Konverents „Teadus kui Eesti arengumootor. Kas mõtleme veel või teeme ära“

Konverents „Teadus kui Eesti arengumootor. Kas mõtleme veel või teeme ära“  toimus 23. septembril Riigikogu konverentsisaalis. Eesti Teadusagentuur koos Rektorite Nõukogu ja Eesti Teaduste Akadeemiaga kutsusid kokku teadlased, poliitikud ja ettevõtjad, et saada selgeid sõnumeid, millisena nähakse Eesti teadussüsteemi arenguid lähiaastatel ja kas aasta tagasi saavutatud ühised arusaamad on jätkuvalt aktuaalsed. Konverentsi, kus seekord osales 120 inimest, võib pidada omamoodi jätkukonverentsiks möödunud aasta novembris toimunud konverentsile „Eesti teadus meie riigi kestlikkuse hoidjana: väljakutsed ja võimalused?“

Konverentsi tervitussõnavõtus rõhutas Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Laine Randjärv diskussiooni olulisust: Okki (TAN) raport on tekitanud diskussiooni ja teadlased ning ülikoolid peaksid selles diskussioonis võtma juhtiva rolli.

Teadusagentuuri juhatuse esimees Andres Koppel märkis konverentsi sisse juhatades, et aasta tagasi Eesti Teadusagentuuri, Rektorite Nõukogu ja Teaduste Akadeemia algatatud ning TIPSi konverentsil põhjalike analüüsidega  toetatud siseriiklik aruteluprotsess  teadussüsteemi edasise arendamise üle vajab jätkamist ning tõsta tuleb ka positiivsete otsusteni jõudmise tempot. Analüüse ja ettepanekuid on tehtud palju, vaja on hakata otsustama.

Haridus- ja Teadusminister Jürgen Ligi rõhutas oma ettekandes, et riigi ja valitsuse rolli teaduses tuleks tugevdada just vastutajana ja konsolideerijana. Peame olema tugevamad struktuurimuutustes. Oluline on kokkuleppimine, dubleerimise vältimine. Tahame, et ülikoolide vastutus suureneks. Riik kavatseb neid protsesse rahaliselt stimuleerida (ASTRA ja RITA meetmed).

Teadus loob tuleviku eeldusi, seega on oluline, et jätkuks surve otsustajatele (1% SKP-st realiseerimiseks). Ministri sõnul ei taheta koalitsioonilepingus kirjapandut valitsuse otsustusprotsessis kuulda. Jürgen Ligi kinnitas, et on valmis vastutama ja võitlema selle eest, mis koalitsioonilepingus kokku lepitud.

Euroopa Kontrollikoja liige ja Tartu Ülikooli nõukogu esimees Kersti Kaljulaid tervitas TAN (Okki) raporti seda osa, mis puudutab teaduse baasrahastamise tugevdamist. Euroopa liit peab olema teadus-arendustegevuses aktiivne kuna teaduse tegemise sisemine loogika nõuab seda ja kõrgtasemel teadus on üha keerukam, interdistsiplinaarsem ja ka kallim. Kõrgtasemel teaduse tegemine nõuab järjest suuremat kriitilist massi. Märksõnad siin on koostöö, koostoimimine, ühtne teadusruum. Eesti tuleb Euroopa teadussüsteemile ja selle tasemele lähemale aidata. Kui EL senised toetusvahendid kaovad, jäävad alles need, kes suudavad konkurentsis rahastamist saavutada. Selleks sõnastas Kersti Kaljulaid kolm ettepanekut:

–         Lõpetame mittevajaliku dubleerimise asutuste vahel asutusi liites või vastupidi, nende eripära välja tuues
–         Eristame teadusel põhineva akadeemilise kõrghariduse ja diplomid selgelt rakenduslikust kõrgharidusest ning seame neile erinevad eesmärgid
–         Hakkame eelisarendama neid valdkondi, milles oleme tugevad nende arvelt, milles me ei ole tugevad või mille üleval hoidmiseks napib tõsiselt kandepinda, kas teadlaste enda panuse  või ühiskondliku tellimuse olemasolu näol.

Akadeemik ja ettevõtja Mart Ustav analüüsis Gunnar Okki (TAN) raporti üht punkti: teadmiste-, teaduse- ja tehnoloogiasiiret ühiskonda ja ettevõtlusse.

Ettekande kokkuvõttena sõnastas Mart Ustav neli ettepanekut:

1. Eesti peab määratlema enesele strateegilised eesmärgid kõrgtehnoloogilise ettevõtluse, majanduse ja ühiskonna arengus ning sellele vastavalt reformima kõrgharidust ning teadus- ja arendustegevust. Sellise uurimistöö läbiviimiseks ja analüüsiks ning meetmete ettevalmistamiseks sobib Eesti Teaduste Akadeemia Süvauuringute Instituut.
2. Anda intellektuaalomandi loojale õigus olla selle varaliste õiguste omanikuks.
3. Käivitada teadus- ja arendustegevuse tulemi siirdeks teadusest ühiskonda kõrgtehnoloogiliste väikeettevõtete programm riigi, ülikoolide ja erainvestorite koostöös.
4. Alles siis, kui need sammud on tehtud, pöörduda ülikoolide liitmise, lahutamise või uute asutamise juurde, kui selle järele vajadus peaks olema.

Paneeldiskussioonis osalesid kõigi kaheksa Riigikogus esindatud erakonna esindajad (REF – Maris Lauri; IRL – Kalle Muuli; KE – Aadu Must; SDE – Kalev Kotkas; VE – Margus Maidla; EKRE – Martin Helme). Kogu konverentsi ja paneeldiskussiooni modereeris Märt Treier. Paneeldiskussiooni keskmeks oli arutelu koalitsioonilepingus sõnastatud punkti teaduse baasfinantseerimise suurendamisest 1%-ni SKP-st täitmise ajaperspektiividest ning poliitilisest tugevusest. Jõuti ühisele seisukohale, et koalitsioonileppe täitmise suunas liikumiseks tuleb teadlastel teha suuremat selgitus- ja koostööd otsustuskogudes ning pakkuda analüütilist tuge otsustusprotsesside kiirendamiseks.

Konverentsi lõpetamisel tegi Andres Koppel ettepaneku muuta kahel viimasel sügisel Riigikogus toimunud teaduse arengu teemaline konverents püsivaks traditsiooniks.

Konverentsile eelnenud päeval moodustati Riigikogus teaduse ja innovatsiooni toetusgrupp, nädalapäevad hiljem, 1. oktoobril teatas Kultuurikomisjon, et toetab TAN-i (Okki) raporti soovitust tõsta lähiaastatel teadusrahastuses baasfinantseerimise osakaalu ning selleks tuleks kasvatada avaliku sektori teaduskulutusi ühe protsendini SKPst, eraldades selleks täiendavaid rahalisi vahendeid.

Konverentsi kava, ettekanded ja videod SIIN.