Ukraina eksperdid tutvusid Eestis avatud teaduse alal tehtuga

Avatud teadus pole mitte ainult maksumaksja raha eest tehtud teadusuuringute avalikuks tegemine, see on  näide sellest, et  ühiskond on arenenud etappi, kus saame rääkida demokraatiast. Avatud teaduse põhimõtete realiseerumisel kiireneb teadusinfo vahetus ning sellega koos ka teadlaste töö tulemuste rakendamine kas õppetöös või kommerts-rakendustes.

Tänu Eesti Välisministeeriumi arengukoostöö projektile “Ukraina Horisont 2020’s” külastasid Eestit 19.-20. aprillil kaks Ukraina eksperti. Eesmärgiks oli kohtuda Eesti kolleegidega ning rääkida põhjalikumalt avatud teaduse teemadel. Ukraina assotsieerus ELi raamprogrammiga Horisont 2020 märtsis 2015. Teatavasti on raamprogrammi üks tähtsaid printiipe avatud teaduse toetamine. Avatud teadus tähistab vaba juurdepääsu elektroonilisele teadusinformatsioonile, esmajoones publikatsioonidele ning teadusandmetele. Eestis on avatud teaduse eest seisnud eelkõige Eesti Teadusagentuur ja ülikoolide raamatukogud.  2015. a moodustati Eesti Teadusagentuuri juurde avatud teaduse ekspertkomisjon, mis on koostanud avatud teaduse põhimõtete ja poliitikasoovituste dokumendi.

Foto 1. Avatud teaduse alane kohtumine. Vasakult Priit Tamm, Marika Meltsas Eesti Teadusagentuurist ning Valentyna Andrushchenko Ukraina Alusuuringute fondist

19. aprillil toimusid kohtumised Eesti Teadusagentuuri Tartu kontori ruumides, kus kolleegidega Ukrainast kohtusid Marika Meltsas, Priit Tamm ja Ülle Must ETAg’ist ning Tiiu Tarkpea Tartu Ülikooli Raamatukogust. Valentyna Andrushchenko Ukraina Alusuuringute Fondist tutvustas Ukraina noorte IT teadlaste poolt loodud teadussüsteemi.

Kuna Eesti teadusinfosüsteem  saab varsti tähistada oma 20. aastapäeva, siis  Marika Meltsasel oli mitmeid praktilisi nõuandeid, millega tulevikus arvestada. Samas said kolleegid Eestist ka ise mitme idee võrra targemaks (näiteks taotlejatelt küsimine, kuidas nad ise hindavad oma uurimisteema seisu ning hinnangut, kas projekt lahendab mingi Ukraina probleemi või pakub teaduslikult uudse lahenduse maailma mastaabis jne). Marika Meltsas ja Priit Tamm andsid ka lühiülevaate Science Europe´i töögruppides toimunust.
Päeva teine pool oli pühendatud Eesti teadusraamatukogude tegevusele. Tiiu Tarkpea Tartu Ülikooli raamatukogust andis ülevaate avatud teaduse alastest tegevustest oma raamatukogus. Tegevuste sügavus ning põhjalikkus pani Ukraina kolleege pead vangutama ning tõdema, et järgmise etapina peaks iga hinna eest aktiviseerima Ukraina teadusraamatukogusid. Tartu Ülikooli raamatukogul on siin  pikaajalised kogemused – esimene avatud teaduse nädal korraldati 2009. aastal. Samast aastast on raamatukogu Eesti riiklik Open Access kontaktpunkt (NOAD), samuti liidestati TÜ digitaalarhiiv DSpace  “OpenAIRE” portaaliga. DataCite´i – ülemaailmse raamatukogude, andmesäilituskeskuste ja teiste teaduslike uurimisasutuste võrgustiku liige. Samast aastast tegutseb ka Data Cite Estonia konsortsium, kuhu kuuluvad  neli suuremat Eesti ülikooli. Välja on töötatud ka e-põhine kursus doktorantidele, mille on alates 2015. aastast läbinud üle 200 doktorandi.

Foto 2. Avatud teaduse alane kohtumine. Vasakult Tiiu Tarkpea TÜ raamatukogust, Valentyna Andrushchenko Ukraina Alusuuringute fondist ning Stella Shapoval Ukraina Haridus- ja teadusministeeriumist

Ukraina kolleegide visiit oli planeeritud nii, et nad saaksid osaleda Tallinnas toimuval  rahvusvahelisel seminaril „Open Research Data – the FAIRest Data is the Future of Science.“ See võimaldas anda nende külaskäigule laiema plaani ning Eestisse tulekuga võimaldada kohtuda erinevate asjatundjatega üle Euroopa.

Ülle Must
Ulle.must@etag.ee