Brüsselis arutati Euroopa Liidu konkurentsivõime suurendamise võimaluste üle

Eesti Teadusagentuur, Haridus- ja Teadusministeerium ja EV Alaline Esindus Euroopa Liidu juures korraldasid 25. septembril Brüsselis paneeldiskussiooni „European Parliament supporting research and innovation for economic growth and competitiveness“, kus Euroopa Parlamendi liikmed ning ülikoolide ja ettevõtete juhid rõhutasid teaduse ja innovatsiooni rahastamise olulisust Euroopa Liidu pikaajalise majanduskasvu ja globaalse konkurentsivõime tagamisel.

Paneeldiskussiooni eesmärk oli kaasata värsked Euroopa Parlamendi saadikud arutellu ülikoolide ja ettevõtete vajaduste  ja Euroopa Parlamendi võimaluste üle innovatsioonitegevuste toetamisel. Euroopa Parlamendi tööstuse, energia ja teaduse (ITRE) komiteel on oluline roll ELi tasemel seadusandluse väljatöötamisel ning ka 25. septembri paneeldiskussioonil osalesid ITRE liikmed Soomest ja Lätist.  Samuti on ametisse astumas uued Euroopas Komisjoni volinikud, sh. teaduse ja innovatsiooni alal, mille tõttu on õige hetk aruteludeks, kuidas saaks Euroopa Liit ja selle liikmesriigid rohkem ja paremini kontinendi kõrgetasemelist teadustööd ettevõtlusse ja töökohtade tekkeks suunata.

Teatavasti on paljude liikmesriikide investeeringud teadus- ja arendustegevusse viimastel aastatel vähenenud, samuti on võimalus, et kärbitakse sel aastal alanud EL T&A-uuringute raamprogrammi „Horisont 2020“ 2015. aasta eelarvet. Euroopa Komisjoni 2014. aasta juunikuu teatis „Teadus- ja arendustegevus kui uue majanduskasvu allikad“ tõi ilmekalt välja tugeva seose riikide majanduskasvu ja T&A investeeringute taseme vahel ning kutsus liikmesriike üles nende avaliku sektori teadusraha suunama viisil, mis ühendaks ettevõtluse ja teaduse prioriteedid strateegilisel ja programmilisel tasandil ning kaasaks erasektori investeeringuid.

Ürituse juhatas sisse Clyde Kull, Eesti Euroopa Liidu alalise esinduse asejuht, millele järgnes kõne EV haridus- ja teadusministri Jevgeni Ossinovski poolt, kes tuletas meelde 2002. aastal liikmesriikide vahel kokku lepitud eesmärki – TAI investeeringute kasvatamiseks 3%-ni riigi SKP-st ja kinnitas, et Eesti on jätkuvalt selle poole liikumas. Ta sõnas, et ülikoolid peavad ise ka rohkem aktiivsed olema ja nii rahvusvaheliselt kui siseriiklikult ettevõtetega koostööd otsima. Liikmesriikide jaoks on oluline leida ja (kaas)rahastada sünergiaid Euroopa Liidu ja siseriiklike T&A-programmide vahel, et selle abil toetada Eesti teadlaste osalemist rahvusvahelistes konsortsiumites. Minister sõnas, et ministeerium on valmis olukorra parandamise  ettepanekuid ülikoolidelt kuulama, ja avaldas lootust, et Nutika Spetsialiseerumise raamistik võimaldab koos uue perioodi struktuurifondidega suunatult erasektori TAI investeeringuid kasvatada.

Järgnes Euroopa Parlamendi ITRE esimehe Jerzy Buzeki videotervitus, kes lubas, et Parlament otsib aktiivselt regulatiivseid võimalusi Euroopa ühtse teadusruumi arendamiseks, teadlaste võrdsete töö- ja mobiilsustingimuste jaoks ning soovib rohkem näha ettevõtete poolt juhitud rakendusuuringuid liikmesriikides. Buzeki sõnul on Euroopa Horisondiga teinud olulise investeeringu T&A toetamisel ja mitmed selle instrumendid soosivad ettevõtete osalust ja ülikoolide-ettevõtete koostööd.

