Seminar Excellence in research for Climate Change Adaptation

19. novembril toimus Brüsselis Eesti alalises EL Esinduses Eesti teadlaste valdkondlikku panust ning rahvusvahelist koostööd ja Euroopa Liidu keskkonnaalast teaduspoliitikat tutvustav seminar. Fookuses olid seekord kliimamuutustega kohanemise strateegia ja Eesti teadlaste panus sellealastesse teadusuuringutesse.

Käesoleva aasta kevadel võttis Euroopa Komisjon vastu EL kliimamuutustega kohanemise strateegia, mille ühe soovitusena peaksid liikmesriigid 2017. aastaks looma ja vastu võtma ka vastavad riiklikud strateegiad. Eestis on Keskkonnaministeerium selle protsessiga ka alustanud. Katre Kets (KKM) tutvustas riikliku strateegia koostamiseks ja elluviimiseks vajalike uuringute ning olemasolevate andmete kaardistamise protsessi hetkeseisu.

Sel sügisel liitus Keskkonnaministeerium Euroopa Liidu teaduskoostöö ühisalgatustega (Joint Programming Initiatves; JPI) kolmes kliimamuutust puudutavas valdkonnas  Kliima, Vesi ja Ookeanid. Seega on loodud eeldused saavutada suurem teadlikkus ja koostöö teiste Euroopa liikmesriikide ja Eesti kliimauurijate vahel.

Seminari Euroopa Komisjoni poolseteks esinejateks olid palutud Alfonso Gutierrez-Teira (DG Clima) ja Eleni Manolo (DG RTD). Alfonso Gutierrez-Teira (DG Clima) tutvustas EL kliimamuutustega kohanemise strateegiat ja CLIMATE-ADAPT portaali, mis koondab infot kliimamuutuste kohta EL-s ja mille töösse loodetakse kaasata EL liikmesriikide teadlasi ja kodanikke.  Uue Euroopa Liidu teaduse rahastamise programmi Horisont 2020 võimalusi kliimamuutuste alase teadustegevuse rahastamiseks tutvustas Eleni Manolo (DG RTD). Esineja rõhutas, et ligikaudu 35% Horisondi kogueelarvest (~77 miljardit eurot perioodiks 2014-2020) on plaanis investeerida kliimamuutuste ennetamise, kohanemise ja vähendamisega seotud teadus- ja innovatsioonikoostööle ning tulevikus on vajalik tõhustada koostööd Horisont 2020 ja kliimauuringutega seotud programmide nagu EL ühisalgatuse Kliima ja Climate-KIC vahel.

Eesti teadlasi esindasid Eesti Maaülikooli taimefüsioloogia professor Ülo Niinemets ja maaülikooli limnoloogiakeskuse juhtivteadur Peeter Nõges. Ülo Niinemetsa ettekandest kliima mõjust ökosüsteemidele („Climate – changing the global future of ecosystems”) jäi kõlama sõnum taimede stressireaktsioonidest, mille käigus eraldub märkimisväärne kogus ühendeid, mis biokeemiliste protsesside tulemusel ka kliimamuutuse protsessis osalevad ja nendele kaasa aitavad.

Veeökosüsteemide korraldamisest muutuva kliima tingimustes („Management of aquatic ecosystems in a changing climate“) rääkis Peeter Nõges, kelle peamisteks uurimisvaldkondadeks on limnoloogia üldiselt, samuti kliima mõju järvede ökosüsteemidele. Oma ettekandes viitas ta olulisusele uurida inimtegevuse mõju kliimale, sest see mõjutab kõiki süsteeme. Rohkem infot teema kohta on võimalik leida portaalist Climate Change and Freshwater.

Toimunud seminar on osa Eesti teadus- ja arendustegevuse kontaktbüroo Brüsselis temaatiliste seminaride sarjast: „Eesti TAI strateegia olulised valdkonnad EL T&A-poliitika ja –korralduse raamistikus“.

Korraldajad Vallo Mulk ja Ülle Napa tänavad kõiki osalejaid ja kaasamõtlejaid.

Koostas:
Ülle Napa
Eesti Teadusagentuur

Kommenteerimine on suletud