group) on avaldanud raporti „Vajadus integreerida sotsiaal- ja humanitaarteaduseid loodus- ja inseneriteadustesse Horisont 2020-s ja väljaspool“.
Rühma hinnangul on sotsiaal- ja humanitaarteadustel oluline roll innovatsiooni loomisel ELis. Seetõttu on rohkem tähelepanu vaja pöörata valdkondadevahelistele uurimisprojektidele, mis toovad kokku sotsiaal- ja humanitaarteadused, tehnoloogia ja loodusteadused.
Sotsiaal- ja humanitaarteadused panustavad Horisont 2020-sse ja Euroopa globaalse konkurentsivõime edendamisse mitmel viisil. Nad analüüsivad uutest tehnoloogiatest tingitud ühiskonnas toimuvaid muutusi, kuid tuvastavad ka ühiskondlikke vajadusi uute tehnoloogiate jaoks. Nad kaardistavad praeguseid ja tulevasi suundumusi Euroopa tuleviku väärtustes. See käib käsikäes ühiskondliku mõju potentsiaaliga tehnoloogia arenguga.
Rühma hinnangul on sotsiaal- ja humanitaarteadused olulised tehnoloogiate arendamisel, mis on sobilikud turule ja ühiskonda. See on eriti ilmne suurte projektide, nagu tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogiate juhtalgatuste, puhul.
Tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogiate nõuanderühm soovitab mitmeid meetmeid sotsiaal- ja humanitaarteaduste integreerimise suurendamiseks Horisont 2020-s ja sellele järgnevas 9. raamprogrammis. Taotlusvoorudes peaks selgitama, et sotsiaal- ja humanitaarteaduste panus ELi rahastatud projektidele on soovitatav ning taotluste hindamisel peaks rohkem kaasama sotsiaal- ja humanitaarteaduste eksperte.
Huvilised võivad tutvuda SwissCore’i uudisega.

Euroopa Komisjoni Teadusliku nõuandva mehhanismi (ingl. SAM) teaduslik arvamus küberturvalisusest

Euroopa Komisjoni Teadusliku nõuandva mehhanismi kõrgetasemeline rühm (ingl. Scientific Advice Mechanism – SAM) on avaldanud sõltumatu teadusliku arvamuse „Küberturvalisus Euroopa digitaalses ühtses turus“. Euroopa Komisjoni asepresidendi Andrus Ansipi palvel on teadusnõunikud koostanud rea soovitusi, et muuta inimestele ja ettevõtetele Internetis tegutsemise ELis lihtsamaks.

Teaduslik arvamus sisaldab järgnevaid soovitusi:

• Muuta süsteemid turvalisemaks, sh vältides „tagauksi“, mis hiilivad mööda tavalistest autentimise protsessidest ja kasutades tänapäevaseid krüpteerimise standardeid.
• Järgida hoolsuskohustuse põhimõtet tarbijate suhtes: tagada, et süsteemid on hästi hooldatud ja vähendada tehnilisi turvaauke riist- ja tarkvaras.
• Anda kasutajatele konteksti kohandatud digitaalsed identiteedid, et inimestelt küsitaks ainult andmeid, mis on vajalikud internetitehingute kinnitamiseks ning, et neil oleks rohkem valikuid ja kontrolli oma andmete üle.
• Tugevdada Euroopa strateegiliselt olulist küberturvalisuse tööstust, sh tagades inimestel vajalikud oskused.
• Parandada küberjuhtumite info koordineerimist ja jagamist üle Euroopa ja tagada piisav tehniline pädevus Euroopa asutustes. Arvamuses on ka üleskutse ülemaailmse küberjulgeoleku juhtimise raamistiku kohta, kus ELil oleks liidriroll.

