Läänemere teaduskoostööd toetavad programmid

Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia „Teadmistepõhine Eesti 2014–2020“ [1]  erinevates peatükkides leiame kinnitust, et  Balti ja Põhjala ühisruumi algatustes osalemine on järgmisel seitsmel aastal üks Eesti teaduskoostöö prioriteetidest.

Tegelikult on see loogilise arengu loomulik käik, sest teatavasti teaduskoostöö liikumapanevaks jõuks on ühine geograafiline, ajalooline või siis keeleline tagamaa.

Kõigil neil komponentidel on suur roll ka Eesti teaduskoostöö mustris. Kui vaadata viimase viie aasta teaduspublikatsioonide proportsiooni, siis näeme, et riigiti erinevad nad tunduvalt. Seda eriti võrdluses Venemaa ja Põhjamaa riikide vahel. Sarnaseid elemente (füüsika, materjaliteaduste, tehnika) on märgata Läti, Leedu ja Venemaa puhul. Eesti on paljudes valdkondades enim lähenenud Põhjamaade mustrile (joonis 1).

Joonis 1. Teadusmustrid riikide lõikes  (InCite, periood 2008-12)

Käesolevas ülevaates käsitleme viit Läänemere koostöö suunalist programmi, kus ka Eesti ülikoolidel ja teadusasutustel on olnud, on  ja tuleb võimalus osaleda: 1) Läänemere piirkonna programm  (osaleb 11 riiki – Eesti, Läti, Leedu, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani, Norra, Valgevene ja Venemaa); 2) Kesk-Läänemere programm (osalevad 4 riiki – Rootsi, Soome (sh Ahvenamaa), Eesti, Läti); 3)  BONUS (osaleb 9 riiki – Taani, Soome, Saksamaa, Läti, Leedu, Poola, Rootsi, Eesti, Venemaa); 4) Norra-Eesti teaduskoostöö programm; 5) Nord Forsk (osalevad 5 riiki – Taani, Soome, Island, Norra, Rootsi. Balti riikidel on võimalus osaleda võrdse rahastajana programmides).

Kuigi erinevad koostööprogrammid tunduvad esmapilgul olevat suunatud keskkonna probleemide lahendamisele, on tegelik pilt palju avaram. Eelneval perioodil (aastad enne 2012) on nendest programmidest rahastuse saanud nii terviseuuringute, sotsiaal- ja humanitaarteaduslike uuringutega kui ka loodus- ja tehnikateadustega seotud edukad eestlaste osalusega projektid. Muidugi, suurim proportsioon on ikkagi läinud bio- ja keskkonnateadustesse (joonis 2).

Joonis 2. Eesti teadusorganisatsioonide edukad projektid erinevates Läänemere koostööprogrammides valdkondade lõikes

Järgnevalt anname ülevaate hetkel käimasolevatest  (või siis planeeritavatest) koostööprogrammidest. Ülevaate kirjutamisel on kasutatud 29. aprillil Eesti Teadusagentuuri poolt korraldatud seminari materjale [2].

Läänemere piirkonna programm [3]

Programmi eelarve tuleb lõviosas EL tõukefondidest (ERDF – 264 MEUR, ENI -kuni 15 MEUR, lisanduvad Norra vahendid oma riigi partneritele).

ERDF toetus Eesti partneritele on 85% abikõlblikest kuludest.

Programmis tuuakse välja neli prioriteeti:

1.        Läänemere piirkonna innovatsioonivõime

Eesmärgiks on suurendada Läänemere piirkonna suutlikkust luua ja müüa innovatsiooni – edendada innovaatiliste lahenduste kasutuselevõttu turul, suurendades taristu ja selle kasutajate suutlikkust; suurendada  innovatsiooniprotsessides osalejate suutlikkust rakendada aruka spetsialiseerumise lähenemist, samuti suurendada innovatsiooniprotsessides osalejate suutlikkust.

2.       Loodusvarade tõhus majandamine

Eesmärgiks  on vähendada Läänemere piirkonna vete reostust ja toetada ressursitõhusat kasvu – parandada Läänemere ja regionaalsete vete keskkonnaseisundit, suurendades veemajanduse tõhusust toitainete sissevoolu ja ohtlike ainete heidete vähendamisel; suurendada säästva taastuvenergia tootmist ja kasutamist; samuti  energiatõhusust,  edendada säästvat ja ressursitõhusat sinist kasvu. Tegevused peavad olema seotud antud sektoris töötavate inimeste suutlikkusele kaasaaitamisega.