Järgmisena esines kõnega Läti parlamendisaadik EP-s, Krišjānis Kariņš, kelle kõne keskendus Euroopa Liidu 2015. aasta eelarve kärbete peale, mida liikmesriigid on soovinud. Ta sõnas, et ITRE komitee kõik fraktsioonid kavatsevad Horisondi eelarvet kärbete eest kaitsta (praegune Euroopa nõukogu ettepanek on kärpida Horisonti 2015. aastal ligi 11%, võrreldes üldise eelarve 3-4%  kärpe-ettepanekuga). Kariņš selgitas, et kõrgete maksude, palgataseme ja energiahindade tõttu on EL ainuke võimalus globaalses toodete ja teenuste turus konkurentsivõimeline olla läbi kõrge lisandväärtusega ehk teadmistemahuka tootmise ja nutikate (digi)teenuste arendamise. Samuti tõi ta välja seose riigi T&A investeeringute ja ekspordimahu vahel, seega lahendus Euroopa jaoks on kulutada rohkem innovatsiooni toetamiseks ja kulutada seda läbi targalt suunatud instrumentide. Kariņš avaldas lootust et Euroopa Komisjoni uus teadus- ja innovatsioonivolinik Carlos Moedas võitleb Horisondi eelarve säilitamise eest koos ITRE komiteega.

Pärast lühikest pausi jätkati paneeldiskussioonis, kus osalesid: Kaja Kallas, Reformierakond; Miapetra Kumpula-Natri MEP, Sotsiaaldemokraatlik Erakond (Soome); Krišjānis Kariņš MEP, Erakond Ühtsus (Läti); Volli Kalm, Tartu Ülikooli rektor; Erkki Truve, Tallinna Tehnikaülikooli prorektor; David O’Brock, Molycorp-Silmet tegevdirektor.

Arutelu paneelis puudutas mitmeid teemasid ülikoolide ja ettevõtete koostöö ja liikmesriikide rollist innovatsioonitsükli toetamisel, kokkuvõttes olid paneeli soovitused järgmised:

1) Euroopa Liidu tasemel tuleb Horisont 2020 eelarvet kaitsta, kärbete korral saavad ka liikmesriigid vale signaali T&A investeeringute prioriteetsuse osas. Kuigi aastaks 2020 T&A jaoks 3% SKP-st investeerida käib mitmetele liikmesriikidele üle jõu, tuleb sinna poole liikumist jätkata, kuna muud konkurentsieelist (nt palgatase, maksutase, energia hind) Euroopa riikidel globaalses konkurentsis ei ole;

2) Nutikas, aga paindlik struktuurifondide kasutamine on tähtis, eriti „uutes“, EL13 liikmesriikides. Nutika Spetsialiseerumise kasvualade kindlaksmääramine kogu järgmise struktuurifondide perioodiks (7 aastat) ei ole heaks eelduseks paindliku ja uuendusliku innovatsioonikeskkonna toetamisel. Liikmesriikidel peaks olema võimalus enda NS strateegia pidevalt üle vaadata, et toetusi vajadusel tärkavate turuniššide ja tootmisharude jaoks kasutada;

3) Üks praktiline võimalus ülikoolide-ettevõtete koostöö toetamiseks on viia kokku eelnevast, 7. raamprogrammist, grandi saanud konsortsiumid ja riigi vastavad instituudid ning start-up firmad. Ülikoolide ettevõtluskeskused, EASi ja ETAgi kontaktpunktid peavad tegema parema töö EL rahastusprogrammide kohta teadlikkuse suurendamisel. Horisondi „müügitöö“ on mitmes EL liikmesriigis kehva olnud, eriti ettevõtete teadlikkus on madal.

4) Innovatsioon riigi tasemel ja regioonis võib aega võtta, aga ettevõtted soovivad enamasti ülikoolidelt kiiret reageerimist ja koostööd teatud toodete/teenuste arendamisel ning turule viimisel. Selle koostöö tagamiseks peaks ka ülikoolide rahastamisallikad (institutsionaalne versus projektipõhised toetused) tasakaalus olema.

Paneelile järgnes vastuvõtt.

Koostas: Vallo Mulk, 30.09.2014