Euroopa Teadusnõukogu aastaaruanne 2016

Euroopa Teadusnõukogu (ingl. European Research Council – ERC) on avaldanud 2016. aasta aruande, milles antakse ülevaade eelmise aasta peamistest tegevustest ja saavutustest. Euroopa Teadusnõukogu 2014-2020 eelarve moodustab 17% kogu Horisont 2020 eelarvest. 2016. aastal oli Euroopa Teadusnõukogu eelarve 1,67 miljardit eurot.
2016. aastal esitati Euroopa Teadusnõukogu konkurssidele 7644 taotlust, mis on 10,4% rohkem kui 2015. aastal. Kasv oli 1% alustava teadlase grandi (ingl. ERC Starting Grant), 12% juba iseseisvuse saavutanud tippteadlaste grandi (ingl. ERC Consolidator Grant) ja 23% kogenud teadlase grandi (ingl. ERC Advanced Grant) puhul. Rahastamiseks on välja valitud 374 alustava teadlase ja 314 iseseisvuse saavutanud tippteadlase projekti, mis teeb kokku üle 2500 Euroopa Teadusnõukogu grandi saaja Horisont 2020-s.
Huvilised võivad tutvuda ERA Austria portaali uudisega.

Euroopa Komisjoni raport „Majanduslikud põhjendused teaduse ja innovatsiooni avalikuks rahastuseks ja selle mõjuks“

Euroopa Komisjon on avaldanud raporti „Majanduslikud põhjendused avaliku teaduse ja innovatsiooni rahastuseks ja selle mõjuks“ (ingl. „The economic rationale for public R&I funding and its impact). Raport analüüsib olemasolevat empiirilist kirjandust ja toob välja teaduse ja innovatsiooni avaliku rahastamise olulise rolli tänapäeva kiiresti muutuvas ja riskantsemas innovatsiooni maastikus.
Raporti kohaselt tuleneb kaks kolmandikku majanduskasvust innovatsioonist. Teaduse ja innovatsiooni erainvesteeringute tulu on 10-30% ning positiivsete kõrvalmõjude tõttu on kasu majandusele isegi suurem. Teaduse ja innovatsiooni avalik rahastus panustab uute teadmiste loomisele ja levitamisele, uute oskuste arendamisele ja teadmiste voogu parandavate võrgustike loomisele. Teaduse ja innovatsiooni avalike investeeringute tulu on umbes 20% ning ELi rahastatud teaduse ja innovatsiooni tulu on veel suurem.
Raport rõhutab, et maksimaalseks mõjuks on vaja, et teaduse ja innovatsiooni avalik rahastus kataks kogu innovatsiooni tsüklit, alates alusuuringutest kuni turguloova innovatsioonini.
Raport on sisendiks kõrgetasemelisele ekspertrühmale ehk nn Lamy grupile, kes nõustavad Euroopa Komisjoni ELi teaduse ja innovatsiooni investeeringute maksimaalse mõju osas ning avaldavad raporti juunis 2017.
Huvilised võivad tutvuda Euroopa Komisjoni uudise ja Science|Business’i uudisega.

ELi ja OECD ülevaade 18 liikmesriigi T&A maksukrediitidest

Euroopa Komisjon ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (ingl. Organization for Economic Co-operation and Development – OECD) on avaldanud Horisont 2020 toetusel info 18 liikmesriigi T&A maksukrediitide kohta. Riikide profiilid näitavad otserahastust, maksusoodustusi, valitsuste suundumisi ettevõtete T&A toetamisel, riiklike programmide põhijooni ning T&A maksutoetuste suurust. Riikide profiilid täiendavad hiljutist OECD raportit, mis esitas tõendeid T&A maksusoodustuste kavandamisest ja mõjust.

Teadusasutuste ühisavaldus „Uus hoog Euroopa teadusruumile“

Mitmed Euroopa organisatsioonid, mis esindavad ülikoole ning teadusuuringuid läbiviivaid ja rahastavaid asutusi, on teinud Rooma lepingu 60. aastapäeva puhul ühisavalduse „Uus hoog Euroopa teadusruumile“ (ingl. New Momentum for the European Research Area). Avalduses osalesid CESAER (ingl. Conference of European Schools for Advanced Engineering Education and Research), EUA (ingl. European University Association), LERU (ingl. League of European Research Universities) ja Science Europe.
Ühisavaldus tunnustab varasemaid saavutusi Euroopa integratsioonis ja väljendab muret ohtude eest teadmistepõhistele ühiskondadele üle maailma. Avalduses kutsutakse üles ELi institutsioone andma uut hoogu, dünaamilisust ja õiglust teadmistepõhistele ühiskondadele Euroopas ja mujal. Avaldus rõhutab Euroopa teadussüsteemi hädavajalikkust ja selle olulisust paremaks Euroopa tulevikuks. Avalduses kutsutakse üle tugevdama Euroopa teadust, haridust ja innovatsiooni.
Huvilised võivad tutvuda ERA Austria portaali uudisega.

