Brüsseli büroo edastatavad teadusuudised (November 2016)

Üldised teadusuudised
Euroopa Komisjoni uued meetmed tippteaduse lõhe vähendamiseks Euroopas
Euroopa Teadusnõukogu taaskäivitab sünergiatoetused
Euroopa Komisjoni ettepanek luua Euroopa Kaitsefond
Konkurentsivõime nõukogu järeldused alustavate teadlaste  ja rahvusvahelise koostöö toetamiseks
Hollandi ja Slovakkia ELi Nõukogu eesistumise “Bratislava tegevuskava” Euroopa taasindustrialiseerimiseks
Euroopa Komisjoni ookeani majandamise teatis
Donald Trumpi Ameerika Ühendriikide presidendiks saamise võimalikud mõjud Euroopa teadusele ja innovatsioonile
Aruanded, analüüsid
Horisont 2020 teine järelevalvearuanne
Euroopa Komisjoni infograafika ELi liikmesriikide teadus- ja innovatsioonitulemustest ja Horisont 2020 osalusest
Euroopa Ülikoolide Liidu visioonidokument järgmisest ELi raamprogrammist
Euroopa Kontrollikoja arvamus Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondist
Teadusliku nõuandva mehhanismi kõrgetasemelise rühma esimene raport
Science Europe’i seisukoht teadusuuringute infosüsteemidest
Konsultatsioonid
Euroopa Komisjoni järgmise põlvkonna Interneti konsultatsioon
Innovatsioon
Euroopa Komisjoni uus idufirmade ja ettevõtete suurendamise algatus
ELi ja idapartnerluse riikide uus innovatsiooni koostöö algatus EU4Innovation
Euroopa Liidu tööstusliku teadus- ja arendustegevuse investeeringute tulemustabel 2016
Euroopa Komisjoni VKEde instrumendi interaktiivne kaart ja esimese kahe aasta raport
Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (ingl. EIT) uus toidu partnerlus
Euroopa Komisjon ja Euroopa Investeerimisfond otsivad riskikapitali fondifondide juhte

Üldised teadusuudised

Euroopa Komisjoni uued meetmed tippteaduse lõhe vähendamiseks Euroopas

23. novembril toimus Slovakkia ELi Nõukogu eesistumise raames Brüsselis konverents “Tipptaseme levitamine ja innovatsiooni lõhe ületamine”, kus Euroopa Komisjoni teaduse ja innovatsiooni volinik Carlos Moedas teatas uutest meetmetest, mis aitavad suurendada tippteadust ja vähendada teaduse ja innovatsiooni lõhet Euroopas.
Uuendused hõlmavad nt Seal of Excellence’i, mida seni on rakendatud ainult väikese ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) instrumendile ja mida kavatsetakse laiendada Euroopa Teadusnõukogule ja Teaming instrumendile. Euroopa Komisjon plaanib tugevdada ka poliitika toetusvahendi (ingl. Policy Support Facility) rolli, et toetada riiklikke reforme, mis hõlbustavad Horisont 2020-s osalemist. Neid meetmeid rakendatakse Horisont 2020 viimasel kolmel aastal ehk kuni aastani 2020.
Huvilised võivad tutvuda Euroopa Komisjoni uudisega.

Euroopa Teadusnõukogu taaskäivitab sünergiatoetused

Euroopa Teadusnõukogu (ingl. ERC) president Jean-Pierre Bourguignon teatas kõnes Euroopa Parlamendi tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile (ITRE), et Euroopa Teadusnõukogu taaskäivitab 2018. aastast sünergiatoetuste taotlusvoorud.
Sünergiatoetused, mis võeti kasutusele 2012. aastal, anti kahele, kolmele või neljale teadlasele, et tuua kokku nende üksteist täiendavad oskused, teadmised ja ressursid, et lahendada teadusprobleeme.
Huvilised võivad tutvuda ERC presidendi kõnega ja SwissCore’i uudisega.