3.        Säästev transport

Eesmärgiks on suurendada kauba ja inimeste transpordi tõhusust põhja-lõuna ja ida-lääne suunal koostalitlusvõime kaudu, parandada kõige kaugemate alade ja demograafilistest muutustest mõjutatud piirkondade ligipääsetavust majanduslikult tõhusate lahenduste kaudu, samuti suurendada mereohutust ja –turvalisust, edendada keskkonnasõbralikku laevandust ning edendada keskkonnasõbralikke transpordisüsteeme linnapiirkondades. Läbivaks teemaks on valdkonnas tegutsejate suutlikkuse suurendamine.

Esimesele kolmele prioriteedele  eraldatakse 90% programmi toetuste mahust

4.       Makroregionaalse koostöö institutsiooniline suutlikkus

Eesmärgiks on  toetada nii ELi Läänemere piirkonna strateegia rakendamist kui ka ELi Läänemere piirkonna strateegia ja partnerriikide piirkondlike strateegiate ühisprioriteetide rakendamist – suurendada piiriülese koostöö suutlikkust, avaliku sektori asutuste ja Läänemere piirkonna organisatsioonide piiriülese koordineerimise suutlikkust.

Kes võivad osaleda:

• Kohaliku, regionaalse ja riigitasandi institutsioonide ning nende allasutused
• Ülikoolid, õppe- ja teaduasutused
• Sihtasutused, MTÜd
• Eraettevõtted

Projektid

Projekti lähtepunktiks peab olema otsene vajadus lahendada püstitatud probleemi riikideülese koostöö kaudu.

Projekti partnerid ei tohi esindada vaid ühte sektorit/tüüpi, vaid peavad hõlmama kõiki asjakohaseid organisatsioone teistest sektoritest/administratiivtasanditelt, keda projekti tegevused selles riigis puudutavad.

Projekti peavad olema kaasatud institutsioonid, kes hakkavad projekti tulemusi reaalselt ellu viima (nt riigiasutused, kes muudavad seadusi või rahastavad kavandatud investeeringut).

Toetuse taotlemine

Toetuse taotlemine hakkab olema 2-faasiline: projekti idee vorm + projekti põhjaliku taotlusvormi täitmine nende projektide jaoks, kes on edukalt läbinud ideevooru.

Programmi kohta on võimalik leida infot veebilehelt :

https://www.siseministeerium.ee/euroopa-territoriaalne-koostoo/

 Kesk-Läänemere programm [4]

Programm jaguneb kolmeks allprogrammiks:

–          Kesk-Läänemere allprogramm (Eesti, Rootsi, Soome, Läti)
–          Lõuna-Soome ja Eesti allprogramm (Eesti, Soome (v.a Ahvenamaa))
–          Saarte ja saarestike allprogramm (Eesti, Soome, Rootsi saared)

Programmi konkursside eelarve on  115 M€. Programmis osalemisel peab arvestama, et tegemist on eelkõige rakendustele suunatud tegevustega, see tähendab, et uuringute läbiviimisest peavad olema huvitatud nn lõppkasusaajad ning tulemused ei tohi jääda sahtlisse vaid neid peab kasutusele võtma.

Programm on jaotatud neljaks laiemaks teemaks, mille sees omakorda on määratletud prioriteedid ning nende saavutamise eesmärgid:

1.        Kesk-Läänemere piirkonna konkurentsivõimeline majandus

Prioriteet: ettevõtluse arendamine, eelkõige toetades uute ideede majanduslikku rakendamist ja soodustades uute ettevõtete asutamist.

• Eesmärk: rohkem Kesk-Läänemere piirkonna innovaatilisi teadmistepõhiseid ettevõtteid
  Sihtrühm: alustavad ettevõtjad, uued ettevõtted (2 aastat tegevuse algusest).
  Toetuse saajad: inkubaatoreid haldavad organisatsioonid; ettevõtluse arendusorganisatsioonid, ettevõtete ühendused, regionaalsete  ja kohalike (oma)valitsuste ettevõtluse arendamise üksused, ülikoolide inkubaatorite ja kiirendite koostööprojektid, mis aitavad piirkonnas tekitada ühiseid teadmisepõhiseid ettevõtteid.
• Eesmärk: rohkem Kesk-Läänemere piirkonna ettevõtlikke noori, luua uusi ühiseid õpilas- ja üliõpilasfirmasid.
  Sihtrühm: ülikoolide ja kutsekoolide tudengid, gümnaasiumide ja põhikoolide õpilased.
  Toetuse saajad: noorte ettevõtluse arendamisega tegelevad organisatsioonid, sh koolid, ülikoolid, kutsekoolid.

Prioriteet: toetada VKE-de suutlikkust kasvada regionaalsetel, rahvuslikel ja rahvusvahelistel turgudel ja arendada uuenduslikke protsesse.

