Õhinapõhine koostöö toetab riiklikke eesmärke kosmoserakenduste arendamisel

Eesti kaugseirepäevale 27. oktoobril Tartu observatooriumis kogunes rekordarv osalejaid. Regulaarselt korraldatavale teadlaste, riigiametite, ettevõtjate ja tudengite kokkusaamisele tuli kohale 85 inimest nii Tallinnast kui Tartust.  Iseenesest mõistevalt olid kohal kaugseirega seotud teadusgrupid Tartu ülikoolist, Tallinna tehnikaülikoolist, Eesti maaülikoolist ja ka Kaitseväe ühendatud õppeasutusest. Tartu observatooriumi initsiatiivile kaugseire kogukonnas tihe koostöö meeleolu luua vastasid ka mitmed IT-valdkonnas tegutsevad ning kosmoserakendustes varemgi osalenud ettevõtted  nagu CGI, Reach-U ja oli ka uusi huvilisi. Erakordseks tegi kaugseire päeva aga erinevate ametkondade esindajate – PRIA, RMK, Keskkonnaagentuur, Maa-amet, Erametsakeskus, Metsabüroo – rohke osavõtt.  Rahvusvahelise mõõtme lisas üritusele Aalto Ülikooli eestlasest  professor Jaan Praks.

Lidari ja SARi põhise metsa kõrguskaardi võrdluspilt (Jaan Praksi ettekandest, Aalto Ülikool; Aire Oleski doktoritööst, Tartu Observatoorium, Tartu Ülikool). SAR-satelliidid on heaks ja soodsaks alternatiiviks lidari-mõõtmistele, kui ei ole vaja päris nii head lahutust ning oluline on tihe värskendussagedus.

Kindlasti on kaugseire valdkonna vastu suurenenud huvi seetõttu, et Euroopa Liidu programmi Copernicus esimeste satelliitide andmed on avalikult ja tasuta kättesaadavad juba üle kahe aasta. Samal ajal on pidevalt kasvanud vajadus teha väiksema inimtööjõu ja suurema tulemuslikkusega poliitilisi otsuseid ja osutada avalikke teenuseid. Paraku ei ole keeruka ja kalli tehnoloogia võimaluste ärakasutamine tulemuslik rumalavõitu inimeste poolt. Seetõttu on eriti suur tähtsus olemasoleva teaduskompetentsi kaasamisel, et üldse mõista, kus kaugseire saab abiks olla, ja siis ka välja töötada teadmistel põhinevad teenused avaliku sektori jaoks või ettevõtluse arendamise toetamiseks, ning mis veelgi olulisem – koolituste ja õppetöö kaudu tagada mitmekülgsete spetsialistide juurekasv.

Sajuala leviku ja arengu jälgimine Soome ilmaradarivõrgustikuga suurel alal (Piia Posti ettekandest, Tartu Ülikool). See on näide moodsast kaugseireteenusest ühiskonna hüvanguks – väga paljudele inimestele läheb korda, kus täpselt massiivne lume või vihmasadu on, sest see mõjutab tuhandete inimeste igapäevaelu.

Eelmisel aastal moodustati majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi juures tegutseva Kosmoseasjade Nõukogu osana ka Kaugseire Nõukogu, mille eesmärgiks on kaugseire valdkonna arengute koordineerimine, võttes arvesse Eesti ettevõtete ja teadusasutuste kaugseirealast potentsiaali ning kasutades ära Euroopa Liidu algatustest tekkivaid võimalusi. Selline koordineerimine on hädavajalik olukorras, kus tegutsetakse raskes konkurentsis hangitavate projektide (Euroopa Kosmoseagentuuri hanked, H2020 rahvusvahelise koostöö või ka Riigi Infosüsteemide Ameti Nutika teenuste taristu ja avalike teenuste arendamise meetmest) toel. Kuigi senini pole õnnestunud tagada jätkusuutlikku rahastust ei teenustele ega ka infrastruktuuri  arendusele, näitasid kaugseirepäeva ettekanded, et tegijatel inspiratsiooni jagub.

Kõrglahutusega 3D ortofoto droonipiltide automatiseeritud fotogrammeetriast (Edgar Sepa ettekandest, Tartu Ülikool), mis illustreerib hästi väikse ala täppiskaugseiret ja automatiseerimise võimalusi rakendades tänapäeva IT-d.

Riiklikult saaks toetada Eesti rolli Euroopa Kosmoseagentuuris ja Euroopa Liidu kosmosekoostöös ergutades kaugseire kasutamist Virtuaalse Kaugseire Teenuste Arenduskeskuse loomise läbi, mis koosneks IT-taristust ning kaugseire erialasest kompetentsist. IT-taristu abil luuakse juurepääs rahvusvahelistele andmekogujatele, hoiustatakse toorandmeid, tehakse ära vajalik andmete eeltöötlus, tagatakse kasutajatele mugav juurdepääs ning võimaldatakse kasuliku teabe tootmist teemapõhiste töötlusalgoritmide rakendamisega. Lisaks andmete kättesaadavaks tegemisele läbi investeeringute taristusse, on kaugseire valdkonna arendamiseks vajalik kindlustada tugev teaduslik kaugseirealane võimekus ning valdkonna eestvedamine koos toimiva koostööplatvormiga.

Kõik kaugseirepäeva ettekanded on kättesaadavad veebilehel  https://to.ee/est/sundmused/sundmused/eFJlMjY0MDZz/

Lähinädalatel tuleb sinna ka link ilmuvale elektroonilisele artiklikogumikule “Eesti kaugseire 2016”, mis on järg 2008. ja 2014. aastal ilmunud kogumikele.

Anu Reinart, Tartu Observatoorium

Kommenteerimine on suletud