Eesti partnerite osalemine aastatel 2014-2015 Horisont 2020 transpordi valdkonnas

Transpordi valdkonna teemad on koondatud tööprogrammi “Arukas, keskkonnahoidlik ja integreeritud transport“, mille põhieesmärk on jõuda sellise Euroopa transpordisüsteemini, mis oleks ressursitõhus, kliimasõbralik ja keskkonda säästev, sujuv ja turvaline ning vastaks kõikide tarbijagruppide vajadustele.

Olulisteks aspektideks on:

  • Öko-innovatsioon – transpordisüsteemi muutmine heitmevabamaks ja loodusressursse säästlikult kasutavaks
  • Ohutu ja sujuv mobiilsus – transpordisüsteemi muutmine efektiivsemaks ja ohutumaks, infrastruktuuri ja teedevõrgu maksimaalselt efektiivne kasutamine
  • Konkurentsivõime läbi innovatsiooni – Euroopa transpordisektori konkurentsivõime tugevdamine läbi innovatsiooni, transpordisektori juhtiva rolli säilitamine ja kindlustamine – arenenud ja tõusva majandusega riikide kasvav roll maailma mastaabis
  • Sotsiaal-majanduslikud ja käitumisuuringud, tulevikku suunatud poliitikaid kujundavad tegevused

Transpordi valdkonnaga seotud teemasid võib leida ka teiste valdkondade tööprogrammidest:

  • Energia (targad linnad ja kogukonnad, energiatõhusus, konkurentsivõimeline madala süsinikuheitega energiamajandus)
  • Tervis (aktiivse ja tervena vananemine ja personaalmeditsiin)
  • Põllumajandus (sinine peenar, toiduohutus)

Järgnev ülevaade keskendub konkreetselt transpordivaldkonna tööprogrammi teemadega seotud konkurssidele “Mobiilsus majanduskasvu toetamiseks” ja “Roheline sõiduk” – laekunud taotluste käekäigule.

Projektikonkurss “Mobiilsus majanduskasvu toetamiseks” (Mobility for Growth) käsitles trnaspordiliigi spetsiifilisi probleeme (eraldi teemad lennunduse, raudteetranspordi, maanteetranspordi ja veetranspordi jaoks), erinevate transpordiliikide integreerimisega seotud teemasid (linnatransport, logistika, nutikad transpordisüsteemid, transpordi infrastruktuur) ning valdkondadevahelisi küsimusi (sotsiaal-majanduslikud ja käitumisuuringud, tulevikku suunatud poliitikaid kujundavad tegevused)

Projektikonkursi “Keskkonnasõbralikud sõidukid” (Green Vehicle) huviorbiidis olid uue põlvkonna konkurentsivõimelised Li-ioonakud, optimiseeritud ja süsteemne energiahaldamine elektriautodes, maagaasil töötavad tulevikumootorid sõidu- ja veoautodele, hübriid-väikesõidukid ja –raskeveokid, elektrilised kaherattalised ja ülikerged sõidukid, raskeveokite mootorite kütusekulu ja heitmetaseme vähendamine, maagaasil töötavad tulevikumootorid raskeveokitele ning elektriautode töökindluse parandamine, nende integreerimine transpordisüsteemi ja elektrivõrku.

Lisaks olid avatud mitmed konkursid väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele nii esimese kui teise faasi toetuse taotlemiseks.

Allpool olev tabel annab ülevaate Eesti partnerite osalemisel esitatud projektidest konkursside kaupa. Tabel sisaldab andmeid nii valdkondlike konkursside kui väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele (SME) suunatud meetmete kohta.

Konkurss Tüüp Eesti projektid (partnereid) Üle künnise projektid (partnerid) Koordi-naatorid Ootelehel Rahastus
H2020-MG-2014_SingleStage_A CSA

6

3

1

2

 

H2020-MG-2014_TwoStages-First Stage RIA

1

 

1

 

 

H2020-MG-2014_TwoStages RIA

8 (9)

 2

 

 1

2

IA

2(4)

 

 

 

2 (4)

H2020-GV-2014 RIA

3

 

 

 

 

H2020-SMEINST-1-2014 SME

9

 

5

 

 

H2020-SMEINST-1-2014_24-09-2014 SME

4

 

4

 

 

H2020-SMEINST-2-2014 SME

1 (3)

 

1

 

 

H2020-SMEINST-1-2015 SME

2

 

2

 

 

RIA – research and innovation action
IA – innovation action
CSA – coordination and support action

Transpordi üldkonkursile H2020-MG-2014_SingleStage_A laekus kuus taotlust, millest kolm ületasid künnise, kaks on ametlikult ootelehel ja ühe puhul seisab rapordis not funded due to low budget. Sisuliselt on kõigi kolme projekti puhul probleemiks konkursi piiratud eelarve, sest mõlemad ootelehel olevad projektid on teeninud 13,5 punkti, mis on väga hea tulemus. Partneritena esinevad TTÜ (esimese hindamiskriteeriumi ehk teadusliku taseme eest on teenitud lausa 5 punkti!), Tartu Ülikool – kõik hindamiskriteeriumid on hinnatud 4,5 punkti vääriliseks (mõlemad ootelehel) ja Stratum OÜ.