• Eesmärk: Kesk-Läänemere piirkonna VKE-d arendavad ja müüvad uutele turgudele rohkem teenuseid ja tooteid klastrite koostöö kaudu.
  Sihtrühm: klastrite raames uutele turgudele sisenemise soovi ja potentsiaaliga koostööd tegevad VKE-d.
  Toetuse saajad: klastrite arendamise eest vastutavad organisatsioonid: ettevõtete ühendused, ettevõtluse arendamise organisatsioonid. Ülikoolid/teadusasutused kui koostööd tegevate klastrite loomulikud liikmed.

2.       Ühiste ressursside jätkusuutlik kasutamine

Prioriteet: loodus- ja kultuuripärandi hoidmine, kaitsmine, arendamine.

• Eesmärk: Loodus- ja kultuuriressursside arendamine jätkusuutlikeks turismiatraktsioonideks.
  Sihtrühm: külastajad ja kohalikud elanikud, turismisektori ettevõtted, arendatud atraktsioonidest kasu saavad organisatsioonid.
  Toetuse saajad: loodus- ja kultuuripärandi hooldamise ja arendamise eest vastutavad organisatsioonid, turismi arendusorganisatsioonid, regionaalsed ja kohalikud omavalitsused. Ülikoolid/teaduasutused kui eksperdid looduse, kultuuri ja turismi valdkonnas.
• Eesmärk: Rohkem jätkusuutlikke mere- ja rannikualasid.
  Sihtrühm: kohalikud elanikud, külastajad ja ettevõtted.
  Toetuse saajad: territoriaalvete, majandusvööndite, rannikualade planeerimise eest vastutavad organisatsioonid. Ülikoolid/teadusasutused kui eksperdid planeeringute osas (uuringud, analüüsid, metoodikad).

Prioriteet: uuendusliku tehnoloogia edendamine keskkonnakaitse ja ressursitõhususe parendamiseks (jäätmesektoris, veesektoris ja pinnaseakitses või õhusaaste vähendamiseks).

• Eesmärk: uuenduslike meetodite ja tehnoloogiate kasutamine toiteainete ja toksiinide lekete vähendamiseks.
  Sihtrühm: Läänemere paremast veekvaliteedist ja seisundist kasu saavad piirkonna elanikud ja külastajad.
  Toetuse saajad: reoveepuhastuse eest vastutavad organisatsioonid, mis suudavad panustada toitainete ja toksiinide lekkimise vähendamisele (sh selles valdkonnas ekspertteadmisi omavad teadusasutused). Ülikoolid/teadusasutused kui eksperdid.

Prioriteet: linnakeskkonna parendamine, linnade taaselavdamine õhusaaste vähendamine, müravähendusmeetmete rakendamine.

• Eesmärk: Kesk-Läänemere piirkonna kogemusel põhinevad paremini integreeritud linnaplaneerimise ja arendusprotsessid.
  Sihtrühm: Kesk-Läänemere piirkonna linnapiirkondade elanikud, külastajad ja arendajad.
  Toetuse saajad: kohaliku, piirkondliku ja riigitasandi organisatsioonid, kes vastutavad peogrammi piirkonna linnade ja nende lähiümbruse ruumilise planeerimise eest. Ülikoolid/teadusasutused kui eksperdid.

3.       Heade ühendustega Kesk-Läänemere piirkond

Prioriteet: keskkonnasõbralike ja vähese CO₂-heitega transpordisüsteemide, sadamate arendamine, et parandada säästvat regionaalset ja kohalikku mobiilsust

• Eesmärk: paremad ühendused ja kiirem transport tänu integreeritud vähese CO₂-heitega transpordilahenduste ja transpordikoridoride arendamisele.
  Sihtrühm: programmipiirkonna transpordi- ja logistikaettevõtted, täiustatud transpordikoridore- ja lahendusi kasutavad elanikud, külastajad.
  Toetuse saajad: transpordilahenduste planeerimise ja arendamise eest vastutavad organisatsioonid, kohalikud- ja regionaalsed omavalitsused, riigiasutused, logistika valdkonna klastrid. Tehnikaülikoolid, transpordi teemadega tegelejad kui eksperdid.

Prioriteet: keskkonnasõbralike ja vähese CO₂-heitega transpordisüsteemide, sadamate arendamine, et edendada säästvat regionaalset ja kohalikku liikumist.

• Eesmärk: Olemasolevate väikesadamate parendatud teenused, mis toetavad turismi arengut.
  Sihtrühm: väikesadamaid töölkäimiseks ja vaba aja veetmiseks kasutavad elanikud, programmipiirkonna väikesadamate külastajad, väikesadamate külastajatele teenuseid pakkuvad ettevõtted.
  Toetuse saajad: väikesadamate arendamise ja hooldamise eest vastutavad organisatsioonid: KOVid, MTÜd, eraettevõtted. Ülikoolid/teadusasutused kui mere ja sadamate eksperdid.

