Energia valdkonna ülevaade – võidud ja kaotused aastatel 2014-2015

Horisont 2020 energia valdkonna üldiseks eesmärgiks on panustada töökindlasse, jätkusuutlikku ja konkurentsivõimelisse energiasüsteemi ressursside kahanemise, kasvava energiavajaduse ja kliimamuutuste kontekstis.
Olulised teemad on:

  1. Energiatarbimise ja CO₂ jalajälje vähendamine aruka ja säästva kasutamise abil;
  2. Varustamine odava, madala CO₂ heitega toodetud elektriga;
  3. Alternatiivsed kütused ja mobiilsed energiaallikad;
  4. Ühtne arukas Euroopa elektrivõrk;
  5. Uued teadmised ja uus tehnoloogia;
  6. Põhjendatud otsustamine ja üldsuse kaasamine;
  7. Energiauuenduste turuletoomine

Tööprogrammis eristuvad järgmised temaatilised konkursid:

  • Energiatõhusus
  • Konkurentsivõimeline madala süsinikuheitega energiatootmine
  • Targad linnad ja kogukonnad

Järgnev annab ülevaate, kuidas on Eesti teadlastel ja ettevõtetel õnnestunud panustada ülalmainitud eesmärgi täitmisesse raamprogrammi kahe esimese aasta jooksul.

2014. aastal avati 9 valdkondlikku konkurssi ja üks väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele suunatud konkurss.

Konkurss

Tüüp

Esitatud

projektid

(partnerid)

Üle künnise

Projektid

(partnerid)

Koordi-naatorid

Ootelehel

Rahastus

H2020-LCE-2014-1 RIA

1

 

1

 

 

H2020-LCE-2014-2 RIA

2

 

 

 

 

H2020-LCE-2014-3 RIA

2

1

 

 

 

IA

4

 

 

 

 

CSA

4

1

1

 

1

H2020-LCE-2014-4 CSA

1

1

0

 

1

H2020-EE-2014-CSA CSA

21 (30)

6 (8)

4

1

2

H2020-EE-2014-1-PPP IA

6 (9)

1 (3)

1

 

1

H2020-EE-2014-2-RIA RIA

5 (8)

3 (5)

1

2

 

H2020-SCC-2014 IA

1

1

 

1

 

CSA

1

 

 

 

 

H2020-SMEINST-1-2014 SME

4

1

4

 

1

RIA – Reseach and innovation action
IA – innovation action
CSA – coordination and support action

Kaheastmelisele konkursile H2020-LCE-2014-1 laekus esimeses faasis üks Eesti partneri (Tartu Ülikool) taotlus, mis paraku ei ületanud künnist. Hindamisraporti põhjal võiks arvata, et ajast tuli puudu, sest teema käsitlus on saanud positiivsed kommentaarid. Teise faasi (H2020-LCE-2014-2) pääsenutest olid Eesti partnerid esindatud kahes taotluses, kuid kumbki ei ületanud künnist.

Konkursil H2020-LCE-2014-3 olid avatud nii RIA, IA kui CSA teemad. Esimesse blokki esitati 2 taotlust, millest 1 ületas 11 punktiga küll künnise, kuid rahastust ei saanud. IA osas ei ületanud neljast üritajast keegi künnist. CSA osas oli neljast laekunud taotlusest ühe algatajaks SA Erametsakeskus. Rahastuse sai Saksamaa partneri Internationales Institut Für Wald Und Holz NRW EV koordineeritav 13,5 punkti teeninud projekt, kus osales Tartu Regiooni Energiaagentuur. Eesti partneri osa 1 809 587 € eelarves on 92 800 eurot. Projekt tegeleb jätkusuutliku tarneahela juhtimismudeliga, milles arvestatakse kõikide keskkonnanõuetega. Sihtgrupiks on kohalikud biomassitarnijad.