Euroopa Komisjoni ettepanek luua Euroopa Kaitsefond

30. novembril esitas Euroopa Komisjon oma ettepaneku luua Euroopa Kaitsefond ja teised meetmed, et tõhustada ELi liikmesriikide kulutusi ühises kaitsevõimes, tugevdada Euroopa kodanike turvalisust ning soodustada konkurentsivõimelist ja innovaatilist tööstust. Kaitsefond toetaks investeeringuid ühistes teadusuuringutes ja ühises kaitsevarustuse ja –tehnoloogia arendamises.
Kaitsefond koosneks kahest osast. Esimene osa koosneb teaduskoostööst innovatiivse kaitsetehnoloogia valdkonnas, nagu elektroonika, krüpteeritud tarkvara, robootika.  Uuringute eelarve on Komisjoni ettepaneku kohaselt 2017. aastal 25 miljonit eurot, mis võib kasvada 90 miljonini 2020. aastaks. Teine osa koosneb rahastamisvahendist, mis võimaldaks osalevatel liikmesriikidel osta vara ühiselt, et vähendada kulusid.
Huvilised võivad tutvuda ERA Austria portaali uudisega.

Konkurentsivõime nõukogu järeldused alustavate teadlaste  ja rahvusvahelise koostöö toetamiseks

29. novembril võeti konkurentsivõime nõukogul vastu järeldused alustavate teadlaste toetavate meetmete kohta. See teema on olnud Slovakkia ELi Nõukogu eesistumise üks peamiseid prioriteete.
Järelduses rõhutati valmisolekut edendada teadust ja teadusuuringuid, eriti õpetamist, pakkuda selgemaid ja paremini struktureeritud karjäärivõimalusi läbipaistvama töölevõtmiskorraga, paremini toetada alustavaid teadlasi, eriti naisterahvaid, juhendamisprogrammidega ja parema tasakaaluga teadustegevuse ja õpetamise vahel. Euroopa teadusülikoolide Liit (ingl. LERU) on avaldanud, et toetab neid järeldusi.
Ministrid rõhutasid, et rahvusvahelist koostööd, mis on langenud Horisont 2020 algusest, peab tugevdama. Selle tähelepaneku raames tegid mitmed liikmesriigid Euroopa Komisjonile ettepanekuid muudatusteks.
Huvilised võivad tutvuda konkurentsivõime nõukogu dokumentidega ja SwissCore’i uudisega.

Hollandi ja Slovakkia ELi Nõukogu eesistumise “Bratislava tegevuskava” Euroopa taasindustrialiseerimiseks

Hollandi ja Slovakkia ELi Nõukogu eesistumised on valmis saanud “Bratislava tegevuskava”, mis võeti vastu oktoobri lõpus toimunud ELi konverentsil Bratislavas ja mis kutsub üles Euroopat taasindustrialiseerima.
Tegevuskava tugineb 5 sambale, mille eesmärgiks on stimuleerida murrangulist innovatsiooni, toetada talente ja oskuseid, sulgeda innovatsiooni lõhe, luua ühine ökosüsteem ja  parandada elukvaliteeti. Igaeaksid olema osa Horisont 2020 vahehindamisest.nile. Tegevuskava ja parandada elukvaliteeti. Igaja parandada elukvaliteeti. Iga samba puhul on eraldi koostatud soovitused tööstusele, ELi liikmesriikidele ja Euroopa Komisjonile. Tegevuskavas rõhutatakse, et antud sambad peaksid olema osa Horisont 2020 vahehindamisest.

Euroopa Komisjoni ookeani majandamise teatis

Euroopa Komisjon ja ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja võtsid 10. novembril vastu ühisteatise, milles tegid ettepanekuid meetmeteks, mis tagaksid ohutu, turvalise, puhta ja jätkusuutliku ookeanide majandamise. ELi parema ookeani majandamise tegevuskava tugineb valdkondade vahelisele, reeglitele põhinevale ja rahvusvahelisele lähenemisele.
Ettepanek hõlmab 14 meedet 3 prioriteetses valdkonnas:

  1. Rahvusvahelise ookeanide haldamise raamistiku parandamine.
  2. Inimsurve vähendamine ookeanidele ja paremate tingimuste loomine jätkusuutlikuks meremajanduseks.
  3. Rahvusvaheliste ookeaniuuringute ja –andmete parandamine.

Huvilised võivad tutvuda ERA Austria portaali uudisega.