Kaheastmelise konkursil H2020-MG-2014_TwoStages esitati eelkonkursile üks Eesti partneri koordineeritav taotlus, mis paraku edasi ei pääsenud. Selles faasis on tuvastatavad ainult koordinaatorid, muude partnerite kohta tekivad andmed alles teises faasis. Teises faasis olid Eesti partnerid esindatud 8 teadus- ja innvatsiooniprojektis (ühes taotluses oli 2 partnerit) ja kahes innovatsiooniprojektis (ühes taotluses oli kolm partnerit). Innovatsioonikonkurss osutus eestlaste jaoks ülimalt edukaks, sest mõlemad esitatud taotlused said rahastuse ehk edukus oli 100%. Edukas oli ka teadus- ja innovatsioonikonkurss – siin sai rahastuse kaks projekti, kusjuures AS CYBERNETICA osalusega projekt IT2RAIL oli oma konkursi parim. Edukate hulka jõudsid lisaks eelpool mainitule veel Tallinna linn (projekt CREATE), MEC Insenerilahendused (projekt LeanShips) ja Veeteede Amet (projekt EfficienSea)

Rohelise sõiduki konkursile H2020-GV-2014 jõudis Eesti partnerite kaasabil 3 taotlust, kuid mitte ükski neist ei suutnud künnist ületada.

2015. aastal oli transpordi valdkonnas avatud vaid 3 konkurssi, neist üks SMEdele suunatud. Paraku ei leidunud Eesti partneritele huvipakkuvaid või jõukohaseid teemasid, mistõttu isegi ei üritatud kuhugi konsortsiumisse pääseda. Samas, detsembris Tallinnas toimunud rahvusvahelisele koolitusele tuli 25 osalejat tõsise projektisosalemise huviga.

Väga aktiivseks on muutunud koostöö Ühendkuningriikide (UK) ja Saksamaaga. Kahekümnest valdkondlikust projektist vaid kolmes ei olnud partnerit UKst ja neljas ei olnud Saksamaa partnerit. Kõige rohkem oli partnereid Itaaliast (38), neid võib leida 13 projektis, järgnevad UK (36), Saksamaa (29), Holland (22), Rootsi ja Taani (kummastki 18) ning Belgia ja Hispaania (kummastki 17).

Joonis 1. Eesti teadusasutuste ja ettevõtete partnerid esitatud projektitaotlustes

SMEde 2014. aasta esimesele konkursile laekus Eesti transpordi valdkonna ettevõtetelt 5 taotlust, millest ükski ei ületanud künnist. Teisele konkursile jõudis 4 taotlust, kuid ka seekord edutult. Ühe korra üritati teise faasi taotlust esitada, paraku taas edutult. 2015. aastal  esitati SMEde konkursile 2 esimese faasi toetuse taoltlust, millest künniseni ei pääsenud kumbki. Samas jäi neil künnisest vaid mõni kümnendik puudu. Siiski tuleb tunnistada, et kahe esimese aasta kokkuvõttes ei saadudud 12 taotlusest hoolimata mitte ühtegi SME granti.

Projektitaotlustes osalenud ettevõtete hulgas torkavad aktiivsusega silma AeroHydro Technologies OÜ (3 taotlust) ja Ptimattery (2 taotlust). Tallinna linn on esindatud kolmes taotluses, millest üks sai rahastuse, TTÜ ja Tartu Ülikool kumbki kahes taotluses.

Kui vaadata ainult valdkondlikke koostööprojekte, siis esitatud 20-st taotluses sai rahastuse 4, mis teeb edukuseks 20%. Piiratud eelarve ja väga tiheda konkurentsi tingimustes on see väga hea tulemus. Eesti transpordi(teadus)sektor sai tänu edukatele taotlustele juurde 1 202 302 eurot, saamata jäi aga seitse korda rohkem ehk 8 541 635 eurot.  Nelja eduka projekti kogueelarve on 50 480 629 eurot, samas kuueteistkümne rahastuseta jäänud projekti kogueelarve on vaid veidi suurem – 73 130 607 eurot.

Edukate projektide koordinaatorid on seekord Belgiast (Union des Industries Ferroviaires Europiennes – UNIFE), Taanist (SØFARTSSTYRELSEN), Hollandist (Scheepswerf Damen Gorinchem BV) ja UKst (University College London). Eesti koordinaatoreid oli valdkondlikes projektides 2, SMEde meetmetes aga 12.

Joonis 2. Esitatud ja rahastatud projektide koordinaatorid

Juba teist raamprogrammi järjest on transpordi valdkonnas tõsised rahalised probleemid. Sarnaselt 7 RP esimeste konkurssidega on ka uues raamprogrammis mitmed otsused viibinud, eelarved on esialgsega võrreldes kasinamad. Konkursse lükati niimoodi edasi, et enne 2015. aasta lõppu ei tekiks Komisjonil rahalisi kohustusi. Sama tendents paistab jätkuvat ka järgmisel kaheaastasel perioodil – sisuliselt pigem üheastmeliseks hindamiseks sobivad teemad muudetakse kaheastmelisteks, et reaalseid väljamaksekohustusi edasi lükata. Samuti on esinenud olukordi, kus suuremat eelarvet eeldavad teemad võetakse tööprogrammist hoopis välja.

 

Maria Habicht
maria.habicht@etag.ee

 

Kommenteerimine on suletud