Ülejäänud projektides näeme partneritena veel MTÜ Eesti Geotermaalenergia Assotsiatsiooni, Tartu Regiooni Energiaagentuuri, OÜ Skeleton Technologies (2 projektis), TTÜd (2 projektis), Elering AS ja Tartu Ülikooli.

Konkursile H2020-LCE-2014-4 (NCPde konkurss) esitati Itaalia partneri APRE algatusel energia NCPde projekt, mis sai rahastuse 4 aastaks. Projekti kogueelarve on 1 500 000 €. Eesti osa selles on 90 750 eurot. Eesti partneri, Eesti Teadusagentuuri, juhtida on 1 tööpakett ja 1 ülesanne.

Energiatõhususe esimesel konkursil (H2020-EE-2014-CSA) sai 30 partneri osalusel esitatud 21 taotlusest rahastuse 2 projekti, Belgia partneri Vlaamse Instelling Voor Technologisch Onderzoekn N.V. juhitav Tartu regiooni energiaagentuuri osalusega projekt teenis 11 punkti. Eesti partneri eelarve on 88 323 eurot (projekti kogueelarve on 2 074 879 eurot. Projekt hakkab tegelema mittetehnoloogiliste probleemidega eramajade renoveerimisel. Teise eduka (12 punkti teeninud) projekti eesotsas on Gemeente Eindhoven Hollandist ja Eesti poolseks partneriks Tallinna Keskkonnaamet. Projekti käigus töötatakse välja uued energiastrateegiad 8 osalevale linnale. 1 999 840 eurot kogueelarvest on Eesti partneri osa 99 333 eurot. Ootelehele on jäetud 4 taotlust, millest kõik teenisid 10 punkti ehk jõudsid künnisele. Sellel konkursil oli ka 4 koordinaatorit – MTÜ Balti Keskkonnafoorum, Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Regiooni Energiaagentuur  ja Eesti Arengufond, kuid kellelgi neist ei õnnestunud künniseni jõuda. Lisaks mainitutele olid partneritena kaasatud veel Eesti Korteriühistute Liit (2 projektis), Arendusprogrammide keskus EMI-ECO, Kohtla-Järve linnavalitsus, TTÜ (4 projektis), Tartu Ülikool (2 projektis), Tartu linn (2 projektis), Tartu Tarbijanõustamis- ja infokeskus, Tartumaa Omavalitsuste Liit, Järvamaa Kutsehariduskeskus, SA Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskus, Siseministeeriumi IT ja arenduskeskus, Eesti IKT Demokeskus, MKM (2 projektis) ja Eesti Maaülikool. Kõige aktiivsem oli Tartu Regiooni Energiaagentuur osaledes kokku 6 projektis.

Energiatõhususe teisele konkursile (H2020-EE-2014-2-RIA) esitati 8 partneri osalusega 5 taotlust, millest künnise ületas 3, kuid rahastus jäi paraku kõigil saamata. Ootelehele jäid 2 projekti 10 ja 11,5 punktiga. Partneritena esinevad TTÜ (kokku 3 projektis, sh koordinaator), AS Tallinna Küte (2 projektis), SEI-Tallinn, 220 Energia OÜ ja Smart City Lab.

Energiatõhususe innovatsioonikonkursil (H2020-EE-2014-1-PPP) sai rahastuse 12,5 punkti teeninud Hollandi partneri Huygen Installatie Adviseurs juhitav projekt, kuhu olid kaasatud 3 Eesti partnerit – TTÜ, Matek AS ja REF Ehitustööd OÜ. Eesti partnerite osa 4 364 751 € eelarves on 943 300 eurot. Projekti eesmärgiks on välja töötada tehnoloogia ja komponendid kokkupandavate välisseinamoodulite tootmiseks. Allapoole künnist jäi projekt, milles osalesid Tartu Ülikool ja Sense OÜ. Sellel konkursil tuli välja ka üks kurioosum, mille osaline on Eesti poolt Tallinna Tehnikaülikool. Seltskond, kuhu peale TTÜ olid kaasatud veel 2 UK partnerit, üks Taani ja üks Belgia partner, esitasid sama taotluse 4 korda, muutes vaid akronüümi ja koordinaatorit. Isegi abstrakti muutmisega ei oldud vaeva nähtud.

