Brüsseli büroo edastatavad teadusuudised (aprill 2016)

Üldised teadusuudised
Euroopa Liidu avatud teaduse üleskutse
Euroopa tehnoloogia ja avalike teenuste moderniseerimise pakett
Euroopa pilvandmetöötluse algatus
Tööstuse digitaliseerimine
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate standardimise prioriteedid
E-valitsemise tegevuskava
Maive Rute nimetamine Teadusuuringute Ühiskeskuse peadirektori asetäitjaks
Euroopa Liidu integreeritud Arktika poliitika
Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi foorum INNOVEIT 2016
EIT Foorum
EIT auhinnad
Euroopa Kontrollikoja raport Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudist
Euroopa Innovatsiooni Nõukogu konsultatsioon
Teadusliku nõuandva mehhanismi kõrgetasemelise töörühma teise kohtumise protokoll
Aruanded, analüüsid
Teadusuuringute Ühiskeskuse raport teadusuuringute tulemuspõhisest rahastusest
Horisont 2020 rahalise jaotuse mõju analüüs
Raport “Suurte ja väikeste liikmesriikide erinevad rollid Horisont 2020-s”
ERA Austria portaali poliitikaülevaade Euroopa Teadusruumist ja järgmisest raamprogrammist
Euroopa Komisjoni digitaalne lõpparuanne “Reis 2050 visioonidesse ja poliitilistesse probleemidesse”
LERU poliitikaülevaade: EL-i uus isikuandmete kaitse üldmäärus
Konsultatsioonid
E-infrastruktuuride konsultatsiooni tähtaja pikendamine
Euroopa Komisjoni konsultatsioon “Euroopa kosmose strateegia”
Konkursid
Euroopa satelliitnavigatsiooni konkurss 2016
Euroopa Keskkonnaagentuuri Teaduskomitee ekspertide osalemiskutse
Euroopa Komisjon kaks uut Horisondi auhinda “puhaste mootorite” jaoks
“Green Talents” jätkusuutlike teadusuuringute auhind
Innovatsioon
DG GROW konsultatsioon idufirmade keskkonna parandamiseks Euroopas 11
EL-i investeeringute potentsiaal riskikapitalis ja riskikapitali fondifondides (ingl. fund of funds)
Uued EL-i rahastusvõimalused VKEdele ja tehnoloogilisele innovatsioonile
Euroopa Toiduohutusameti innovatsiooni auhind
Amsterdam – Euroopa Innovatsiooni Pealinn 2016

Üldised teadusuudised

– Euroopa Liidu avatud teaduse üleskutse

Avatud teadus on Euroopa Komisjoni teadusvoliniku Carlos Moedase ja Hollandi EL-i Nõukogu eesistumise üks olulisemaid prioriteete.
4.-5. aprillil toimus eesistumise raames konverents “Avatud teadus – visioonist tegudeni”, mille tulemusena anti välja Amsterdami avatud teaduse üleskutse (ingl. Amsterdam Call for Action on Open Science).
Üleskutse sisaldab konkreetseid meetmeid, et kiirendada üleminekut avatud teadusele Euroopas. Eesistuja eesmärk on muuhulgas saavutada 100% avatud ligipääs kõikidele avaliku sektori rahastatud teaduslikele publikatsioonidele 2020. aastaks.

Euroopa Komisjon on hetkel välja töötamas avatud teaduse avaliku konsultatsiooni järelduste pinnalt Euroopa Liidu avatud teaduse tegevuskava, mille peamised elemendid on avatud juurdepääs, Euroopa teaduspilv, e-infrastruktuur, altmeetria, teaduskirjastamise uued ärimudelid, digioskused, teadusuuringute usaldusväärsus. Avatud teaduse poliitika elluviimiseks on Komisjon loomas uut kõrgetasemelist nõuandvat gruppi – avatud teaduse poliitikaplatvorm (ingl. Open Science Policy Platform). Gruppi hakkavad kuuluma 20-30 kõrgetasemelist avatud teaduse a) organisatsiooni või b) sidususrühmade esindajat. Grupi ülesanne on nõustada avatud teaduse poliitika arendamist ja praktilist elluviimist ning edendada dialoogi sidususrühmadega. Grupi mandaat kestab 24 kuud. Haridus- ja Teadusministeerium esitas Martin Halliku kandidatuuri ELNET, Rektorite Nõukogu ja Eesti Teadusagentuuri nimel. Avatud teaduse kui Eesti jaoks olulise teema kohta on TAI strateegias sõnastatud teaduspublikatsioonide ja teadusinfo juurdepääsu põhimõtted. ETAgi juures tegutseb avatud teaduse ekspertkomisjon, mis on välja töötanud poliitikasoovitusi publikatsioonide ja teaduse avaandmete teemal.

