Jutud 7. raamprogrammi lõpust ei vasta (veel) tõele

Samal ajal, kui saame rääkida juba Horisont 2020 esimestest tulemustest, toimuvad jätkuvad arengud ka eelmises, 7. raamprogrammis. 2014. a oktoobri seisuga on rahastuse saanud 25 238 projekti, millede töös osaleb 133 615 partnerit. Euroopa Komisjon on eraldanud edukatele projektidele 45 miljardit eurot, mis tähendab, et 7. raamprogrammi eelarvesse on jäänud veel enam kui 5 miljardit eurot. Seega ootavad allkirjastamist veel paljud projektid, mille tegevus lõppeb siis, kui juba Horisont 2020 järgse raamprogrammi sisu ja eelarve on saanud oma esialgse vormi.

Kuigi lähiaeg võib meile tuua veel nii mõnegi hea uudise, saame juba praegu väita, et 7. raamprogramm ja selles osalejad on vähemalt Eestis saavutanud selle, et osalust raamprogrammis peetakse atraktiivseks ja Eesti teadusele ja innovaatilisele tegevusele tõhusat lisaressurssi pakkuvaks vahendiks. Eesti on rahastuse saanud 451 projektile, kus osaleb 543 Eesti partnerit. Euroopa Komisjon on eraldanud Eesti partneritele 94,3 miljonit eurot, mis seitsme aasta peale jagades teeb 13,5 miljonit eurot aastas.

Kui kogu 7. raamprogrammis moodustavad haridus- ja teadusasutused osalejate enamuse (62%) ning väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) osalus on suhteliselt madal (18,6%), siis Eesti puhul on pilt natuke teine – haridus- ja teadusasutused moodustavad küll enamuse (42,7%), kuid nende kannul on väga tihedalt VKEd (33%).

Mõtlemapanevaid erinevusi võib täheldada alaprogrammide lõikes. Kui üldine pilt näitab, et suurim arv projekte on Marie Skłodowska-Curie, Euroopa Teadusnõukogu, Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia IKT, VKE ning Tervise alaprogrammides, siis Eesti puhul on see pilt teistsugune – suurim arv projekte on VKE, Tervise, Marie Skłodowska-Curie, IKT ning Sotsiaal- ja humanitaarteaduste (SSH) alaprogrammides. Viimasel juhul on erinevus eriti märkimisväärne, sest kogu raamprogrammis paigutuvad SSH projektid 23 alaprogrammist alles 16. kohale. Vastupidine näide on Euroopa Teadusnõukoguga – üldises pildis asetsevad projektid teisel kohal, Eesti puhul alles 18 kohal. Olukord on erinev ka eelarvete osas, kui raamprogrammis üldiselt on suurimad eelarved IKT, Euroopa Teadusnõukogu, Tervise, Marie Skłodowska-Curie ning Nanotehnoloogiate alaprogrammis, siis Eesti puhul kuuluvad esimese kuue hulka IKT, Tervis, VKE, Marie Skłodowska-Curie, Teaduspotentsiaali ning Euroopa Teadusnõukogu eelarved. Viimase puhul räägime ainult viiest projektist (neli granti ning üks toetavate tegevuste projekt). Mis tähendab, et osalemine raamprogrammis tuumikpartnerina tasub ennast ära.

Siinjuures on õige koht meelde tuletada, et nii nagu perioodil 2007-2013, nii ka perioodil 2014-2020 toetab Eesti riik Eesti Teadusagentuuri vahendusel neid taotlejaid, kelle taotlused on ületanud hindamiskünnise ning kellel on taotluses tuumikroll (koordinaator, tööpaketi või ülesande juht). Balti riikide koostöös algatatakse uus toetusskeem, kus lisaboonuse saavad need, kes on esitanud taotluse, kus osalevad koos vähemalt kahe Balti riigi esindajad. Lähemalt: http://www.horisont2020.ee/meie-teenused/ettevalmistustoetused/

Eesti Teadusagentuur korraldab 3. detsembril Tartu Dorpati Konverentskeskuses ühepäevase konverentsi, mille eesmärgiks on anda ülevaade Eesti osalusest neljas koostööprogrammis – 7. raamprogramm, COST, Euroopa Teadusfond, BONUS.

Registreerumine konverentsile: http://www.etag.ee/rahvusvaheline-koostoo/7-raamprogramm/7rp-lopukonverents-03-12-2014/ 

Ülle Must
ulle.must@etag.ee