Miks.ee teaduspäev Tartu kaubamajas

25. septembril korraldas Eesti teadusagentuur miks.ee teaduspäeva Tartu Kaubamajas, kuhu olid oodatud kõik tehnika- ja loodusteaduste huvilised noored ja kõik teised kaubamaja külastajad.

Kes üritusel esinesid ja missugune on esinejate tagasivaade üritusele?

ELUS TEADUS Eesti Maaülikoolist tõi publikuni killukesi metsast, toidulaborist ja põllult. Neilt oli päris mitu huvitavat töötuba – ise sai valmistada näiteks kohupiima, räägiti puu aastarõngastest kui metsa peeglist; otsapidi jõuti juttudega mulla, taimede ning põllumajanduseni.
Elus Teaduse ühe eestvedaja Kristi Parro sõnul oli publiku huvi üllatavalt suur: „Imestasin, et paljud õpetajad olid tulnud klasside kaupa kaubamajja uudistama. Peamiselt olidki uudistajateks ikkagi õpilased ja just põhikoolist või algklassidest. Need õpilased, kes meie juures käisid, ei olnud varem midagi sarnast teinud (vähemalt ei antud meile sellest teada). Mikroskoobi kasutamine tekitas palju elevust ja õpilastel oli hea meel, et ka ise midagi teha sai. Õpetajatega ma isiklikult ei suhelnud, aga hea meel oli, et ühte ruumi tuli kokku nii palju teaduse populariseerijaid – sai omavahel mõtteid vahetada ja idandatud ka mõni mõte koostööks. Kolm tundi ürituseks on hea kestus, moderaator oli samuti suurepärane (Heilo Altin – üks koolirobootika eestvedajaid ja Tartu Ülikooli doktorant).

Tartu Ülikooli RÄNDAVA BIOKLASSI eesmärgiks on tutvustada koolinoortele eluteadusi ning suurendada nende huvi biotehnoloogia valdkonna vastu. Bioklass rändabki peamiselt Eestis ringi ja külastab koole, kus viiakse läbi vastavasisulisi töötubasid.
Kaubamajas anti huvilistele võimalus proovida mikropipettide kasutamist, mõõta DNA kontsentratsiooni lahuses ning ka DNA sealt samast lahusest välja sadestada.
Bioklassi üks eestvedajaid Indrek Etverk: „Väga palju käis lapsi, vahepeal leidus ainult umbes 20 minutiline paus, kui oli vähem inimesi, mis oli aga heaks hingetõmbeajaks. Oleks oodanud rohkem vanemaid inimesi, aga lapsed olid kogu ürituse vallutanud, mis iseenesest on ju hea. Koolis nad kindlasti neid katseid teinud ei olnud, see oli selge nende käitumise järgi. Lisaks olid nad veel nii noored (põhikoolis 3-6 klass), nii et arvatavasti veel lähiajal nad DNAga ei toimeta. Suhtlesin mõne õpetajaga ka. Nende sõnul tulid nad terve klassiga sinna üritusele ning olid kogu ettevõtmisega väga rahul. Üks neiu oli nii vaimustatud, et tuli kohe mitu korda tervet katset läbi tegema. Võib-olla võiks proovida järgmisel korral jätta laudade vahele natuke rohkem ruumi, sest sel korral kippus mõnel hetkel trügimiseks minema.“ )

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Oli väga põnev päev…

PNEUMOVORMEL Eesti Maaülikoolist pakkus palju põnevust, sest esitluse käigus said pea kõik huvilised ka ise sõidukit proovida (kaasaarvatud teadusagentuuri julgemad töötajad :)). Pneumosõiduki tööpõhimõte on lihtne – kasutada jõuallikana hübriidajamit, mille üheks osaks on pneumomootor ning teiseks inimese lihasjõu energia pedaalide ajamisel. Sõiduk on keskkonnasõbralik ja ohutu (noh, seda kogesin ka ise, kuigi kaubamaja juures jalakäijate alal oli vahel oht küll mõne hajameelse tädiga kokku põrgata).
Mart Müllerbeck Eesti Maaülikooli Tehnikaüliõpilaste Seltsist (seltsi eestvedamisel ongi sõiduk valminud) kommenteeris teaduspäeva nii: „Huvi oli võrdlemisi äärmuslik, kindlasti domineerisid noored (loe: lapsed) ning keskealised inimesed. Sihtgrupis 18-25 a vanused mehed oli huvi leigem, kuid mitte olematu. Põhikooliealised huvitusid, kuidas saab suruõhuga sõidukit liigutada. Sihtgruppi huvitas peamiselt suruõhu juhtimise süsteem, ülekandemehhanism ja läbisõit. Samuti oli küsimusi kasuteguri kohta. Keskealised inimesed huvitusid sellest, kas tegu on alternatiivtehnoloogiaga sisepõlemismootoritele. Lõbusaks juhtumiks peaksin seda, kui pensionieas naisterahvas astus juurde ja küsis, kas tegu on poliitilise kampaaniaga.