Ootelehele jäänud tarkade linnade konkursil (Smart cities and communities) osales vaatleja staatuses Viimsi vald. Sama konkursi toetavas meetmes osalenud projekt jäi allapoole künnist, teenides vaid 9,5 punkti. Projekti eesmärgiks oli linna tasandil emissioonideseire süsteemi ülesehitamine.

SMEde konkursile esitati Eestist 4 taotlust, millest Skeleton Technologies oma sai rahastuse (50 000 eurot). Projekti eesmärgiks on tasuvusanalüüs uue põlvkonna kondensaatorite tootmise käivitamiseks.

2014 aastal esitati kokku 53 projektitaotlust, kuhu on kaasatud 68 partnerit. Künnise ületasid 15 projekti ehk 21 partnerit (30% taotlustest ja 32% partneritest. Rahastuse said 11,3% projektidest. Arvestades üldist Horisondi konkursside pilti on see päris kena keskmine tulemus. Energia valdkonda on toodud esimeste konkursside tulemusena kuue rahastatud projekti poolt kokku 1 364 506 eurot. Positiivse poole pealt peaks rõhutama, et Eesti partnerite roll eelarves on enamasti 100 000 eurot ligi, kuigi samades projektides on ka oluliselt väiksema eelarvega partnereid. Seega on ilmselt kasvanud meie teadusasutuste ja ettevõtete roll ja vastutus.

Kõikide konkursside puhul torkab silma suhteliselt madal lõpphinne. Programmikomitees on süüdistatud selles tööprogrammi teksti, selle kohatist ebakonkreetsust ja laialivalguvust. Komisjon on üritanud ennast õigustada sooviga mitte liiga palju ette kirjutada ning anda taotlejatele vabamad käed ja rohkem valikuvõimalusi.

Eriti suureks probleemiks osutus Tarkade linnade ja kogukondade konkursil oodatava mõju lahtikirjutamine. Just selle hindamiskriteeriumiga mindi alt ning saadi oluliselt madalamad hinded kui kahe ülejäänud kriteeriumi eest.

2015. aastal avati energia valdkonna teadlastele ja ettevõtetele kokku 8 projektikonkurssi, lisaks pakkusid võimalusi erinevad SME meetmed. Eesti partnerid olid esindatud kõikidel konkurssidel ning nii esimese kui teise faasi toetuse taotlejate hulgas. Kokku osales 59 projektitaotluses 88 Eesti partnerit. 13 partnerit julgesid endale võtta koordinaatori vastutusrikka rolli, neist 4 SMEd (Aimaker GTR Ltd, Insignia Group OÜ, Sympower OÜ ja AS Elcogen), kellest 3 esimest taotlesid esimese faasi toetust (ei ületanud künnist) ja viimane teise faasi toetust (ületas künnise kuid piiratud konkursi eelarve tõttu jäi rahastuseta). Eesti Maaülikool ja TTÜ algatatud projektid ei pääsenud kaheastmelise konkursi H2020-LCE-2015-1-two-stage esimesest astmest edasi. Kolme üheastmelise taotluse koordinaatoriks on Tallinna Tehnikaülikool, ühe projekti algatasid Amhold AS, Nelja Energia AS, SA Erametsakeskus ning Tartu Regiooni Energiaagentuur (TREA). Viimase taotlus oli kolmeteistkümne hulgas ainuke edukas. Projekti kogueelarve on 17 900 500 eurot. Lisaks TREAle on Eesti poolt partneriteks veel EMÜ ja Tartu Ülikool ning partnerite kogueelarve on 454 000 eurot.

59 esitatud taotlusest sai rahastuse 10 projekti, 9 ületasid künnise, neist enamik jäi rahastamata konkursi piiratud eelarve tõttu. 40 taotlust jäid allapoole künnist. Seega 17% esitatud taotlustest said rahastuse, 15% ületasid künnise, 67% taotlustest künniseni ei jõudnud.

