Eesti terviseteadlased Horisont 2020 tervise valdkonna esimestes taotlusvoorudes

Horisont 2020 sotsiaalse väljakutse „Tervishoid, demograafilised muutused ja heaolu“ ehk tervise valdkonna prioriteedid tuginevad nii Euroopa demograafilistel eripäradel ja sellega seotud tervise- ja raviteenuste vajadustel kui ka tänastel ja perspektiivsetel teadusmeetoditel olemasolevate ja ennustatavate probleemide lahendamisel. Läbivateks märksõnadeks on elanikkonna vananemine, taastärkavad infektsioonid koos ravimresistentsuse problemaatikaga, diagnostika, oomikateadused, siirdemeditsiin, tõhusad tervishoiusüsteemid, haiguste ennetus ja tervisedendus. Üldine suund on personaalmeditsiin, mis peaks tulevikus olema tõhusaima ja kuluefektiivseima tervishoiusüsteemi peamine tugisammas.

2014-2015 aastate temaatika kandis alapealkirja „Personaalmeditsiini meetodite arendamine“ ja enamike projektide puhul eeldati interdistsiplinaarset lähenemist, s.o molekulaarbioloogiast ja arvutiteadusest kliinilise meditsiini, rahvatervise ja robootikani. Samuti iseloomustab Horisont 2020 tervise valdkonda innovatsioonitegevuste rõhutamine, mistõttu pakuti  teatud erimeetmeid väike- ja keskmise tasemega ettevõtete (VKE) osalemise soodustamiseks.

Esimene tööprogramm hõlmas aastaid 2014 ja 2015, osa teemasid olid avatud mõlemal, osa aga vaid ühel aastal. Kahe aasta  kogueelarve ulatus 1,21 miljardi euroni.

2014. aastal kuulutati välja  4 taotlusvooru:

• 1-astmelise taotlemisprotseduuriga Personaliseeritud tervis ja tervishoid (PHC 2014 one stage)
• 2-astmelise taotlemisprotseduuriga Personaliseeritud tervis ja tervishoid (PHC 2014 two stage)
• Koordineerivad ja toetavad tegevused (HCO 2014 ja HOA 2014)
• VKE-instrumendi taotlusvoor teema PHC-12 2014 raames.

Kokku esitati Eesti partnerite osalusel 54 taotlust. Eesti teadlased osalesid taotluste ettevalmistamisel pea alati partnerina ja koordineerida ei võetud ühtki projektitaotlust. Erandiks on siinkohal vaid VKE-instrument, kus taotluse sai esitada ka üksainus ettevõte. Samuti esitati neli Eesti teadlaste juhitavat projektitaotlust 2-astmelise taotlemise I astmes, ent II taotlusvooru neid edasi ei kutsutud.

Koordineerivate ja toetavate projektide osas sai Komisjoni poolse kaasrahastuse osalevate riikide teadust rahastavate organisatsioonide vähktõve uuringute ühisprojekt TRANSCAN-2, kus Eestit esindab ja Eesti partnereid rahastab ETAg.

Tagasihoidlikuks kujunes edukus 1-astmelise taotlemisprotseduuriga PHC 2014 taotlusvoorus, kus ühtekokku esitati Eesti partnerite osalusel 15 taotlust, ning kus edu saatis neist vaid üht. Tähelepanuväärne on asjaolu, et viieteistkümnest taotlusest 12 esitati ühele ja samale teemale: PHC 26 – 2014: Self-management of health and disease: citizen engagement and mHealth. Paraku Eesti m-tervise huvilised seekord raamprogrammist oma ideede teostamiseks toetust ei saanud. Kõnealune teema oli vaieldamatult üks populaarsemaid kogu taotlusvoorus: sellele laekus kokku 254 taotlust, millest künnise ületas 73 taotlust ning positiivse rahastusotsuseni küündis 14 taotlust. Murdepunktiks kujunes hinnete skoor 14, millise saanutest mõned projektid said rahastusse, mõned aga jäid reservnimistusse. Suur populaarsus tähendab aga ülisuurt konkurentsi; antud juhul kujunes edukuse määraks 5,5%.

2-astmelise taotlemise teises astmes osalesid Eesti partnerid 30 taotluse ettevalmistamisel. Edu saatis neist viit. Seega osaleb Horisont 2020 esimestes tervise valdkonna projektides nii Tartu Ülikool kui TÜ Kliinikum, Tervise Arengu instituut, Praxis ning uue tegijana Endokrinoloogia Keskus. Kui selle taotlusvooru II astme edukusmääraks kujunes 17%, siis esimese astme edukusmäära pole võimalik välja tuua, sest partnerina osalenute kohta andmed puuduvad.

Summa summarum tuli Eestisse osalus seitsmes H2020 tervise valdkonna projektis, mis peaks esialgsete eelarvete kohaselt Eestisse juurde tooma 917 tuhat eurot teadusraha.