– Euroopa tehnoloogia ja avalike teenuste moderniseerimise pakett

Euroopa Komisjon on heaks kiitnud digitaalse ühtse turu strateegial (ingl. Digital Single Market strategy) põhineva tööstusele suunatud paketi (ingl. technologies and public services modernisation package), mille eesmärk on aidata Euroopa tööstusel, VKEdel, teadlastel ja avaliku sektori asutustel uut tehnoloogiat maksimaalselt ära kasutada. Pakett koosneb neljast teatisest pilvandmetöötluse, tööstuse digitaliseerimise, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia standardite ja e-valitsemise valdkondades.

Euroopa pilvandmetöötluse algatus

Komisjon on avaldanud pilvepõhiste teenuste ja maailmatasemel andmetaristu kavandi, millega tagada, et teadus, ettevõtjad ja avaliku sektori teenused saavad suurandmete revolutsioonist kasu.

Komisjon võtab samm-sammult Euroopa pilvandmetöötluse algatuse kehtestamiseks mitmeid meetmeid:

• 2016. aastast: Komisjon kavatseb luua uue Euroopa avatud teaduspilve, millega antakse Euroopa 1,7 miljoni teadlase ja 70 miljoni teadus- ja tehnoloogiaspetsialisti käsutusse virtuaalne keskkond, kus nad saavad olenemata valdkonnast ja riigipiirist andmeid talletada, jagada ning taaskasutada;
• 2017: vaikimisi muudetakse avatuks kõik 77 miljardit eurot maksva teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020” raames erinevate projektide tulemusel saadud teadusandmed, tagades, et teadusringkond saab tohutut hulka enda genereeritud andmeid taaskasutada;
• 2018: käivitatakse suundanäitav algatus (ingl. FET Flagships), et arendada järgmise põlvkonna kõrgjõudlusega arvutamise (ingl. high performance computing) alustehnoloogiat ja kvanttehnoloogia põhjal tulevikuarvuteid;
• 2020. aastaks: töötatakse välja ja võetakse kasutusele mastaapne Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötlus-, andmetalletus- ja võrgutaristu ja luuakse kaks Euroopa superarvutuskeskust.

Euroopa avatud teaduspilv ja Euroopa andmetaristu ei jää üksnes Euroopa teadusringkonna käsutusse, vaid tehakse laiemalt kättesaadavaks, et neist saaksid kasu paljud erinevad kasutajad, sealhulgas ettevõtjad, tööstus ning avaliku sektori teenused.

Tööstuse digitaliseerimine

Euroopa Komisjon soovib kaasata üle 50 miljardi euro ulatuses avaliku ja erasektori investeeringuid tööstuse digitaliseerimise toetamiseks.

Komisjon plaanib järgmist:

• aitab kooskõlastada tööstuse digitaliseerimise valdkonna riiklikke ja piirkondlikke algatusi, soodustades pidevat kõikide osapoolte vahelist ELi ülest dialoogi;
• investeerib enam ELi avaliku ja erasektori partnerlusse ning kutsub tungivalt üles ära kasutama ELi investeerimiskava ja Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega loodud võimalusi;
• investeerib 500 miljonit eurot kogu ELi hõlmavasse digitaalse innovatsiooni keskuste (tehnoloogia tippkeskuste) võrku, kus ettevõtjad saavad nõu küsida ja digitaalset innovatsiooni katsetada;
• loob mastaapsed katseprojektid, et soodustada asjade internetti, arenenud tootmist ja tehnoloogiat, mis hõlmab nii arukad linnad ja kodud kui ka internetiühendusega autod ja m-tervise teenused;
• võtab vastu õigusaktid, mis toetavad vaba andmevoogu ja täpsustavad, kellele kuuluvad andurite ja nutiseadmete genereeritud andmed. Komisjon vaatab läbi ka autonoomsete süsteemide ohutust ja vastutust käsitlevad õigusnormid;
• esitleb ELi oskuste tegevuskava, mis aitab inimestel saavutada digiajastu tööde jaoks vajalikke oskusi.

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate standardimise prioriteedid

Digitaalsel ühtsel turul peaks miljardite ühendatud seadmete (sh telefonid, arvutid ja andurid) omavaheline suhtlus toimuma ohutult ja sujuvalt, olenemata tootjatest, tehnilistest üksikasjadest või päritoluriikidest. Selleks vajatakse ühist keelt ja seda võimaldavad standardid.