 

Joonis 1. Eestlaste partnerid energia valdkonna koostööprojektides 2015. aastal

Konkursile esitatud Eesti partnerite osalusega taotluste kogueelarve oli 338 684 893 eurot, millest Eesti osa oli 49 967 695 eurot  ehk 14,75%. Samas, rahastatud projektide kogueelarve on 111 185 973 eurot, millest Eesti partnerite osa on 10 074 976 eurot ehk veidi üle 9%. Eelarvelistel või kvalitatiivsetel põhjustel jäi sel aastal Eestil saamata aga 227 498 920 eurot ehk üle 22 korra rohkem kui saadi.

Enamasti jäävad Eesti partnerite eelarved 100 000 eurot ja 300 000 eurot vahele. Kõige väiksem osa oli 21 300 eurot, poole miljoni piiri ületas ühe partneri eelarve, üle miljoni oli vaid 2 partneri eelarve, neist suurim 5 405 875 eurot.

10 eduka osaleja hulgas on kokku 17 partnerit, kellest 2 osalevad kumbki kahes projektis: Kredex, 220Energia OÜ, TTÜ Soojustehnika Instituut (2 projektis), Tartu Regiooni Energiaagentuur (koordinaator + 1 projekt), Eesti Maaülikool, Tartu Ülikool, Eesti Keskkonnainspektsioon, Elering AS, Viimsi vallavalitsus, Tartu Linnavalitsus, Smart City Lab (2 projektis), Tartu Ülikool, Balti Uuringute Instituut, AS Fortum Tartu, Takso OÜ, Eesti Telekom AS, Cityntel OÜ

Kokku on esitatud projektides 796 partnerit 35 erinevast riigist. Väga tagasihoidlikuks on muutunud koostöö vanade koostööpartneritega energia valdkonnas – Soome (40 partnerit), Rootsi (32 partnerit) ja Taaniga (24 partnerit). Domineerivateks partneriteks on muutunud Saksamaa (74 partnerit), üllatuslikult ka Hispaania ja Itaalia (kummastki 72 partnerit). Nii Lätist kui Leedust on erinevates konsortsiumites 24 partnerit. Loodetavasti on siin oma toetav ja innustav roll ka Baltic Bonuse initsiatiivil.

 

   Joonis 2. Esitatud taotluste koordinaatorid

Esitatud taotluste koordinaatorite hulgas on esindatud 20 erinevat riiki. Leedu on üritanud koordineerida ühte projekti ja Läti kahte. Edukate projektide koordinaatorid on tulnud Taanist, Austriast, Prantsusmaalt (2), Eestist, Hollandist, Itaaliast, Saksamaalt, Hispaaniast ja Inglismaalt.

Kõige aktiivsem üritaja oli Tallinna Tehnikaülikool – osaleja 15 taotluses, neist edukaid 3. Tartu Regiooni Energiaagentuur on esindatud 7 taotluses, neist edukaid kaks, kusjuures ühte edukatest koordineerivad nad ise. Aktiivsusega paistab silma Tartu Linnavalitsus, kes on esindatud viies taotluses, neist 2 edukat. Projekt SmartEnCity toob Tartule sisse 5 405 875 eurot. Tegemist on nn tarkade linnade ja piirkondade konkursiga, mille tulemusena muudetakse nutikateks ja energiasäästlikeks kaks nn Hrušovkade ehk 1960ndatel ehitatud kortermajade piirkonda Tartus. Kokku toob see Hispaania partneri poolt koordineeritav ja 35 partnerit kaasav projekt Eestile sisse 8 565 950 eurot.

Kõige suuremasse konsortsiumisse kaasati 37 partnerit, kuid enamasti on tegemist meeskondadega, kuhu kuulub 10-12 partnerit.

Maria Habicht
maria.habicht@etag.ee
Eesti Teadusagentuur

Kommenteerimine on suletud