Euroopa teadusülikoolide liidu LERU poliitikadokument „Tulemuslik koostöö: akadeemiliste uuringute ühiskondlik mõju teadmistepõhises ühiskonnas”

Euroopa teadusülikoolide liit LERU (ingl. League of European Research Universities) on avaldanud poliitikadokumendi „Tulemuslik koostöö: akadeemiliste uuringute ühiskondlik mõju teadmistepõhises ühiskonnas”.
Poliitikadokumendis analüüsitakse põhjalikult nõudlust ülikoolidele tõestada oma ühiskondlikku mõju seoses dramaatiliste ühiskondlike muutustega, nagu globaliseerumine, konkurents ja väljakutsed nagu elanikkonna vananemine, globaalne soojenemine ja migratsioon.
Ülikoolid toetavad seisukohta, mis näeb ühiskondlikku mõju kui erinevate sidusrühmade loomingulise kokkusaamise ja nende ühistele eesmärkidele suunatud panuste korduvprotsessi tulemust. See seisukoht erineb traditsioonilisest lineaarsest teadmiste tootmise mudelist, mis on otseselt suunatud majanduslikule kasule ja lihtsalt mõõdetavale väljundile. Lisaks nendele teemadele annab poliitikadokument soovitusi ülikoolidele, valitsustele, poliitikakujundajatele ja rahastajatele.
Huvilised võivad tutvuda LERU uudisega.

Euroopa Komisjoni infograafika osalusest Horisont 2020 tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogiate (ingl. FET) projektides

Euroopa Komisjon on avaldanud riigipõhise infograafika osalusest Horisont 2020 tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogiate (ingl. Future and Emerging Technologies – FET) projektides. Infograafika näitab 2016. aasta detsembri seisuga riikide kaupa osalejate arvu ja rahastuse suurust.
FET meetmete hinnanguline eelarve on 2,7 miljardit eurot, millega toetatakse pöördelisi tehnoloogilisi uuendusi tipptasemel multidistsiplinaarse teaduse ja tehnoloogia vahelise koostöö kaudu.
Kuni 2016. aasta detsembrini on toetatud 131 projekti 659 miljoni euroga. FETi osalejad on 36 erinevast riigist Euroopast ja mujalt. Saksamaa, Ühendkuningriigid ja Prantsusmaa on kõige suurema osalusega riigid. Hollandil ja Šveitsil on rahastus suurenenud rohkem kui 50% võrra alates juunist 2016. 2016. aasta lõpus olid uustulnukateks Läti, Luksemburg, Malta ja Rumeenia.

Euroopa Investeerimispanga (ingl. EIB) uuring teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonide juurdepääsust rahastusele

29. märtsil avaldas Euroopa Investeerimispank (ingl. European Investment Bank – EIB) uuringu Euroopa teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonide (ingl. Research and Technology Organisations – RTOs) ja nende akadeemiliste ja tööstuspartnerite juurdepääsust rahastusele.
Uuring annab ülevaate teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonide rahastusele juurdepääsu tingimuste täitmisest ja pakub võimalikke lahendusi nende parandamiseks. Uuring näitab, et osade organisatsioonide olemasolevaid ärimudeleid saaks veelgi optimeerida ja täiendada, et ümber positsioneerida osasid tegevusi ja seal, kus võimalik, kehtestada äri- ja turupõhisemat perspektiivi.
Uuring annab konkreetseid soovitusi, kuidas teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonid saavad vähendada rahastamispuudujääki ja arutab, kuidas olemasolevad ja uued potentsiaalsed Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa Komisjoni finantsinstrumendid ja nõuandeteenused võivad kaasa aidata.
Huvilised võivad tutvuda EIB ülevaatega.