Komisjon pakub välja konkreetsed meetmed, mille abil standardimine seeläbi kiiremaks teha, et

• tööstus- ja standardimisorganitel palutakse standarditega töötamisel keskenduda viiele prioriteetsele valdkonnale. Need valdkonnad on järgmised: 5G, pilvandmetöötlus, asjade internet, andmetehnoloogiad ja küberturvalisus;
• rahastab tehnoloogia katsetusi ja eksperimente, et standardimine toimuks kiiremini, sh asjakohaste avaliku ja erasektori partnerluste raames. See tagab standardite ajakohase kehtestamise, mis omakorda hoogustab innovatsiooni ja ettevõtete kasvu.

E-valitsemise tegevuskava

Kodanikud ja ettevõtjad ei saa endiselt täit kasu avalikest digiteenustest, mis peaksid olema sujuvalt kättesaadavad kogu ELis. Tänase e-valitsuse tegevuskavaga nüüdisajastatakse avalikke digiteenuseid ning parandatakse ELis elamise, töötamise ja investeerimise kvaliteeti.

Komisjon esitas 20 meedet, mis pannakse töösse 2017. aasta lõpuks. Komisjon teeb eeskätt järgmist:

• loob ühtse digiportaali, mille kaudu kasutajad saavad hankida teavet ja abi ning teenuseid probleemide lahendamiseks, mida on vaja tõhusaks piiriüleseks toimimiseks;
• ühendab omavahel kõik äriregistrid ja maksejõuetusregistrid ning ühendab need Euroopa e-õiguskeskkonna portaaliga, millest saab ühtne kontaktpunkt;
• lükkab käima katseprojekti haldusasutustega, kes hakkavad ühekordsuse põhimõtet kohaldama ettevõtjate suhtes piireüleselt. See tähendab, et ettevõtjad peavad esitama nõutavad dokumendid ainult ühe ELi riigi ametiasutustele, seda isegi siis, kui nad tegutsevad ka teistes ELi liikmesriikides.
• aitab ELi liikmesriikidel välja töötada piiriülesed e-tervise teenused, näiteks e-retseptid ja patsiendi andmekaardid;
• kiirendab e-hankele, e-allkirjadele ja ühekordsuse põhimõtte rakendamisele üleminekut riigihangetes.

– Maive Rute nimetamine Teadusuuringute Ühiskeskuse peadirektori asetäitjaks

Maive Rute nimetati 12. aprillil Teadusuuringute Ühiskeskuse (ingl. Joint Research Centre – JRC) peadirektori asetäitjaks.

Maive Rute liitus Euroopa Komisjoniga 2005. aastal VKEde, konkurentsivõime ja ettevõtluse direktorina ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadis, olles eelnevalt omandanud juhtimiskogemust Eesti avalikust sektorist. Hiljem töötas ta biotehnoloogia, toidu ja põllumajanduse teadusuuringute direktorina teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadis ning enne Teadusuuringute Ühiskeskusesse asumist ressursidirektorina samas peadirektoraadis.

Maive Rute on lõpetanud Eesti Põllumajandusakadeemia ökonomistina, omandanud magistrikraadi ärijuhtimises Doonau Ülikoolist Austrias ning magistrikraadi rahvusvahelises poliitikas CERISest Belgias.

– Euroopa Liidu integreeritud Arktika poliitika

27. aprillil võtsid välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja Euroopa Komisjon vastu poliitikaettepaneku integreeritud Euroopa Liidu poliitika jaoks Arktika piirkonnas. Ettepaneku eesmärk on suunata 39 erinevat EL-i meedet Arktika piirkonnas, mis keskenduvad kliimamuutustele, keskkonnakaitsele, säästvale arengule ja rahvusvahelisele koostööle. Teadusuuringute, teaduse ja innovatsiooni tähtsus kajastub kõigis nendes prioriteetsetes valdkondades.

– Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi foorum INNOVEIT 2016

EIT Foorum

INNOVEIT 2016 oli kahepäevane innovatsiooni foorum, mille korraldas Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (ingl. European Institute of Innovation and Technology – EIT) 25. ja 26. aprillil Budapestis ja kuhu kogunes 350 ettevõtjat ja innovaatorit kogu Euroopast.