Donald Trumpi Ameerika Ühendriikide presidendiks saamise võimalikud mõjud Euroopa teadusele ja innovatsioonile

Donald Trumpi Ameerika Ühendriikide presidendiks saamise eelne kampaania puudutas teadust ja tehnoloogiat ainult vähesel määral, seetõttu on keeruline prognoosida, milline on tema lähenemine nendele teemadele. Science|Business on analüüsinud, mis mõju võiks Trumpil olla Euroopale militaarvaldkonna teadusuuringuteks ja kliimamuutustega võitlemiseks.
Trump on kommenteerinud, et ta soovib, et Euroopa riigid investeeriksid rohkem NATOsse ning kui Venemaa ründaks mõnda NATO liikmesriiki, siis enne sõjalise abi pakkumist ta vaataks, kas rünnatav riik on täitnud oma NATO kaitsealaste kulutuste kohustusi. Trumpi hoiak viib Euroopa sõjaliste uuringute suurendamiseni. Aeg on selleks küps, sest ELis on tunda tugevat tahet suurendada investeeringuid militaarvaldkonna uuringutesse, nt kavas on 25 miljoni euro suurune eelarve ühise T&A pilootprogrammi jaoks, Horisont 2020-s toimub liikumine kahesuguse kasutusega tehnoloogiate poole.
Trump on lubanud tühistada Ameerika Ühendriikide osaluse Pariisi kliimaleppes ning maksed ÜRO kliimamuutuste programmi, samuti on ta lubanud taaselustada söetööstuse kaotades määrused ja reeglid, mis vähendavad süsinikdioksiidi emissoone. See võib viia selleni, et ka teised riigid taganevad oma kohustustest.
Kõige suuremat ebakindlust põhjustab Trumpi võimalik mõju tehnoloogiatööstusele. Tema vaated teadusele ja tehnoloogiale teevad Silicon Valley tehnoloogiajuhid murelikuks. Trump on maininud Interneti piiramist, et võidelda ISIS-ega, tõrjunud küberturvalisuse hirme ning avaldanud muret, et  tehnoloogia võib viia meie kultuuri sotsiaalse kokkuvarisemiseni. Ettevõtted on murelikud, et Trumpi immigratsioonipoliitika takistab inimeste vaba liikumist ja koostööd ülejäänud maailmaga. Üks mõte, mis tõenäolisusest leiab tehnoloogiaettevõtete poolehoidu on Trumpi ettepanek vähendada ettevõtete tulumaksu praeguselt 35%-lt 15%-ni. Trump on öelnud ka, et ta soovib ennetada Ühendriikide ettevõtete peakorterite viimist välismaale, et vältida Ühendriikide makse. See ettepanek teeb Euroopa ärilisi ja poliitilisi juhte murelikuks.

Aruanded, analüüsid

Horisont 2020 teine järelevalvearuanne

Euroopa Komisjon on avaldanud Horisont 2020 teise järelevalvearuande (ingl. Monitoring Report) ja brošüüri Horisont 2020 kahe esimese aasta tulemustest.
Järelevalvearuanne annab ülevaate Horisont 2020 taotlusvoorudest, peamistest tulemuslikkuse näitajatest, rakendamise aspektidest ja osalemise trendidest, esitades andmeid kõikidest Horisont 2020 prioriteetidest ja konkreetsetest eesmärkidest.

Põhilised täheldused:

  • 2014-2015 esitati 76000 abikõlblikku taotlust ja eraldati 16 miljardit eurot 9000 teaduse ja innovatsiooni projektile.
  • 2015. aastal oli võrreldes 2014. aastaga 25% rohkem taotlusi. Peamiselt kasvas ettevõtete taotluste hulk, mis suurenes 27% võrra.
  • 2014-2015 taotluste edukuse määr oli 13%. Määr on langenud, sest abikõlblike taotluste arv on kasvanud.
  • Rohkem kui 39% taotlustest tuli ülikoolidest, 35,2% erasektorist, 18,4% teadusorganisatsioonidest ja 3,5% avalikest asutustest.
  • Peaaegu 50% osalejatest olid uued, paljud nendest olid VKEd.
  • Ajavahemikud taotluse esitamisest toetuse määramise ja raha saamiseni oli 2014-2015. aastatel 201,7 päeva, mis on 100 päeva vähem kui 7. raamprogrammis.

Huvilised võivad tutvuda Euroopa Komisjoni uudisega ja ERA Austria portaali uudisega.

Euroopa Komisjoni infograafika ELi liikmesriikide teadus- ja innovatsioonitulemustest ja Horisont 2020 osalusest

Euroopa Komisjon on avaldanud riigipõhise infograafika, mis näitab riikide teadus- ja innovatsioonisüsteemide tugevusi ja nõrkusi. Infograafika näitab ELi liikmesriikide teadus- ja innovatsioonitulemusi Euroopa Semestri soovituste põhjal ja riikide osalust Horisont 2020 poliitika toetusvahendi (ingl. Policy Support Facility) tegevustes.