EARTO seisukohadokument teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonide ning tööstuse vahelisest koostööst

Euroopa Teadus- ja Tehnoloogiaorganisatsioonide Assotsiatsioon (ingl. EARTO) on avaldanud Euroopa Komisjoni ühisettevõtete (ingl. Joint Undertakings) vahehindamise avaliku konsultatsiooni raames seisukohadokumendi „Kuidas ühisettevõtted suurendavad teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonide ning tööstuse vahelist koostööd ning erasektori TAI investeeringuid Euroopas“. Dokumendis esitatakse EARTO seisukohti teaduskoostööst Horisont 2020-s, k.a. avaliku ja erasektori vahelistes lepingulistes partnerlustes (ingl. contractual Public-Private Partnerships – cPPP) ja ühistes tehnoloogiaalgatustes (ingl. Joint Technology Initiatives – JTIs).

Euroopa Ülikoolide Liidu (ingl. EUA) seisukohadokument nutikast spetsialiseerumisest

24. märtsil avaldas Euroopa Ülikoolide Liit (ingl. European University Association – EUA) seisukohadokumendi Euroopa Komisjoni nutika spetsialiseerumise teadus- ja innovatsioonistrateegiate (ingl. RIS3) avaliku konsultatsiooni raames. Seisukohadokumendis rõhutatakse poliitilise toetuse, läbipaistvuse, innovatsioonipoliitikate lähendamise olulisust ja vajadust luua rohkem sünergiaid ELi instrumentide ja programmide vahel.
Huvilised võivad tutvuda EUA uudisega.

Konkursid

Euroopa Komisjoni Euroopa innovatsiooni pealinna võistlus

Euroopa Komisjon on käivitanud kolmandat korda konkursi Euroopa innovatsiooni pealinna leidmiseks. Selle võistlusega premeeritakse Euroopa linna, mis on loomas parimat nn innovatsiooni ökosüsteemi, ühendades kodanikke, avalikke asutusi, akadeemilisi ringkondasid ja ettevõtteid. 2016. aasta Euroopa innovatsiooni pealinn oli Amsterdam.
Võitja auhinnaks on 1 miljon eurot ning seda kasutatakse innovatsiooni tegevuste laiendamiseks. Teine ja kolmas koht teenivad 100 000 eurot. Kandidaadid peavad tõestama, kuidas nad loovad kohalikke tingimusi innovatsiooni edendamiseks. Neid hinnatakse innovaatiliste lahenduste põhjal, mis on suunatud konkreetsetele ühiskondlikele väljakutsetele, millega nad kokku puutuvad.
Võistlusel saavad osaleda linnad, kus on üle 100 000 elaniku ja mis asuvad ELi liikmesriigis või Horisont 2020 assotsieerunud riigis. Sõltumatute ekspertide paneel valib välja võitjalinna 2017. aasta teisel poolel.

Taotluste esitamise tähtaeg on 21.06.17.
Huvilised võivad tutvuda Euroopa Komisjoni uudisega.

Horisont 2020 „Turvalise ühiskonna“ taotlusvoor

1. märtsil käivitas Euroopa Komisjon Horisont 2020 „Turvalise ühiskonna“ 4. taotlusvooru. Taotluste esitamise tähtaeg on 24.08.17. Rohkem infot alateemade ja osalemise tingimustest leiab Horisont 2020 osalejate portaalis siin ja siin. Osade alateemade taotlusvoorud käivitati juba 2016. aastal, kuid need jätkuvad 2017. aastal.

