Eesti ühines COST Assotsiatsiooniga

Vabariigi Valitsus kiitis oma 20. märtsi istungil heaks Eesti ühinemise COST Assotsiatsiooniga

COST on Euroopa vanim koostöövorm teadus- ja tehnoloogia valdkonnas. COSTi leping sõlmiti 1971. aastal ja allkirjastati 19 riigi ministrite poolt. COST on olnud nö vahelüliks, mis aitab seostada eri riikides tehtavaid teadustöö projekte ning läbi teadlaste vaheliste kontaktide moodustada hästi töötavaid teaduskooslusi. COSTi liikmesriike on praeguse seisuga 35 riiki (Austria, Belgia, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, Tšehhi, Taani, Eesti, Soome, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Island, Iirimaa, Itaalia, Läti, Leedu, Luksemburg, Malta, Holland, Norra, Poola, Portugal, Rumeenia, Serbia, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania, Rootsi, Šveits, Türgi, Suurbritannia), lisaks on COSTi koostööriigiks Iisrael. Eesti sai COST liikmeks 1997. aastal. COST tegevusi toetatakse Horisont 2020 eelarvest.

COST Assotsiatsioon on täitevagentuur, kes toetab tehniliselt COSTi tema tegevustes. Läbi COST ajaloo on seda rolli täitnud Euroopa Komisjon ja Euroopa Teadusfond. 2013. aasta sügisel loodud Assotsiatsiooniga on siiani liitunud 33 COST liikmesriiki.

Alljärgnevalt anname lühiülevaate  senisest Eesti osalemisest erinevates COST tegevustes

1.       Teaduskoostöö võrgustikud

2010.aastast Eesti osalejate arv (teadlased, VKEd, omavalitsuse esindajad) COST tegevuste juhtkomiteedes on kasvanud, 2013. aastal  jõudis see 143-ni (joonis 1).

 Joonis 1. Eesti osalejate arv COST tegevuste juhtkomiteedes

2.       Erinevad üritused

Võrreldes 2010. aastaga on erinevates COST tegevustes osalejate arv kasvanud neli korda (joonis 2). 2013. aastal osalesid eestlased 311 koosoleku, konverentsi ja suvekooli tegevustes.

Joonis 2. Osalemine COST erinevatel üritustel

3.       Tugi alustavatele teadlastele

Ligi pooled Eesti osalejatest COST tegevustes on kasutanud alustavate teadlaste meedet (ESR) (joonis 3).

Joonis 3. Alustavate teadlaste meetme kasutamine

4.       Lisaressursid

2013. aastal  toetati Eesti osalejaid COST erinevates tegevustes (teaduslike koosolekute, seminaride, koolituste korraldamine)  280 000 euroga (joonis 4).

Joonis 4. Eestisse tulnud lisaressursid (€)

5.       Lühiajaliste teadusmissioonide (STSMs) meede

Meetme eesmärk on tugevdada olemasolevaid võrgustikke ja edendada koostööd, võimaldades teadlastel kuni kolme kuu jooksul külastada institutsioone, laboreid teises riigis. Hea on see, et eestlased on üha rohkem ka vastuvõtjate rollis. (joonis 5).

Joonis 5. Osalemine Lühiajaliste teadusmissioonide meetmes

6. Koolitustel
Võrreldes 2010. aastaga on Eesti osalejate arv kasvanud 40 korda.  (joonis 6).

Joonis 6. Eesti alustavate teadlaste osalemine COST koolitustel

7.       Uute taotluste esitamine

Üha rohkem Eesti teadlasi  liitub nn “taotlejate võrgustikega” ning osalevad sisuliselt COST taotluste ettevalmistamisel.  2013. aastal osalesid eestlased 118 taotluse ettevalmistamisel (joonis 7).

Joonis 7. COST taotluste võrgustikes osalemine

Valdkondlik jaotus

Kõige aktiivsemalt osalevad COST tegevustes sotsiaal- ja humanitaarteadlased (45), järgnevad  informatsiooni- ja kommunikatsiooni, materjaliteaduste ning maateaduste valdkondade esindajad (kõigis 34 ) .

BMBS= Biomeditsiin ja and molekulaarsed bioteadused; ESSEM= Teadused Maast, bioloogiline mitmekesisus ning keskkonna juhtimine;  FA= Toit ja põllumajandus; FPS= Metsad, nende tooted ja teenused; ICT= Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad; ISCH= Indiviidid, ühiskond, kultuur ja tervis; MPNS= Materjalid, füüsikalised ja nanoteadused; TUD= Transport ja linna areng; TDP= Valdkondade ülesed

Kokkuvõtvalt võib öelda, et eestlased on avastanud enda jaoks COST võimalused ning nende osalemine erinevates tegevustes on tõusuteel.

Ülle Must
COST Eesti koordinaator
Eesti Teadusagentuur
ulle.must@etag.ee