Euroopa Ülikoolide Liidu visioonidokument järgmisest ELi raamprogrammist

Euroopa Ülikoolide Liit (ingl. European University Association – EUA) on esitanud oma visioonidokumendi 9. raamprogrammist. Dokument sisaldab Euroopa ülikoolide perspektiivi peamistest tulevastest väljakutsetest ja toob välja peamised valdkonnad, mida Euroopa Komisjon peaks arvesse võtma 9. raamprogammi kavandamisel.

EUA toob välja 3 peamist mõtet:

  • Pikaajalised teaduspoliitikad ja –rahastusinstrumentid.
  • Koostöö tugevdamine ja erinevuste vähendamine Euroopas.
  • Poliitika ühtlustamine hariduses, teaduses ja innovatsioonis.
    Huvilised võivad tutvuda ERA Austria portaali uudisega.

Euroopa Kontrollikoja arvamus Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondist

Euroopa Kontrollikoda (ingl. European Court of Auditors) on avaldanud arvamuse, milles analüüsib Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (ingl. EFSI). Euroopa Kontrollikoda on seisukohal, et on vähe tõendeid, et EFSI-t peaks pikendama. Fondi mõju on liialdatud ning väide, et 1 euro suurune ELi rahastus meelitab 15 eurot erainvesteeringuid, on ülehinnatud. EFSI põhjal ei ole läbi viidud mõjuhinnangut ning hinnangud, mis on läbi viidud, on ebapiisavad, et tõestada EFSI lisaväärtust. Septembris tegi Euroopa Komisjon ettepaneku kahekordistada EFSI eelarve ja kestus. Uus eesmärk oli tuua 630 miljardi euro suurused investeeringud 2022. aastaks. Euroopa Kontrollikoda kavatseb 2018. aasta alguses välja anda raporti EFSI tulemuslikkusest.

Teadusliku nõuandva mehhanismi kõrgetasemelise rühma esimene raport

Teaduslik nõuandva mehhanismi (ingl. Scientific Advice Mechanism – SAM) kõrgetasemeline rühm on avaldanud oma esimese raporti. Raporti teema on “Lõhe sulgemine sõiduautode reaalsete süsihappegaasi emissioonide ja laboratoorsete uuringute vahel”.
Huvilised võivad tutvuda Euroopa Komisjoni uudisega.

Science Europe’i seisukoht teadusuuringute infosüsteemidest

Science Europe on avaldanud seisukoha teadusuuringute infosüsteemidest. Seisukoha eesmärk on edendada teadusuuringute infosüsteemide koostalitlusvõimet esitades ühiseid põhimõtteid, et suunata nende arengut. Science Europe kutsub üles teadusasutusi  arendama vastupidavaid teadusuuringute infosüsteeme, rakendades järgnevaid põhimõtteid: paindlikkus, avatus, õiglus ja andmesisestuse minimeerimine.

Huvilised võivad tutvuda ERA Austria portaali uudisega.

Konsultatsioonid

Euroopa Komisjoni järgmise põlvkonna Interneti konsultatsioon

Euroopa Komisjon on käivitanud avaliku konsultatsiooni järgmise põlvkonna Interneti teemal. Konsultatsiooni eesmärk on määratleda Horisont 2020 teadusuuringute ja innovatsiooni prioriteete. Konsultatsioon käsitleb teemasid nagu isikuandmed, tehisintellektid, IP-aadressidele lisaks võrgustike loomine. Komisjoni eesmärk on kaasata erinevaid sidusrühmi selles üleminekus. Detsembris käivitatakse ka Horisont 2020 toetusmeetme taotlusvoor, et kindlaks teha konkreetsed uurimisteemad ja luua erinevatest osapooltest koosnev ökosüsteem.
Konsultatsioon lõpeb 09.01.2017.
Huvilised võivad tutvuda ERA Austria portaali uudisega.

Innovatsioon

Euroopa Komisjoni uus idufirmade ja ettevõtete suurendamise algatus

Euroopa Komisjon on avaldanud uue idufirmade ja ettevõtete suurendamise algatuse (ingl. start-up and scale-up initiative), et toetada Euroopa innovaatilisi ettevõtjaid. Ettevõtjate jaoks on suurimateks probleemideks piiratud juurdepääs rahastamisele, bürokraatlikud takistused ja raskused leida õiged äripartnerid. Algatuse eesmärk on aidata ettevõtteid valdkondades nagu riskikapitali investeeringud, maksejõuetusõigus ja maksustamine.
Huvilised võivad tutvuda Euroopa Komisjoni pressiteatega.