Lennunduse ja lennutranspordi taotlusvoor

17. märtsil avas lennunduse ja lennutranspordi ühisettevõte (ingl. Clean Sky 2 Joint Undertaking) kuuenda taotlusvooru, mille eesmärk on vähendada lennukite süsinikdioksiidiheiteid ja tugevdada Euroopa lennutööstuse konkurentsivõimet.
Taotlusvoor koosneb 74 teemast ja 68,8 miljoni suurusest eelarvest. Tegemist on senise suurima „Clean Sky 2“ taotlusvooruga. Konkurss on üheetapiline ja koosneb teadusuuringute ja innovatsiooni meetmetest (ingl. Research & Innovation Actions – RIA) ja innovatsiooni meetmetest (ingl. Innovation Actions – IA). Teemad on suunatud 6 põhivaldkonda: suured reisilennukid, piirkondlikud õhusõidukid, kiired tiivikõhusõidukid, plaanerid, mootorid ja süsteemid.
Taotluste esitamise tähtaeg on 21.06.17.

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (ingl. EIT) plaanid käivitada uued teadmis- ja innovaatikakogukondade (ingl. KICs) taotlusvoorud 2018. aastal

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (ingl. European Institute of Innovation and Technology – EIT) on teatanud, et plaanib 2018. aasta veebruaris taaskäivitada tootmise teadmis- ja innovaatikakogukonna (ingl. Knowledge and Innovation Communities – KICs) taotlusvooru, paralleelselt linnalise liikuvuse KICi taotlusvooruga.
Linnalise liikuvuse KICi uus taotlusvoor oleneb EIT vahehindamise tulemustest. 2016. aastal toimunud tootmise KICi taotlusvoorus jäeti konsortsium valimata. Tulevane tootmise taotlusvoor oleneb Euroopa Komisjoni arvamusest taaskäivitamise seaduslikkusest EIT strateegilise innovatsiooni kava 2014-2020 raames.
Taotlusvoorude juhiste raamistik avaldatakse 2017. aasta lõpus ja konkursikutse tekst avaldatakse 2018. aasta alguses. Veebruaris 2018 korraldab EIT infopäeva. Taotlusvooru tähtajaks plaanitakse juulit 2018 ning konsortsiumi väljavalimist 2018. aasta lõpuks.
Huvilised võivad tutvuda SwissCore’i uudisega.

Innovatsioon

Horisont 2020 VKE instrumendi viimase taotlusvooru tulemused

Horisont 2020 väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) instrumendi (ingl. SME Instrument) viimase taotlusvooru tulemusena rahastatakse 71 VKE-d 22-st riigist. VKE-dele, mis osalevad 66 projektis, eraldatakse 103,82 miljonit eurot. Iga projekt saab 2,5 miljonit eurot (v.a. tervishoiuga seotud projektid, mis saavad 5 miljonit eurot), et rahastada oma innovatsiooni tegevusi.
Kõige edukam riik oli Hispaania 19 ettevõttega, seejärel Saksamaa ja Iirimaa 5 ettevõttega. Eesti ettevõtetest osutusid valituks kaks. Enamus projektid olid IKT ja transpordi valdkonnas, mida mõlemaid oli 10, ning vähese süsinikdioksiidiheite ja energiatõhusate süsteemide valdkonnas 9 projektiga. Rahastust saanud projektide nimekirja leiate siit.
Huvilised võivad tutvuda Euroopa Komisjoni uudisega.

ELi 2017. aasta naisinnovaatorite auhinnad

Rahvusvahelisel naistepäeval kuulutati välja Horisont 2020 rahastatud ELi 2017. aasta naisinnovaatorite auhinna (ingl. EU Prize for Women Innovators) 4 võitjat. Esimene koht võitis 100 000 eurot, teine koht 50 000 eurot ja kolmas koht 30 000 eurot. See aasta oli ka uus kategooria – tõusva innovaatori auhind – mida premeeriti 20 000 euroga.
ELi naisinnovaatorite auhinna eesmärk on tõsta üldsuse teadlikkust, et vaja on rohkem innovatsiooni ja naisettevõtjaid, tunnustada naiste edu innovatsioonis ja luua tugevad eeskujud.
Huvilised võivad tutvuda Euroopa Komisjoni pressiteatega.

Koostajad
Kadri Sirg
ETAg-i Brüsseli büroo juht, kadri.sirg@etag.ee

Annika Eskusson
ETAg-i Brüsseli büroo püsistažöör, annika.eskusson@etag.ee