MTÜ ROBOOTIKA eesmärk on näidata noortele, et teadus on praktiline ja huvitav ning siduda seda kõike tehnikaga. MTÜ Robootika arendab ka välja kursuseid ja töötubasid, mida koolides läbi viiakse.
Ramon Rantsus, üks „robootikutest“ võttis päeva kokku nii: „Huvi oli minu arust piisav. Väga suurt järjekorda meil ei olnud, seega kõik, kes soovisid robotit juhtida, seda ka said. Mõni tahtis peale juhtimist isegi robotit programmeerida ja seda ma ka laua taga võimaldasin. SUMO roboteid (mida põrandal juhiti) ehitasid enam-vähem samad lapsed, võib-olla mõni noorem ka pundis. Ja need, kes ei võistelnud rajal, said niisama oma telefoniga Montoni poe müüjaid kiusata :)) Kolleeg ütles seda, et SUMO roboteid oleks võinud rohkem kaasas olla, sest huvi ehitamise ja võistlemise vastu oli suur. Õpetajaid ei näinud. Mõni õpilane oli varem robotit näinud ja programmeerida saanud – näiteks paar tükki olid Tartu Erakoolist (TERA) ja teadsid, et seal robootika kursus, kus Taavi Duvin juhendajaks. Aga oli ka neid, kes nägid neid roboteid esmakordselt ja neile väga meeldis. Üks noormees oli selline tagasihoidlik, aga soovis väga programmeerida ja tahtis hullupööra suhelda – niisuguse tegelasega oleks võinud rohkem individuaalselt tegeleda. Tore päev oli ja isegi mõni vanem inimene tahtis väga robotit juhtida. Turvamees tõi mulle näiteks Skorpion roboti jupid Montoni poest tagasi, öeldes, et keegi külastaja oli peale astunud. Kartsin alguses hullemat, et ruumi jääb väheks, samas kõik läks hästi!

Tartu Ülikooli muuseumist oli kohal HULLU TEADLASE KABINET, kus astuti üles galvaanielementide töötoaga, mille teemaks muidugi elekter.Töötoas valmistatigi galvaanielemente ja prooviti, kas juurviljadest on võimalik elektrit toota.
Töötoa läbiviijad kommenteerisid, et teaduspäeval oli publikut piisavalt ja huvi oli suur: „Näiteks soojuspaisumist seletava katse juures ütlesid päris mitmed noored, et nad olid seda just koolis õppinud ja said nüüd praktiliselt näha, mis on mõiste “soojuspaisumine” taga. Elektri teema oli mõeldud põhikooli III kooliastmele, keda meie juurde väga palju ei sattunud, aga loodetavasti jäid katsed meelde ning hiljem koolis, kui õpilased selle teemani jõuavad, tekivad ka seosed.“
Õpetajatega eriti suhtlemist ei olnud, kuid oli näha rõõmsaid nägusid: „Kõige lõbusam meie endi jaoks oli vahest see, et kõige esimene grupp, kes meie laua juurde jõudis, tundis Hullu Teadlase kohe ära ja kuulsime lauseid stiilis “See on ju see, kes nende melonitega katseid tegi,” selgus, et see grupp oli osa võtnud kevadel toimunud Hullu Teadlase õppepäevadest, kus tegime tõesti melonitega katseid. Järelikult olime oma tegevusega meelde jäänud) Mitmel korral küsiti, kas Hull Teadlane kannab parukat või on need päris juuksed. Hullu Teadlase juuksed on ehtsad, soovijad said katsuda ka ja veenduda, et polegi parukas. Eriti meeldis, et üritusel oli moderaator ja oli võimalus oma tegevusi tervele aatriumile tutvustada – nõnda jõudis (loodetavasti) info ka nendeni, kes meie laua juurde ei jõudnud.“

Lisaks olid kohal TARTU OBSERVATOORIUM (Heli Lätt) ja TEADUSTEATER TEEME KEEMIAT Viljandi Gümnaasiumist (Mikk-Mihkel Vaabel). Õpilasleiutajate huvitavamaid töid võis leida roll-uppidelt, mis kambakesi moodustasid toreda näituse kaubamaja kolmandal korrusel.

Tänavu oli Miks.ee teaduspäev üks osa 21.-26. septembrini toimunud Teadlaste Öö Festivali programmist.

Teaduspäeva pilte on võimalik näha SIIT.

 

Kaili Kaseorg-Cremona
Eesti Teadusagentuur

Kommenteerimine on suletud