INNOVEIT 2016 ühendas EIT auhinnad ja EIT sidusrühmade foorumi, kus erilist tähelepanu pöörati jõudude ühendamisele Euroopa innovatsioonis. Üritus uuris koostöövõimalusi Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi, teadmis- ja innovaatikakogukondade (ingl. Knowledge and Innovation Communities – KICs) ja teiste algatuste ja tegevuste vahel.

Foorum tõi kohale kuni 350 sidusrühma Euroopa innovatsiooni kogukonnast, foorum oli inspireeriv ja interaktiivne üritus, milles eesmärgiks oli:

• Esitleda konkreetseid uuendusi, mis on esile kerkinud Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi kogukonnast, sealhulgas nende arengust ja mõjust ühiskondlikele väljakutsetele;
• Astuda dialoogi innovatsiooni sidusrühmadega sünergiast teiste EL-i programmidega, pidades silmas ka suhete laiendamist Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi ja teadmis- ja innovaatikakogukondadega;
• Esitleda järgmise põlvkonna ettevõtjaid ja muudatuste esindajaid;
• Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi vilistlaste CONNECT üritus, mis on iga-aastane foorum mõeldud instituudi lõpetajatele kohtumiseks ja võrgustiku laiendamiseks, toimus enne INNOVEIT’i.

EIT auhinnad

INNOVEIT 2016 raames premeeriti Euroopa parimaid innovaatoreid EIT auhindadega.

Kolme auhinnaga tõsteti esile parimad idufirmad, kõige uuenduslikumad projektid ja parimad noored ettevõtlustalendid, mida on Euroopal pakkuda.

Rootsis asuva ettevõtja Allen Ali Mohammad võitis EIT CHANGE auhinna, millega tunnustati Euroopa uusi ettevõtjaid ja nende loodud ideid.

Tseremoonial anti välja innovaatori auhind, millega tunnustati märkimisväärse potentsiaaliga positiivset ühiskondlikku ja majanduslikku mõju avaldava innovatiivse toote, teenuse või protsessi arendamist. Auhind anti Norbert Kuipersile, Hollandi kodanikule, kes töötas koos kliimamuutuste teadmis- ja innovaatikakogukondadega (ingl. Climate-KIC), et arendada süsteem jäätmete ja taastuva soojusenergia kasutamiseks, et toota puhast vett ja kontrollida siseõhku.

– Euroopa Kontrollikoja raport Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudist

Euroopa Kontrollikoda (ingl. European Court of Auditors) avaldas raporti Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi kohta (ingl. European Institute of Innovation and Technology – EIT).

Science Business’is ilmus artikkel raportist. Alljärgnevalt on ülevaade artiklis välja toodud olulisematest teemadest.

Euroopa Kontrollikoda leidis mitmeid puudusi instituudi struktuuris ning soovitab muuta selle õiguslikku alust ja lähenemist mõju avaldamisel. Audit viidi läbi ajavahemikus detsember 2014 ja juuni 2015 ning hõlmab instituudi tegevusi ajavahemikus 2010-2014.

Euroopa Komisjon on loonud revisjonikomisjoni, et anda reformimiseks soovitusi 2016. aasta lõpuks. Nathalie Vandystadt, Euroopa Komisjoni hariduse pressiesindaja sõnul toetavad need soovitused instituudi juhatust ja Komisjoni talitusi Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi tuleviku strateegiliste suundade määramisel.

Kontrollikoda väidab, et kuigi teadmis- ja innovatsioonikogukonnad (ingl. Knowledge and Innovation Communities – KICs) on stimuleerinud innovatsioonivõrku ja ettevõtluskultuuri, on vähe tõendeid käegakatsutavatest tulemustest või mõjust. Kogukondade tuleviku finantsiline jätkusuutlikus on kahtluse all, kuna on ebatõenäoline, et instituudi rahastamine asendatakse kogukondade sissetulekutega.

Ajavahemikus 2010-2014, süstis Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut teadmis- ja innovatsioonikogukondadesse 460 miljonit eurot. Selle aja jooksul on ainult üks kogukond teatanud sissetulekust, mis oli 400 000 eurot, kuid ülejäänud ei ole teatanud. Kuni 2015. aastani rahastas instituut 90% kogukondade kuludest.

Instituudi rahastamine on koondunud üksikutesse riikidesse ja piiratud arvule kogukondade partneritele. 73% instituudi rahast on suunatud 5 riiki. Ainult kaks uuemat liikmesriiki on saanud Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudilt rahalist toetust. Kontrollikoda hoiatab, et kahekiiruselist Euroopat ähvardab edasine juurdumine.

