Mida saime teada teaduse populariseerimise valdkonna uuringust?

Eestis on loodud paljudele õpilastele võimalus osaleda teaduse populariseerimise tegevustes (teaduslaagrid, õpilaste uurimistööde konkursid, laste huviringid jne), kuid siiani puudus nende väljundite ja tulemuste süstemaatiline analüüs. TeaMe programmi raames ja Euroopa Sotsiaalfondi toel telliti teadust ja tehnoloogiat populariseerivate tegevuste uuring, mille eesmärk oli hinnata valitud (ETAgi poolt määratletud) tegevuste tulemusi ja väljundeid ning anda soovitusi nende planeerimiseks tulevikus. Uuringut ajendas tellima vajadus saada ülevaade viimastel aastatel HTMi haldusalas teaduse populariseerimise raames rahastatud tegevuste tulemitest. Uuringu tellimiseks korraldas TeaMe programm hanke, mille võitis Ida-Euroopa edukaimaks think-thank`iks nimetatud Poliitikauuringute keskus Praxis.

Uuringusse kaasati HTMi haldusalas peamiselt noortele mõeldud teaduse populariseerimise meetmed ja tegevused ning uuringu sihtrühmaks olid Eesti põhikoolide ja gümnaasiumide õpilased, kes olid osalenud tegevustes ja projektides aastatel 2007–2011. Analüüsis olid vaatluse all sellised tegevused nagu „Teeme“ projektid, teaduse populariseerimise projektikonkursil toetatud noortele suunatud projektid, ETAGi tegevused (ÕTÜ, õpilaste teadustööde riiklik konkurss, õpilasleiutajate riiklik konkurss), AHHAA ja Energia Avastuskeskuse projektid, TÜ Teaduskooli ja TTÜ Tehnoloogiakooli tegevused ning Tiigrihüppe SA (praegune Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus) õpilaste konkursid ja projektid.

Uuring teostati mitmes etapis ning selle raames kasutati erinevaid metoodikaid: valdkonna teoreetilise kirjanduse koondamist ja dokumendianalüüsi;  intervjuud tegevuste elluviijatega ja LTT valdkonna edukate noorteadlastega (kokku 22 poolstruktureeritud süvaintervjuud) ning juhtumiuuringuid tegevustes aktiivselt ja vähem aktiivselt osalenud koolide kohta. Lisaks teostati keskharidusastme lõpetajate valikute uuringu andmete lisaanalüüs. Täpsemalt saab uuringu metoodikaga tutvuda uuringuraportis.

Esialgsete tulemuste tutvustamiseks ning ettepanekute ja järelduste väljatöötamiseks korraldas Praxis mõttehommiku „Loodusteaduste ja tehnoloogia populariseerimise roll, eesmärgid ja korraldus Eestis“.  Seminari vormis toimunud üritusele olid kutsutud erinevad teadust populariseerivate organisatsioonide esindajad, tegevuste juhendajad ja eksperdid, aga ka rahastajad (ETAg, Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus) ja valdkonna poliitikakujundajad (HTM). Mõttehommikul, kus oli kokku 34 osalejat, pandi rõhku laudkondades toimuvatele aruteludele, et välja selgitada milliseid probleeme peaksid erinevad teadust ja tehnoloogiat populariseerivad tegevused Eestis püüdma lahendada, mida on kõige olulisem järgmise viie aasta jooksul Eestis populariseerimistegevustega saavutada ning missuguseid tegevusi peaks riik korraldama ja toetama.

Koolide lühiküsitluste, veebide külastatavuse ning valitud projektide kommunikatsiooni analüüsimise põhjal teostati uuringu ühe osana teadust ja tehnoloogiat populariseerivate tegevuste kommunikatsiooni analüüs. Peamiste järeldustena valmis maatriks teaduse populariseerimise kommunikatsiooni tugevatest ja arendamist vajavatest külgedest nii koolidele ja haridustöötajatele, noortele ja teistele sidusrühmadele kui avalikkusele mõeldud kommunikatsioonis.

Kogu uuringu tulemusena valminud olulisemad järeldused ja soovitused on kokkuvõtlikult järgmised:

–          teaduse populariseerimise tegevustest on valdav enamus suunatud põhikooli kolmandale kooliastmele ja gümnaasiumile, kuigi kirjanduse põhjal rõhutatakse enamasti noorematele (alla 15-aastastele) õpilastele keskendumist. Seega on probleemiks nooremale vanuserühmale pakutavate tegevuste vähesus.

–          uurijad tõid välja, et piisavalt on nö huvi äratavaid tegevusi, kuid vajadus on pikemaajaliste, sügavamat isiklikku huvi suurendavate tegevuste järele, mis aitaksid õpilaste ja noorte motivatsiooni säilitada ja hoida (nagu LTT huviringid).

–          olulisena näib soovitus, et populariseerimisvaldkonna ekspertidega lepitaks riiklikul tasandil kokku teaduse ja tehnoloogia populariseerimise prioriteedid, mis annaks eelkõige tegevuste korraldajatele senisest selgema ülevaate ja ühise arusaama, mida soovitakse saavutada (teadlaste, LTT erialade lõpetajate ning andekate arvu kasv, sihtrühma teadlikkuse kasv,  loodusteaduste kompetentside üldine suurenemine vmt) ja kes on tegevuste sihtrühm (kas kõik või pigem andekad õpilased, mis vanuses noortele missuguseid tegevusi suunata?).

Lisaks tuleks tähelepanu pöörata järgnevatele küsimustele:

–          kas ja mil määral vajaksid ajakohastamist karjäärinõustajate praegused teadmised teadlaskarjääri olemusest ning LTT valdkonna erialade õppimis- ja karjäärivõimalustest;

–          avalikkuse teadlikkuse suurendamiseks teaduse rollis ühiskonna elu edendamisel tuleks jätkata, kuid veelgi rohkem pöörata tähelepanu erinevate sihtrühmade eripäradele;

–          teaduse populariseerimise tegevused toetavad ja täiendavad kaasaegse õpikäsitluse  rakendamist.  Oluline on pakkuda jätkuvalt tuge õpetajatele ning koolidele tegevuste rakendamiseks;

–          tuleks parendada tegevuste eesmärkide sooritamise seiret ning toetada populariseerimisega tegelevate inimeste järelkasvu, teabe- ja kogemustevahetuse ning enesetäiendamise võimaluste loomist.

Uuringuraporti põhjal kirjutas Margit Meiesaar, TeaMe programmi juht

Raport on kättesaadav veebist: http://www.etag.ee/teaduse-populariseerimine-2/teame-programm/uuring-teadust-ja-tehnoloogiat-populariseerivad-tegevused-eestis/

Trükisena uuringuraportit on võimalik saada võttes ühendust TeaMe programmi juhiga.

margit.meiesaar@etag.ee ; telefon 7300 339