ELi ja idapartnerluse riikide uus innovatsiooni koostöö algatus EU4Innovation

17. novembril käivitas Euroopa Komisjon Jerevanis uue ELi ja idapartnerluse riikide innovatsioonikoostöö algatuse EU4Innovationi. Algatus käivitati kaheksanda idapartnerluse mitteametliku dialoogi raames, mille korraldajaks oli Armeenia ja mis tõi kohale idapartnerluse riikide ministrid ja kõrged ametnikud mõttevahetuseks idapartnerluse ja peamiste koostöövaldkondade edasiste arengute osas.
Uus ELi algatus ühendab kõiki ELi tegevusi, mis toetavad idapartnerluse riikide innovatsiooni võimekuse arengut, eriti neid, mida rahastab Horisont 2020 ja Euroopa naabruspoliitika.
Huvilised võivad tutvuda Euroopa Komisjoni pressiteatega.

Euroopa Liidu tööstusliku teadus- ja arendustegevuse investeeringute tulemustabel 2016

Euroopa Komisjon on avaldanud 2016. aasta ELi tööstusliku teadus- ja arendustegevuse  investeeringute tulemustabeli, mis näitab, et 2015/2016 eelarveaastal investeerisid ELi ettevõtted 188,3 miljardit eurot teadus- ja arendustegevusse. See tähendab, et ELi ettevõtete investeeringud kasvasid aastaga 7,5%, mis on kiirem kasv kui Ameerika Ühendriikides (5,9%) ja globaalselt (6,6%).
Huvilised võivad tutvuda ERA Austria portaali uudisega.

Euroopa Komisjoni VKEde instrumendi interaktiivne kaart ja esimese kahe aasta raport

Euroopa Komisjon on käivitanud interaktiivse kaardi, mis hõlmab kõiki ettevõtteid, mis on saanud rahastust väikese ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) instrumendist. Interaktiivne kaart näitab statistikat ja võimaldab kasutajatel tutvuda projektidega riigi, teema, eelarve, kuupäeva ja faasi kaudu.
Euroopa Komisjon on avaldanud ka raporti, mis analüüsib VKEde instrumendi kahe esimese aasta tulemusi. Raport näitab, et 2014. ja 2015. aastal toetas instrument 1200 VKEd 513 miljoni euroga.

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (ingl. EIT) uus toidu partnerlus

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (ingl. EIT) on teatanud võitjameeskonna, kes on valitud üleeuroopalise EIT toidu partnerluse loomiseks. Toidu teadmis- ja innovaatikakogukond (ingl. KIC) toob kokku juhtivad ettevõtted, ülikoolid ja teadusasutused, et kiirendada innovatsiooni, kasvu ja töökohtade loomist ning panna Euroopa maailma toidurevolutsiooni keskmesse. Valitud konsortsium on FoodConnects, mis koosneb 50 partnerist 13 riigist, k.a. Pepsi, Fraunhofer, Cambridge’i Ülikool, Poola Teadusakadeemia, Bosch jt. EIT annab partnerluse käivitamiseks 4 miljoni euro suuruse grandi. Kui partnerlus on töövalmis ja saavutab oodatud tulemused, siis on neil järgnevatel aastatel võimalik saada rahastust kuni 400 miljonit eurot.
Partnerlus lisaväärtusega tootmise vallas jäeti valimata.

Euroopa Komisjon ja Euroopa Investeerimisfond otsivad riskikapitali fondifondide juhte

Euroopa Komisjon ja Euroopa Investeerimisfond ootavad taotlusi, et luua ja juhtida ühte või mitut erasektori juhitud, turule orienteeritud üleeuroopalist riskikapitali fondifondi. Otsitakse sõltumatuid fondijuhte, kellel on head tulemused erainvesteeringute ligimeelitamisest ja võitjate valimisest.
Taotlusvooru tähtaeg on 31.01.2017 ning konkursi täpsemad tingimused leiab Euroopa Investeerimisfondi kodulehelt.
Huvilised võivad tutvuda Euroopa Komisjoni uudisega.

 

Koostajad
Kadri Sirg

ETAg-i Brüsseli büroo juht, kadri.sirg@etag.ee

Annika Eskusson
ETAg-i Brüsseli büroo püsistažöör, annika.eskusson@etag.ee

Kommenteerimine on suletud