Raporti kinnitusel liigub enamus raha ainult üksikutele teadmis- ja innovatsioonikogukondade partneritele, top 10 partnerit saavad 49-65% instituudi rahalist toetust igasse kogukonda. Enamus partnereid on saanud vähem kui 500 000 eurot.

Euroopa Kontrollikoja liikme, Alex Brenninkmeijeri, sõnul külvab instituut osalejaid üle bürokraatiaga ning instituudil pole piisavalt autonoomsust Euroopa Komisjonis.

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi direktori, Martin Kerni, arvates on Euroopa Kontrollikoda liiga kriitiline, kuid on siiski vastuvõtlik soovitustele. Eelkõige soovib Kern muuta instituudi õiguslikku staatust, sest tegevuste keerukus tuleneb algsest kujundusest, ning rõhutab, et Euroopa Kontrollikoja audit viidi läbi poolteist aastat tagasi ja sellest ajast saadik on tehtud märkmisväärseid edusamme.

– Euroopa Innovatsiooni Nõukogu konsultatsioon

29. aprillil lõppes Euroopa Komisjoni konsultatsioon, et koguda seisukohti, kuidas Euroopa Innovatsiooni Nõukogu (ingl. European Innovation Council – EIC) saaks Euroopa lootustandvaid innovaatoreid toetada. Esitati rohkem kui 1000 vastust ja 170 täiendavat dokumenti. Esimene analüüs näitab, et üle 80% vastanutest nõustub või täielikult nõustub, et murranguliste turguloovate innovatsioonide puudus takistab kasvu Euroopas. Paljud märkisid, et kuigi on rohkelt häid ideid, oskustega inimesi ja perspektiivikaid idufirmasid, ettevõtetel on raskusi oma ulatuse laiendamisega.

Euroopa Teadusuuringute ja Tehnoloogia Ühingute Liidu (ingl. European Association of Research and Technology Associations – EARTO) ja Euroopa Teadusülikoolide Liit (ingl. League of European Research Universities – LERU) on avaldanud oma seisukoha Euroopa Innovatsiooni Nõukogust, Komisjoni konsultatsiooni raames. Lisaks on EARTO avaldanud seisukoha Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondist (ingl. European Fund for Strategic Investment – EFSI).

– Teadusliku nõuandva mehhanismi kõrgetasemelise töörühma teise kohtumise protokoll

Euroopa Komisjoni teadusliku nõuandva mehhanismi (ingl. Scientific Advice Mechanism – SAM) kõrgetasemelisel töörühmal (ingl. High Level Group – HLG) oli nende teine kohtumine 17. märtsil 2016.

Kõrgetasemeline töörühm on otsustanud moodustada kaks raportööridega alagruppi kahe hetkel käsitlevate teemadega (“Lõhe sulgemine raskeveokite tegelike süsinikdioksiidi heitkoguste ja laboratoorsete uuringute vahel” ja “Küberjulgeolek”). Alagrupid koguvad tõendusmaterjale nende vastavatel teemadel ning alustavad konsultatsioone teaduskogukonnaga ning korraldavad töökodasid oma ala ekspertidega. HLG esitab oma arvamuse süsinikdioksiidi teemal 2016 oktoobris ning küberjulgeoleku teemal 2017. aasta alguses.

Järgmine HLG kohtumine toimub Euroopa Teaduse Avatud Foorumil (ingl. European Science Open Forum – ESOF) 25. juulil 2016 Manchesteris.

Aruanded, analüüsid

– Teadusuuringute Ühiskeskuse raport teadusuuringute tulemuspõhisest rahastusest

Teadusuuringute Ühiskeskuse (ingl. Joint Research Centre – JRC) uue rapordi kohaselt on Euroopa riigid, mis rahastavad teadusuuringuid tulemuspõhiselt, järjekindlalt parandanud oma teadustöö tulemuste kvaliteeti viimase kümne aasta jooksul. Raport analüüsib erinevaid lähenemisi 28 liikmesriigis, valitud assotsieerunud ja kolmandates riikides. Eksperdid rõhutavad, kui tähtis on arvestada erinevate stiimulite, näitajate ja metoodikate võimalike soovimatute tagajärgedega ning vajadust jälgida süsteemi mõju.

Raporti kasutatakse vastastikuse õppimise harjutuse (ingl. Mutual Learning Exercise) juures, mis keskendub Horisont 2020 poliitika toetusvahendi (ingl. Policy Support Facility) all planeeritud avalik-õiguslike teadusorganisatsioonide tulemuspõhisele rahastusele. Harjutuse eesmärk on informeerida liikmesriike, mis parandavad või planeerivad parandada nende avalik-õiguslike teadusorganisatsioonide rahaliste vahendite eraldamise süsteemi konstruktsiooni, rakendamist ja hindamist.

