Eesti teaduse kvaliteedi jätkusuutlikkus

Eesti Teaduste Akadeemia korraldusel toimus 14. veebruaril Eesti Biokeskuse uue hoone suures saalis nõupidamine teemal “Eesti teaduse kvaliteedi jätkusuutlikkus”. Avasõnad ütlesid Akadeemia president R. Villems ning J. Aaviksoo, kes kõneles kahetises rollis: haridus- ja teadusministri ning Akadeemia astronoomia ja füüsika osakonna juhatajana. J. Aaviksoo hinnangul on mõttevahetus teaduse ettenähtava tuleviku üle väga vajalik, kuna tänane pingerikas õhustik annab märku tõsistest põhjustest minna edasi veidi teisiti, kui seni on tehtud. Ta avaldas lootust, et arutelu viljadena valmivad nii operatiiv-, taktikalisel kui ka strateegilisel tasandil ettepanekud, mis aitavad kujundada teaduskorralduse (sh rahastamise) nägu keskpikas perspektiivis.

Eesti teaduse käekäigu ja arenguperspektiivide analüüsile pühendatud arutelu juhatas sisse R. Villems, kes selgitas selle tulevikku suunatud protsessi algatamise põhjuseid ja eesmärke. Ta tõi esile kolm olulist teetähist, mis osutasid, et on õige aeg laiapõhjalise foorumi kokku kutsumiseks. Esiteks, sel aastal algava järjekordse personaalsete uurimistoetuste (PUT) ning juba käivitunud institutsionaalsete uurimistoetuste (IUT) kolmanda vooruga on jõudmas lõpule üleminek uuele rahastamismudelile. Teiseks, Riigikogu kiitis hiljuti heaks valitsuse poolt koostatud ja kooskõlastatud Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 “Teadmistepõhine Eesti” (TPE III). Kolmandaks, teadust oluliselt mõjutava tippkeskuste instrumendi edasikestmine perioodil 2014–2020 kajastub prioriteedina nii TPE III tekstis kui ka uue struktuurifondide perioodi kasutamise plaanides ning struktuuritoetuste vahenditest on ette nähtud rahastada teisigi kaasnevaid meetmeid, sh doktorikoole. Nõupidamise algatusidee tuli Akadeemialt – institutsioonilt, kelle põhiülesannete hulka kuulub teaduse ja uurimistöö kvaliteedi eest seismine.

Esinejateringi valik tulenes eeskätt nõupidamise eesmärgist: võimaldada erinevatel teadus- ja arendustegevuse osapooltel täpsemalt mõista teadusest lähtuvaid vajadusi ning näha Eesti teaduse seisundi tervikpilti institutsioonide üleselt. Põhiettekannetega esinesid Akadeemia nelja valdkonnapõhise osakonna (astronoomia ja füüsika; informaatika ja tehnikateadused; bioloogia, geoloogia ja keemia; humanitaar- ja sotsiaalteadused) juhatajad/esindajad P. Saari, T. Soomere, I. Koppel, M. Zobel ja U. Varblane, Eesti Teadusagentuuri (ETAg) hindamisnõukogu nelja valdkondliku ekspertkomisjoni (bio- ja keskkonnateadused; ühiskonnateadused ja kultuur; terviseuuringud; loodusteadused ja tehnika) juhid M. Raidal, J. Ross, I. Lutsar ja M. Pärtel ning Eesti Teaduse Tippkeskuste Nõukogu esimees J. Engelbrecht. Siin väärib eraldi rõhutamist, et nad on kõik kõrgel tasemel teadlased, rahastamisinstrumentide subjektid ja uurimistoetuste taotlejad, suuremate või väiksemate teadusgruppide juhid.

Ettekannetele järgnesid küsimused ja lühisõnavõtud, seejärel toimus arutlus. Lühisõnavõttudega esinesid ETAgi juhatuse esimees A. KoppelKeemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi direktor R. Stern, Eesti Keele Instituudi direktor U. Sutrop ning akadeemikud J. Allik, A. Sapar ja J. Vilo. Sõnavõttude osa lõpetas Tartu Ülikooli rektor V. Kalm, kes selgitas vastuolulisi arusaamu tekitanud rektorite nõukogu kirja, kommenteeris esile toodud probleeme ning täiendas eelkõneldut ülikoolide seisukohalt.

Arutelu kokku võttes leidis R. Villems, et koosolek vastas ootustele ning tõenäoliselt avaldus selle käigus tugeva ühisosaga arvamuste täisspekter. Ta pidas vajalikuks korraldada sellise suurusega koosolekuid edaspidi üks kord aastas. Esilekerkinud probleemidesse selguse toomiseks ja läbikaalutud järelduste/ettepanekute tegemiseks tuleb jätkata analüüsiprotsessi töögruppides, mis on plaanis moodustada nii valdkonniti kui valdkonnaüleselt. Põhjalikumat analüüsi vajavatest probleemidest pidas ta raskeimaks teadustöö jätkusuutlikkuse makroprobleeme keskpikas perspektiivis, sh eriti seoses tõukefondidega. Eraldi käsitlemist vajavad veel teadlaskarjääri pikaajaline strateegia; rahastamismeetmete adekvaatsus, sh võimalike valdkondlike erisuste selgeksrääkimine koos neist tulevate järeldustega; Eesti teaduse elujõulisuse analüüsprognoos teadussuundade kaupa – 2020 ja edasine perspektiiv; teadustöö kvaliteet ja kraadiõpe; muud otseselt asjassepuutuvad probleemid, sh tippkeskused, riiklikud programmid jne. Väljundiks peaks olema võimalikult praktilised teaduspoliitilised soovitused, partneriteks teadlaskond, ülikoolid ja teised teadusasutused, ETAg, HTM ja mõnel juhul ka teised ministeeriumid, adressaadiks esmajoones HTM, laiemas mõttes Teadus- ja Arendusnõukogu (TAN), valitsus ja seadusandja.

R. Villems tänas ETAgi ja HTMi enneolematult rohke ja sisuka taustinfo, U. Varblast ja autorite kollektiive teadus- ja innovatsioonipoliitika seireprogrammi (TIPS) poliitikaanalüüsi materjalide ning esinejaid seisukohtade selgesõnalise esitamise eest.

Ettekannete ja sõnavõttude materjalid ning nõupidamise videosalvestis on kättesaadavad Eesti Teaduste Akadeemia kodulehel.

 

Kokkuvõtte koostas
Ülle Rebo
Teadusinfo vanemspetsialist
Eesti Teaduste Akadeemia

Kommenteerimine on suletud