4.       Heade oskustega ja sotsiaalselt sidus Kesk-Läänemere piirkond

Prioriteet: ühiste koolituskavade ja programmide väljatöötamine ning rakendamine.

• Eesmärk: Parem sotsiaalne kaasatus ja jätkusuutlikumad kogukonnad.
  Sihtrühm: sotsiaalses tõrjutuses või selle ohus olevad inimesed programmipiirkonnas.
  Toetuse saajad: kohalikud ametiasutused, kogukonnapõhised MTÜ-d, mille põhikirjaline eesmärk on tegeleda kogukonna arendamisega. ”Inimeselt- inimesele projektid”. Nt meditsiini, tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna kompetentsiga asutused, eksperdid.
• Eesmärk: Paremini ühilduvad kutsehariduse ja kutsekoolituse õppeprogrammid Kesk-Läänemere piikonnas
  Sihtrühm: kutsekoolide õpilased, õpetajad, juhid, tööandjad.
  Toetuse saajad: kutsekoolid, kutsehariduse pakkumise ja arendamise eest vastutavad organisatsioonid, tööandjaid ja töötajaid esindavad organisatsioonid. Ülikoolid/uurimisasutused jne, kes tegelevad kutsehariduse teemadega.

Horisontaalselt toetavad kõik prioriteedid teemasid, mis sisaldavad vähese CO_2-heitega majandusele ülemineku toetamist ning IKT lahendusi.

Programmi kohta on võimalik leida infot veebilehelt www.centralbaltic.eu

Nord Forsk [5]

Peamine koostöö toimub järgmistes valdkondades:
– teadusuuringute rahastamise
– Teadustöö infrastruktuurid
– NORIA-ERA
– analüüs
– kommunikatsioonteatis

Rahastamise põhimõtted:

• Põhjamaade rahastajad panustavad common pot’i (tavaliselt rahastab NordForsk 1/3 ning riikide rahastavad organisatsioonid 2/3 konkursi eelarvest).
• Peamised taotleja peab olema Põhjamaadest.
• Rahvusvahelist koostööd soositakse kõigis programmides.
• Kõik programmid on osalemiseks avatud teistest piirkondadest  pärit üksikteadlaste (teadlasmobiilsuse; külalisteadlased).
• Kõik programmid on avatud uurimisrühmadele ja institutsioonidele teistest piirkondades, tingimuseks on, et panustatakse eelarvesse.

Eesti Teadusagentuur planeerib osalemist vähemalt kahes NordForsk programmis.
Kontakt:Toomas Meressoo (toomas.meressoo@etag.ee)

BONUS [6]

Läänemere ühine teadusprogramm BONUS (http://www.bonusportal.org/) on algatatud 8 ELi Läänemere-äärse liikmesriigi poolt Läänemere piirkonna säästva arengu toetamiseks ning Euroopa teadusruumi loomisele ja ülesehitamise kaasaaitamiseks. BONUS on välja kasvanud 6RP ERA-NET samanimelisest projektist ning selle ellukutsumise seaduslikuks aluseks on Euroopa Liidu asutamisakti artikkel 185 (endine 169). Selle kohta on Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu otsus nr 862/2010/EU 22. septembrist 2010.

Programmi rahastamine toimub võrdsetel alustel liikmesriikide poolt ning EL-i 7RP eelarvest. Artikli 185 alusel võivad liikmesriigid ellu kutsuda ühiseid T&A programme, mida Euroopa Liit toetab 50% ulatuses Euroopa Komisjoni kaudu. Kogu programmi maht on 100 M€. Eesti rahastab temaatilisi konkursse 1 M€ ulatuses.

Kokku kuulutatakse välja viis konkurssi, neist 3 temaatilist ja 2 innovatsioonikonkurssi.

Konkurssidel pannakse eriline rõhk tulemuste rakendamisele, interdistsiplinaarsusele, piiriülesele ning sektoritevahelisele koostööle.

Programmi kohta on võimalik leida infot veebilehelt : www.bonusportal.org

Norra-Eesti teaduskoostöö programm [7]

Programmi eesmärk on

• suurendada Eesti ja Norra teadusasutuste vahelist koostööd;
• soodustada uute metoodikate omandamist, õppida Norra kolleegide kogemustest;
• toetada kraadiõppurite kaasamist projektidesse.

Ühiskonkurss

• Konkurss oli avatud 2013. a jaanuar – märts
• Avatud kõigile valdkondadele
• Kohustuslikuks tingimuseks koostöö Norra teadusasutusega
• Laekus 170 taotlust
• Rahastati 13 taotlust (toetus programmist 2,9 miljonit eurot)
• Projektide algus – 3.09.2013-01.09.2014, projektide abikõlblikkuse lõpp – 30.04.2017

Programmi kohta on võimalik leida infot veebilehelt :

Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetused: http://www.eeagrants.fin.ee/et