– Horisont 2020 rahalise jaotuse mõju analüüs

Peter Fisch, endine Euroopa Komisjoni töötaja, on avaldanud kaks analüüsi Horisont 2020 rahalisest ümberjagamisest liikmesriikide vahel. Esimene analüüs annab kirjeldava ülevaate olulisematest järeldustest, uutest seisukohtadest, mis vaatavad lähemalt kuue suurima liikmesriigi olukorda, ning otsene võrdlus 7. raamprogrammi ja Horisont 2020 analüüsi vahel. Teine analüüs pakub uut lähenemist standardsete majanduslike vahendite, nagu Lorenzi kõvera ja gini indeksi, kasutamisele, et põhjalikumalt analüüsida 7. raamprogrammi ja Horisont 2020 rahalise ümberjagamise mõju.

– Raport “Suurte ja väikeste liikmesriikide erinevad rollid Horisont 2020-s”

Austria teadus- ja majandusministeeriumi 2015. aastal tellitud uuring analüüsib suurte ja väikeste liikmesriikide erinevaid rolle Horisont 2020-s. Lähtekohaks oli Austria programmikomitee delegaatide tähelepanek, et võrreldes suuremate liikmesriikidega väiksemate riikide osatähtsus väheneb. Autorid ei suutnud süstemaatiliselt kinnitada nende esialgset hüpoteesi riikide suuruse kohta. Nad järeldasid, et tajutud tähtsuse kahanemise põhjus tuleneb muutustes raamprogrammi tingimustes Euroopa teadusuuringute poliitikas, mis eelkõige jõustus Lissaboni lepinguga ja Horisont 2020 raamprogrammi algusega 2014. aastal. Pidades silmas neid muudatusi, uuring annab soovitusi edasiseks tegevuseks Euroopa teadusruumi Austria delegaatidele ja teistele avaliku sektori tegelastele.

Uuring on saadaval ainult saksa keeles.

– ERA Austria portaali poliitikaülevaade Euroopa Teadusruumist ja järgmisest raamprogrammist

ERA Austria portaal on avaldanud Christian Naczinsky poliitikaülevaate Euroopa Teadusruumi (ingl. European Research Area – ERA) hetkeseisust ja tuleviku väljavaadetest ning mõtisklutest järgmisest, üheksandast, raamprogrammist. Ta üritab taastada ERA tähtsust, sest ERA aitab kaasa Euroopa projekti edule ja läbikukkumisele ning ERA tähelepanuta jätmine võib pöördumatult kahjustada teaduspoliitika valdkonda.

– Euroopa Komisjoni digitaalne lõpparuanne “Reis 2050 visioonidesse ja poliitilistesse probleemidesse”

Raportis esitatakse visioon Euroopa Komisjonist ja vastavatest poliitika muudatustest kuni 2050. aastani. Raport on Futuriumi tulevikuanalüüsi tulemus, mille viis läbi Euroopa Komisjoni sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat (ingl. Directorate General for Communications Networks, Content & Technology – DG CONNECT) 2012. aasta lõpus ja mis valmis 2013. aasta lõpus. Analüüsi eesmärk oli uurida võimalikke koostoimeid erinevate tehnoloogia, inimelu ja globaalsete ressursside vahel. Samuti võeti arvesse laiemaid poliitilisi suundi ja teemasid, mis võivad esineda Horisont 2020 2018-2020 tööprogrammide taotlusvoorudes.

– LERU poliitikaülevaade: EL-i uus isikuandmete kaitse üldmäärus

Euroopa Teadusülikoolide Liit (ingl. League of European Research Universities – LERU) on avaldanud kriitilise poliitikaülevaate uuest isikuandmete kaitse üldmäärusest (ingl. General Data Protection Regulation – GDPR). Määrus, mis on Euroopa Ülemkogu poolt kokkulepitud, on saanud Euroopa Parlamendi heakskiidu pärast pikka ja vastuolulist seadusandlikku menetlust.

Kuigi EL-i tasandil lähenemine andmekaitsele on vajalik, on poliitikaülevaate kohaselt ülikoolid ja teadlased mures, et EL-i uus määrus viib erinevate liikmesriikide andmekaitset ja eraelu puutumatust käsitlevate eeskirjade kokkulappimiseni, mistõttu oleks Euroopa teadlastel raske järgida sellist suurt hulka erinevaid eeskirju. Samuti LERU kardab, et EL-i määrus jätab liikmesriikide hooleks kaitsemeetmete ja piirangute välja töötamise ning ei paku EL-i tasandil võrdseid tingimusi andmekaitseks.

