Konverents „Eesti veeteaduse horisondid“

28. aprillil 2015 toimus Võrtsjärve Limnoloogiakeskuse järvemuuseumis konverents „Eesti veeteaduse horisondid“. Üritus  toimus Haridus- ja Teadusministeeriumi rahastatava ja Keskkonnaministeeriumi poolt elluviidava projekti „KKM osalus EL-i teaduse ühiskavandamise algatuste (JPIde) töös“ raames.  Seminari eesmärgiks oli kokku tuua Eesti veeteadlased ning arutada, millised on uued suunad veeteaduses ning kuidas saaksid Eesti teadlased JPI Vee ja Horisont 2020 teadusprogrammide täitmises kaasa lüüa.

19 noort rahvusvahelise tasemega veeteadlast Eesti Maaülikoolist, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudist, Tallinna Ülikoolist, Tallinna Tehnikaülikoolist ja Tartu Ülikoolist andsid ülevaate Eestis tehtava veeteaduse läbimurdelistest uuringutest, mis võiksid olla konkurentsivõimelised Euroopa teadust rahastavates programmides.

Maaülikooli teadlased Helen Agasild ja Priit Zingel andsid ülevaate käesoleva aasta Eesti Vabariigi teaduspreemia pälvinud teadustöödest veekogu mikroobsete toiduahelate alal. Selgus, et mikroskoopilised veeorganismid, kes enamasti veekogudes nähtamatuks jäävad, võivad olla kriitiliselt olulised kalapõlvkondade elujõulisuse seisukohalt. Anu Kisand valgustas uusi meetodeid mikroskoopiliste vee- ja setteorganismide tuvastamiseks, Fabien Cremona tutvustas järvede ökosüsteemi modelleerimise võimalusi, Anti Vasemägi esitas uusi teadustulemusi kalade haiguste kohta ja Randel Kreitsberg rääkis, kuidas kalad muutuvas keskkonnas hakkama saavad.

Tartu Ülikooli teadlase Kalle Olli uuringud näitavad, et  Läänemeres on viimastel aastakümnetel fütoplanktoni liigirikkus tõusnud, see on üllatuslikult vastupidine globaalsele liigilise mitmekesisuse vähenemise trendile. Evelyn Uuemaa rääkis veekvaliteedi seostest valgla maastiku struktuuriga, Teele Ligi ja Kaido Soosaare tulemused käsitlesid tehismärgalade kasutatamist veekogudesse jõudva reostuse vähendamiseks. Kristjan Herkül näitas, kuidas Mereinstituudis kaardistatakse merepõhja elustiku mitmekesisust kaugseire ja modelleerimise abil.

Tehnikaülikooli geoloog Atko Heinsalu rääkis kliima ja järvede ökosüsteemi muutuste pikaajalistest seostest. Maris Eelsalu ja Katri Pindsoo heitsid valgust Läänemere rannikuprotsesside ja veetaseme uurimise uuenduslikele meetoditele. Taavi Liblik esitas uusi andmeid Soome lahe kihistumisest ning Ilja Maljutenko rannikumere hoovuste mustritest.

Ettekande pidas ka Tallinna Ülikooli teadlane Elve Lode, kes on JPI Vee ülikoolidepoolne kontaktisik Eestis. Liisa Puusepa teaduslik ettekanne kajastas inimmõju jälgi väikejärvedes Eesti ja Jaapani näitel.

KBFI teadlane Villem Aruoja esitles tulemusi üha laialdasemalt kasutatavate nanomaterjalide kahjulikust mõjust veeorganismidele.

Konverentsi korraldasid Tiina Nõges ja Anu Metsar Eesti Maaülikoolist ning Liina Eek Keskkonnaministeeriumist ning seda rahastas Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Eesti riikliku struktuuritoetuse programm “Teaduse rahvusvahelistumine” Keskkonnaministeeriumi JPIde projekti kaudu.

Huvi veepäeva vastu oli väga suur, kohale saabus 100 osavõtjat.

Tiina Nõges
Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi hüdrobiolooga professor
Eesti Maaülikooli