Kvantitatiivsete näitajate poolest pole Eestil läbi raamprogrammis osalemise ajaloo olnud põhjust häbeneda. Ka MIRRIS raportis tuuakse välja, et Eesti edukus 7 RP taotlustes on kõrgem kui EL-13 keskmine (EE 21.2% vs EL-13 18,4%) ja väga lähedal EL[1] keskmisele (21,7%). Sama seis on ka riiki toodud eelarve osas – Eesti  ühe elaniku kohta 52,3 €, EL-13 puhul oli see 13,50 €. Eesti tulemus oli väga lähedal  EL keskmisele – 58,04 €. Samas olid Eesti projekti partnerite keskmised eelarved madalamad, kui EL-13s (165 000 € vs 167 000 €), ja kaugel taga EL keskmisest (324 000 €).

Olukorda laiemas plaanis illustreerib järgmine diagramm, kus on toodud võrdlusandmed Eesti, EL-13 ja EL lõikes. Kasutatud on järgmisi mõõdikuid: a) 7 RPs  osalemise edukus, 7 RPs osalejaid miljoni elaniku kohta, 7 RPs saadud eurosid elaniku kohta, 7 RPs saadud eurosid teadlase kohta, VKE edukaid osalejaid 7 RPs miljoni elaniku kohta; inglise keele rääkijate % kogu elanikkonnast; teaduses  rakendatud töötajate % kõigist töökohtadest, avaliku sektori T&A kulutused, % SKTst, ettevõtete T&A kulutused, % SKTst.

  

 

Eesti erisusena toodi MIRRIS raportis välja seda, et võrreldes teiste EL riikidega  panustatakse siin enam haridusse – kulutused haridusele protsendina sisemajanduse kogutoodangust on Eestis oluliselt suuremad kui EL-15 ning EL-13 riikides. Eesti 5,7%, on oluliselt suurem kui ELi keskmine (5,1%). Sellisel panustamisel on kindel mõju T&A-le suunatud karjääriskeemile.

Rahvusvahelises konkurentsis on ülioluline keelte valdamine, raamprogrammis on lingua franca inglise keel. EL-13 riikide kodanikud valdavad seda tunduvalt madalamal tasemel kui EL-15. Samas on Eesti elanikkonna seas inglise keele valdamine võrreldav EL keskmise tasemega.

MIRRIS eksperdid küsitlesid oma erinevate külastuste käigus nii ülikoolide kui ka ministeeriumite teadus- arendustegevuse tugistruktuuride töötajaid. Eesmärgiks oli saada teavet selle kohta, millised on kitsaskohad just teaduspoliitiliste otsuste tegemisel. Välja toodi kaks suuremat probleemi:

• Eesti osalus erinevates nõustavates ekspertgruppides on madal. Tundub, et Eesti “hääl” ei kõla kõrgetasemeliste otsuste tegemise juures – olgu selleks uute teemade/instrumentide loomine või siis mingite instrumentide jätkamise mõttekuse küsimused;
• Horisont 2020-st rahastust saavad erinevad partnerlused (KIC, JTI, jne) on kujundatud teiste riikide poolt. Väikestel riikidel on neis osalemine raskendatud, enamasti jäetakse nad välja. Need instrumendid vajavad suurtööstuse ja suurte teaduskeskuste osalust. Tundub, et eelarved on juba eelnevalt kokku lepitud.

Olukorra kaardistamiseks viidi läbi ka SWOT analüüs:

Tugevused:

• · Teadus- ja arendustegevuses töötajate suur osakaal kogu tööhõivesektoris;
  · hea positsioon Euroopa Liidu innovatsiooni tulemustabelites;
  · 7 RP osalejate arv miljoni elaniku kohta on umbes kolm korda suurem kui EL-13 keskmine ning  märkimisväärselt kõrgemaks kui EL;
  · avaliku sektori kulutused teadus- ja arendustegevusse on oluliselt kõrgemad kui EL-13 ning samuti kõrgem kui EL keskmine;
  · Eesti on olnud võimaluste kasutamisel väga paindlik, praktiline ja proaktiivne;
  · Tugev vilumus IKT sektoris;
  · Kulutused T&A-le on väga hästi mõjutanud erasektorit (moderniseeritud keskkond, uuenduslik ühiskond);
  · RIS3 ja uus TAI strateegia.