Konsultatsioonid

– E-infrastruktuuride konsultatsiooni tähtaja pikendamine

Euroopa Komisjon teatas, et e-infrastruktuuride (ingl. e-infrastructures) 2018-2020 tööprogrammi konsultatsiooni tähtaeg on pikendatud 15. maini. Tähtaja pikendus annab võimaluse võtta arvesse Euroopa teaduspilve algatust, mis võeti vastu 19. aprillil 2016.

– Euroopa Komisjoni konsultatsioon “Euroopa kosmose strateegia”

Euroopa Komisjon on käivitanud avaliku konsultatsiooni, et koguda seisukohti tuleviku Euroopa Liidu kosmose strateegia, peamiste väljakutsete ja võimaluste ning tulevaste Euroopa kosmoseprogrammide teemadel. Euroopa Liit investeerib ajavahemikus 2014 ja 2020 12 miljardit eurot Euroopa kosmoseprogrammidesse nagu satelliitnavigatsioon (Galileo ja EGNOS), Maa kaugseire (Copernicus) ja Horisont 2020 kosmoseuuringud.

Konsultatsioon lõpeb 12. juulil 2016.

Konkursid

– Euroopa satelliitnavigatsiooni konkurss 2016

Euroopa Komisjoni siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraat (ingl. Directorate-General for Internal Market, Industry, Entrepreneurship and SMEs – DG GROW) on avalikustanud, et 1. aprillist kuni 30. juunini on avatud Euroopa satelliitnavigatsiooni konkurss (ingl. European Satellite Navigation Competition – ESNC), mis ootab väljapaistvaid ideid ja ärimudeleid. ESNC on suurim rahvusvaheline kaubandusliku otstarbega satelliitnavigatsiooni konkurss. 25 erineva kategooria auhindade väärtus ulatub 1 miljoni euroni. Lisaks hõlmavad erinevad auhinnakategooriad tehnilist, ettevõtlusega seotud ja juriidilist tuge võidukate ärimudelite realiseerimiseks.

– Euroopa Keskkonnaagentuuri Teaduskomitee ekspertide osalemiskutse

Euroopa Keskkonnaagentuur (ingl. European Environment Agency – EEA) käivitas osalemiskutse teaduskomitee (ingl. Scientific Committee) liikmekohtadele. Komiteesse nimetatakse kuus eksperti, kelle roll on aidata Keskkonnaagentuuri juhatust ja tegevdirektori teaduslikes küsimustes.

Taotluste tähtaeg on 10. juuni 2016.

– Euroopa Komisjon kaks uut Horisondi auhinda “puhaste mootorite” jaoks

Euroopa Komisjon on käivitanud kaks Horisondi auhinda, et välja selgitada läbimurdvad ideed, mis võiksid oluliselt vähendada transpordi tekitatud õhusaastet. Horisont 2020 rahastab “Mootori moderniseerimist puhta õhu saavutamiseks” (ingl. “Engine retrofit for clean air”) 1,5 miljoni euro ja “Tuleviku puhtaimat mootorit” (ingl. “Cleanest engine of the future”) 3,5 miljoni euroga. Auhinnad antakse üksikisikutele või meeskondadele, kellel on kõige tõhusamad lahendused ettenähtud väljakutsetele. “Mootori moderniseerimine puhta õhu saavutamiseks” taotluste tähtaeg on 12. September 2017 ning “Tuleviku puhtaimal mootoril” 20. august 2019.

– “Green Talents” jätkusuutlike teadusuuringute auhind

Saksamaa haridus- ja teadusministeerium on alates 2009. aastast igal aastal autasustanud 25 noort teadlast auhinnaga “Green Talents – rahvusvaheline foorum suurest potentsiaalist säästvast arengus”. Konkursi eesmärk on soodustada rahvusvahelist innovatiivsete roheliste ideede vahetust erinevate uurimisvaldkondade vahel. Sel aastal otsitakse lahendusi kliimamuutuste mõjule, saastatusele ja ülepüügile ookeanides.

Green Talents’i auhind sisaldab kutset täielikult rahastatud kahenädalasele 2016 teadusfoorumile, täielikult rahastatud kolmekuulist peatust võitja valitud institutsioonis ning eksklusiivset juurdepääsu Green Talents’i vilistlaste võrgustikku.