2015. aasta tööprogramm jagunes tehniliselt neljaks:

• Üheastmelise taotlusprotseduuriga teemadeblokk (9 teemat)
• Kaheastmelise taotlemisega teemad (9 teemat)
• Toetavaid ja koordineerivaid tegevusi toetav temaatika (16 teemat; neist 7 ERA-Net’i)
• VKE instrument (1 teema)

Konkurss kujunes eeldatult väga tihedaks ning edukusemäärad olid pigem madalad, ehkki teemade lõikes üsna ebaühtlased. Toetavate ning koordineerivate tegevuste projektitaotlustes osales Eesti edukalt südame-veresoonkonna haigusi käsitlevase ERA-Net Cofund projektis. Kuivõrd ERA-Net skeemis saavad osaleda vaid teadust rahastavad asutused ja organisatsioonid, siis olid võimalused siin ahtad ning ühiskonkursside rahastamise kohustus koos administratiivkulude osalise kompenseerimise võimalusega sai osaks ETAgile. See oli selles teemadeblokis ka ainus Eesti partneri osalus.

VKE-instrumendi teemaks oli „Biomarkerite ja/või meditsiiniliste diagnostikaseadmete kliiniline valideerimine“, mille raames Eesti partnerid I faasi taotlusi ei esitanud. Üksainus teise faasi taotlus ületas küll künnise, ent ei mahtunud siiski rahastatavate projektide nimistusse.

Üheastmelise taotlusprotseduuriga taotlusvoorus osales 27 Eesti partnerit kokku 22 taotluses. Kahel juhul olid Eesti teadlased ka koordinaatoriks. Sellest taotlusvoorust ei saatnud edu ühtki Eesti osalusega taotlust.

Kaheastmelise taotlusvooru I aste on kujunenud pigem loteriiks, konkurss oli karm, üheksa teema raames esitati 5127 partneri osalusel kokku 484 taotlust (keskmiselt 54 taotlust teema kohata), mis jagunes teemade kaupa siiski üsna ebaühtlaselt – edukusmäär kõikus vahemikus 6 – 23%. Seega, mitte kõik II vooru pääsenud taotlejad ei esitanud täismahus taotlust; üksikud taotlused osutusid ka tehnilistele nõuetele mittevastavaks. Eesti osales konkursis 19 taotlusega. Seekordne taotlusvoor oli erakordne selle poolest, et tervelt kolm taotlust esitati Eesti teadlaste koordineerimisel. Üks neist taotlustest, saades koondhindeks suurepärase 14, jäi reservnimistusse, teist kaht taotlust otsustasid hindajad mitte rahastada. Traditsiooniliselt oli tervise valdkonnas aktiivseimaks osalejaks Tartu Ülikool, mille teadlased osalesid 11 taotluse ettevalmistamisel; neist 2 juhul koordinaatorina. Neljas taotluses osales Tartu Ülikooli Kliinikum, kahes Eesti Maaülikool. Tehnikaülikool osales seekord vaid 1 taotluse ettevalmistamisel; varasemalt on TTÜ osalus olnud aktiivsem. Ühel korral esinesid partnerina ka Sotsiaalministeerium ja Terviseamet ning VKE-d Asper Biotech, Hansabiomed ja LabtoWellness. Edukaks osutus üks taotlus EMÜ ning üks TÜ osalusel; üks esialgu reservnimistusse jäänud TÜ osalusega taotlus kerkis rahastatavate projektide staatusse kolm kuud hiljem. Nii osalevad järgeneval viiel aastal Eesti teadlased vastsündinute hüpoksilis-isheemilise entsefaolopaatia hüpotermilise ravi parendamisel kombineerides seda allopurinooli kasutamisega; vee rolli (selle kõike mitmepalgelisemas tähenduses – joogivesi, virgestusvesi, transpordimeedium, jäätmekäitlus jne kuni kliimamõjudeni) tervisedenduslike mõjude uuringutel; ning hüperaktiivsusega kaasnevate haiguste uuringutel.

Mis võis saada takistuseks Eesti teadlaste koordineeritavate taotluste eduteel?

Mõlema Eesti koordinaatorite esitatud taotluse teaduslik tase oli kõrge, hinneteks 4 ja 5 palli.  Etteheited puudutasid peamiselt projekti metoodikat ja teostatavust; eeskätt puudujääke vastavate tegevuste kirjeldustes. Näiteks tõstatusid küsitavused kasutatava metoodika, sh epidemioloogiline disain, asjakohasuses. Mõnel juhul tundusid eesmärgid hindajatele liiga ambitsioonikad, nii et tekkis kahtlus, kas neid suudetakse kasutatavate metoodikate ja ressurssidega täita. Kriitiliselt hinnati teadustulemuste rakendamise võimaluste kirjeldust, mistõttu taotluses esitatud projekti mõju (impact) kriteeriumid said ühtekokku nõrgema hinde. Kriitikat leidis ka metoodikast tulenevate IT lahenduste ebapiisav lahtiseletamine. Projektijuhtimise osas mainiti puudusi riskijuhtimise osas. Nende kolme taotluse ühiseks jooneks oli seega metoodika ja tegevuste ebapiisav kirjeldus. Nendele aspektidele tuleb edaspidi rohkem tähelepanu pöörata.

Argo Soon
Eesti Teadusagentuur