“Sotsiaal- ja humanitaarteadused rahvusvahelises koostöös. Valikud ja võimalused“

20. detsembril korraldas Eesti Teadusagentuur Eesti Rahva Muuseumis seminari “Sotsiaal- ja humanitaarteadused rahvusvahelises koostöös. Valikud ja võimalused“.

Üleilmastumine on muutnud maailma väiksemaks. Erinevate kultuuride, tavade, religioonide, keelte omavaheline haakumine on avanud humanitaarteaduste universaalse iseloomu. Seejuures jääb uurimisobjekt tihti kohalikuks, andes võimaluse seda võrrelda rahvusvahelisel tasandil. Samas on rahvusvahelise teadusrahastuse juures sotsiaal- ja humanitaarteadlased tundunud ennast pahatihti vaeslaste rollis. Toimunud seminari eesmärgiks oli anda viiteid, kuidas keerulisel rahastusmaastikul lisavõimalusi leida. Kuna praktilisel näitel on suurem mõju kui teoreetilisel soovitusel, alustasid seminari teadlased, kellel on edukad rahvusvahelise koostöö kogemused ning konkureerimispraktikad erinevates programmides.

Viie esineja – Margit Sutrop, Art Leete, Renata Sõukand, Diana Eerma ja Kristiina Tõnnisson – etteasted olid sotsiaal-humanitaarteadustele kohaselt võluvalt eriilmelised, filosoofiliste kõrvalepõigete ning auditooriumi poolse diskussiooniga. Samas moodustus sessiooni lõpuks ühtne tervik soovitustest, millest esitame alljärgnevalt kokkuvõtte.

Esineb Art Leete

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Esineb Renata Sõukand

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


Mida silmas pidada, kui tahate osaleda rahvusvahelises teaduskoostöös

1.     Otsi väga head partnerid ning saa nendega kokku. Enne seda peab muidugi lahendama küsimuse, kuidas leida ja kinnistada sõpru.
2.     Konsortsiumi eelne faas.

– Leia mõttekaaslasi: Eesti on väike, aga maailm on suur.
– Avalda arvamust teiste tööde kohta – ole retsensent.
– Tee ennast nähtavaks.
– Otsi võimalusi ka väljaspool teadusrahastuse süsteemi.
– Leia ühised teemad.

3.     Enne projekti kirjutamise alustamist tee tööprogrammi tekstianalüüs. Sealt leiad kõik selle, mida projekti sisse kirjutada ning mida hindajad ootavad.
4.     Vaheta partnereid. Sama konsortsiumiga pidevalt edasi minek pole mõttekas. Tekib stamp. Uusi ideid ja lähenemisi on vaja.
5.     Eestit ei tunta, seega puudub meil eelis teiste riikide ees.
6.     Samas saate Eesti kui võimaluse välja mängida, võite näidata meie erinevaid tahke – postsotsialistlik riik, piiririik, järele jõudev riik (catching-up), põhjamaa, väike aga tubli, ideaalne katsetander jne.
7.     Koostöö alus on soov midagi teada saada, teha, öelda. Raha on vaid vahend.
8.     Samas on rahvusvahelises konsortsiumis erinevaid partnereid, peate arvestama eelarve kooskõlastamisel, et raha tähendab eri maades eri asju.
9.     Kui teie taotlus saab negatiivse hinnangu, siis lähtuge sellest, et kriitika on võimalus arenguks.
10.  Projekti kirjutades peame arvestama ka sellega, milleks me seda teeme. Teadlase jaoks on tähtsaim teaduslik tipptase, samas on edukuseks vaja saada ka maksimumpunktid maksumaksjate küsimusele „Milleks seda kasutada?“.

Esineb Diana Eerma

Mitmed esinejad tõid välja ka tugiteenuste rolli, et teadusadministraatorid oleksid paindlikud, et riigil oleks toetussüsteem. Kahjuks ikka veel on Eestis mõnede teadusadministraatorite arvates rahvusvahelise koostöö võimalik ainult läbi riikliku skeemi. Osalemine rahvusvahelises konkursis on teisejärguline ning rahvusvahelisest koostööst sisse toodud teaduseelarved (raamprogrammi puhul keskmiselt 12 miljonit eurot aastas) kergelt saadud lisaraha. Võib-olla ongi uhkem olla ilusaim poiss nelja-tarelises külas, kui eduka projekti koordinaator 6,5% edukusega konkursis tuhandete taotlejate hulgas? Paljudes riikides on ette näidata rahvusvahelise koostöö stimuleerimise näiteid, kus riikliku rahastuse saamiseks peab taotleja näitama oma konkurentsivõimet rahvusvahelisel maastikul. Professor Margit Sutrop kirjeldas ühe oma projekti ettevalmistamise faasi, kus põhikirjutaja oli sellest otseselt huvitatud, sest edukuse korral oleks tal täis saanud boonuspunktide arv, mis oleks avanud talle võimaluse sõlmida ülikooliga eluaegne tööleping.

Esineb Kristiina Tõnnisson

Positiivseid impulsse said esimesest sessioonist ka kohal olnud Eesti Teadusagentuuri esindajad.
Igal juhul saavutati suuline kokkulepe, et tulevastel eduka projekti  kirjutamise koolitustel toetatakse üksteist.
Seminaripäeva teises pooles avasid Eesti Teadusagentuuri välisteaduskoostöö osakonna eksperdid EL raamprogrammi Horisont 2020 võimalusi 2017. aastal.

Nagu näeme jooniselt, on sotsiaal- ja humanitaarteadlaste kaasamise vajadus ära märgitud peaaegu kõigis Horisont 2020 konkurssides.

 

Joonis 1. Sotsiaal- ja humanitaarteaduste osakaal erinevates H2020 programmides (2016.-2017. a. konkurss)

SC1=tervishoid; SC2= toit ja põllumajandus, SC3=transport; SC4=energia; SC5=kliima ja keskkond; SC6=ühiskond; SC7=turvalisus

Seda, et sotsiaal-humanitaarteadlased on osaliselt kasutanud neid võimalusi, näitavad eelmise, 7. raamprogrammi andmed (joonis 2).

 

Joonis 2. Eestis sotsiaal- ja humanitaarteadlased edukates 7RP projektides (%)

ERC=Euroopa Teadusnõukogu, INCO=rahvusvaheline koostöö kolmandate riikidega, SME=VKE, HEALTH=tervishoid, KBBE=toit ja põllumajandus, SEC=turvalisus, ENVIR=keskkond, ICT=IKT, MC=Marie Curie, SiS=teadus ühiskonnas, SSH=sotsiaal- ja humanitaarteaduste programm.

Seminari ettekanded on saadaval:

http://www.etag.ee/uritus/20-12-16-seminar-sotsiaal-ja-humanitaarteadused-rahvusvahelises-koostoos-valikud-ja-voimalused/

 

Täiendav informatsioon:
Ülle Must
ulle.must@etag.ee

Kommenteerimine on suletud