Taotluste esitamise tähtaeg on 24. mai 2016.

Innovatsioon

– DG GROW konsultatsioon idufirmade keskkonna parandamiseks Euroopas

Euroopa Komisjoni siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraat (ingl. Directorate-General for Internal Market, Industry, Entrepreneurship and SMEs – DG GROW) on käivitanud avaliku konsultatsiooni, et kuulata ettevõtjate, idufirmade ja teiste sidusrühmade seisukohti, kuidas parandada idufirmade keskkonda Euroopa Liidus.

Konsultatsioon käivitab ühtse turu strateegia raames idufirmade algatuse, mille eesmärk on luua soodsad tingimused Euroopa Liidu ettevõtjatele oma ettevõtte loomiseks ja suurendamiseks. Konsultatsiooni peaks aitama välja selgitada võimalikud lahendused ja kujundada uusi strateegiaid, et aidata ettevõtteid kasvada. Eesmärk on stimuleerida ettevõtjaid uuesti investeerima, kui nad on edukad olnud, proovida uuesti, kui on ebaõnnestunud, ja toetada tervet ettevõtluse ökosüsteemi.

Konsultatsioon on avatud 30. juunini 2016.

– EL-i investeeringute potentsiaal riskikapitalis ja riskikapitali fondifondides (ingl. fund of funds)

Euroopa Komisjoni uuring vaatleb EL-i investeeringute potentsiaali riskikapitalis ja riskikapitali fondifondides, mis tegutsevad Euroopa tasandil. Uuring esitleb tugevat argumenti, mis toetab mitmeid riike hõlmavaid fonde, et aidata lahendada Euroopa omakapitali puudujääki, parandada killustatust riskikapitali turul ning parandada Euroopa riskikapitali fondide sooritust rahaliste vahendite hankimisel suurtelt institutsioonidelt ja muudelt erainvestoritelt.

– Uued EL-i rahastusvõimalused VKEdele ja tehnoloogilisele innovatsioonile

Teaduse ja innovatsiooni volinik Carlos Moedas, Euroopa Investeerimisfondi tegevjuht Pier Luigi Gilibert ja Euroopa Investeerimispanga asepresident Pim van Ballekom teatasid, et Euroopa pankadele luuakse uus Euroopa Liidu väärtpaberistamise instrument (ingl. Securitisation Instrument), mis pakub väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele ja tehnoloogilistele uuendustele uusi EL-i rahastusvõimalusi. Väärtpaberistamine on protsess, milles tavaliselt laenuandja (nagu pank) loob finantsinstrumendi ühendades varasid (näiteks VKE laenud), et investorid saaksid osta või garantiisid anda.

– Euroopa Toiduohutusameti innovatsiooni auhind

Euroopa Toidusohutusamet (ingl. European Food Safety Authority – EFSA) on käivitanud innovatsiooni auhinna “EFSA Hackathon’i”, mille kaudu otsitakse arendajaid ja disainereid (meeskondi või üksikisikuid), kellel oleks innovatiivseid ideid mobiilirakenduse prototüübi arendamiseks. Prototüüp peaks andma kiire ja kasutajasõbraliku juurdepääsu EFSA hiljutistele ja käimasolevatele töödele. 5 parima prototüübi loojad kutsutakse esinema EFSA ruumides Parmas. Esimene koht saab 20 000 eurot, kuid kõik finalistid saavad auhinna.

Taotluste tähtaeg on 30. juuni 2016.

– Amsterdam – Euroopa Innovatsiooni Pealinn 2016

Euroopa Komisjon kuulutas välja, et Amsterdam on valitud Euroopa Innovatsiooni Pealinnaks 2016. Amsterdam valiti välja sõltumatute ekspertide paneeli poolt tihedas konkursis 8 finalistiga. Auhinnaks saadud €950 000 kasutatakse linna innovatsiooni püüdluste suurendamiseks.

Konkursile kandideeris 36 linna 12 riigist. Torino ja Pariis, kes saavutasid teise ja kolmanda koha, saavad vastavalt €100 000 ja €50 000.

Euroopa Innovatsiooni Pealinna auhind loodi 2015. aasta juulis linnade jaoks, kus on üle 100 000 elaniku liikmesriikidest ja assotsieerunud riikidest, mis on seotud Horisont 2020-ga.

Koostajad:

Kadri Sirg
ETAg-i Brüsseli büroo juht, kadri.sirg@etag.ee

Annika Eskusson
ETAg-i Brüsseli büroo püsistažöör, annika.eskusson@etag.ee