Nõrkused:

• · Vähene osalus kõrgetasemelistes ekspertgruppides ;
• · Välismaiste otseinvesteeringute vähene suunatus T&A-le;
  · Teadlastel puuduvad poliitiliste eesmärkide seisukohast kohati “Brüsseli keelest” arusaamise oskused;
  · Eesti majanduse madal sissetulekute tase ning seetõttu Eesti madal positsioon rahvusvahelises väärtusahelas;
  · Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse ebaühtlane juhtimise ja koordineerimise võimekus. Ministeeriumide väike roll ühiskonna vajaduste määratlemisel;
  · Motivatsiooni puudumine ülikoolide ja ettevõtete vahelise koostöö suurendamiseks;
  · Teadusvõimekate ettevõtete vähene huvi arendusprojektide tellimiseks Eestist.

Võimalused

• · Struktuurifondide toel ehitatud  infrastruktuur muudab Eesti atraktiivsemaks;
  · Tugeva riikliku rahastuse puudumisel on Eesti teadlased stimuleeritud osalema raamprogrammi konkurentsis;
  · Eesti teadlastel ja asutustel on konsortsiumites usaldusväärse ja teemat valdava partneri maine;
  · Geograafiline lähedus Lääne- ja Ida Euroopa riikidele;
  · Kriitilise massi saavutamiseks saab ära kasutada kõigi Balti riikide võimalusi;
  ·  Uute võimaluste rakendamine  – e-infrastruktuurid, hajusinfrastruktuurid, avatud juurdepääs teadusuuringute andmetele ja tulemustele.

Ohud

• · Puudulik koordineerimine ministeeriumite vahel;
  · Eesti teaduse rahastamine on projektipõhine, seega ebastabiilsus rahastamisel on probleem (keskendutakse teadusuuringute riiklikule rahastamisele selle asemel, et jõupingutusi teha  erasektorist vahendite juurde meelitamiseks);
  · Ajude äravool.

Viidi läbi ka GAP analüüs, välja toodi järgmised puudused:

• Konkursside eelse info puudumine: potentsiaalsetel raamprogrammis osalejatel ning ka tugistruktuuridel puudub juurdepääs tööprogrammide tööversioonidele ning seega võimalus mõjutada tööprogrammide sisu.
• Taotleja teadlikkus: raamprogrammi tugistruktuurid peaksid veelgi enam leidma võimalusi teadlaste ja teadusasutuste informeerimiseks, seda ka neis valdkondades, mida seni eriti aktiivselt kasutatud pole.
• Taotleja valmidusaste: potentsiaalsed taotlejad peavad olema varustatud asjakohaste teadmiste ja oskustega selleks, et mõista protsesse, mis viivad eduka projektitaotluseni.
• Suunatud otsing: raamprogrammi tugistruktuurid peaksid varustama teadlasi ja teadusasutusi enam sihipärase otsinguabiga neile sobivates konkurssides osalemiseks.
• Taotluse koostamine: taotlejatel peaks olema kättesaadav võimalus arendada oma projektikirjutamise oskusi.

Raportis esitati järgmised soovitused:

• Tuleb luua stabiilsem teadusuuringute rahastamise süsteem;
• Tuleb enam ära kasutada Brüsselis asuvate erinevate institutsioonide sidusrühmade käes olevat informatsiooni osaluse suurendamiseks raamprogrammis;
• Panustada senisest aktiivsemalt potentsiaalsete taotlejate koolitamisele;
• Rakendada teadlaste liikuvust stimuleerivaid meetmeid;
• Rakendada meetmeid, mis muudavad Eesti atraktiivsemaks välisteadlastele;
• Luua meetmed, mis lähendavad teadust, ettevõtlusele ja tööstusele;
• Hädavajalik on ka teaduse tugistruktuuri enda koolitamine, nn “koolitaja koolitamise” moodulite rakendamine;
• Parandada kahesuunalist infovoogu nn Brüssel-Eesti teljel. Ühelt poolt tutvustada EL võimalusi, aga samas informeerida ELi ka Eesti teadus- ja arendustegevuse tasemest. Selle üheks tulemiks oleks Eesti ekspertide suurem kaasatus erinevatesse kogudesse.

Kokkuvõtteks
Kahtlemata on aeg-ajalt kasulik vaadata peeglisse, mida hoiavad meie igapäevatoimetustest natuke eemal seisvate kolleegide käed. Nii ka MIRRIS puhul. Suurema osa väljatooduga me nõustume ja suur osa soovitustest on juba rakendamisel – Euroopa Liidu partnerlustes osalemise strateegilise raamistiku eelnõu kinnitati Vabariigi Valitsuse poolt  2015. a algul, samal aastal kinnitati Mobilitas Pluss, RITA, NUTI programmid.

Lähemalt:  http://www.etag.ee/rahastamine/programmid/; http://www.etag.ee/koostoo/partnerlused/.

 

Ülle Must

Eesti Teadusagentuur